Eesti muusika 2010: esiettekandeid ja uudisloomingut

Evi Arujärv, SIrp

Lood ja laulud, kodu- ja kammermuusika        Loomingu üle arvepidamine on tänamatu tegevus: nimekiri ei taha valmis saada, sest mõni teos jääb ikka helilooja lauasahtlisse õiget aega ootama ja mõni ammune võib seoses ettekandega välja ilmuda. Seepärast on käesoleva nimestiku keskmeks 2010.  aastal esiettekandeni jõudnud või veel esitamata, kuid autori poolt juba välja kuulutatud originaalteosed – 7. jaanuari seisuga 152 oopust. Sellest umbes viiendik on valminud aastal 2009 või varemgi. Originaalteosed – see tähendab, et nimekirjast on seekord välja jäänud suur hulk varasemate teoste, aga ka näiteks liturgilise muusika seadeid.       

 

Alustades kaalukamatest žanritest –  orkestriteoseid (solistiga või solistita) on nimekirjas 17, sellest 4 teost sümfoonia- ja 4 puhkpilliorkestrile, ülejäänud keelpilli- või kammerorkestrile solistidega või ilma. Neljast sümfooniaorkestrile kirjutatud teosest kaks (Pärdi „In Spe” ja Tüüri Sümfoonia nr 8) tuli esiettekandele väljaspool Eestit ja kaks (Kaumanni sümfoonia ja Margo Kõlari orkestrisüit „Nimed marmortahvlil”) Eestis. Uus orkestrimuusika on enamikus 4–7 minutit kestvad väikevormid.  Orkestrisaatega lühemaid või pikemaid kooriteoseid on valminud ja ette kantud 6, sealhulgas näiteks Pärdi „Aadama itk”, Tulevi „En purpura tendido”, Mari Vihmandi „Unterwegs” ja Rannapi „Hingelinnud I” – esimesed kolm taas väljastpoolt Eestit tellituna ja esiettekantuna. Siiski, helilooja juubeli puhul sai kodupublik kuulda ka Pärdi 2010. aasta ja varasemate suurvormide Eesti esiettekandeid, ka jõudsid Eestisse Tüüri Seitsmes sümfoonia  ja Reinvere „Requiem”. 2010. aastal valmis ka muusika 14 filmile või videoprogrammile ja 10 ühel või teisel moel teatrilavaga seotud teost: 1 ooper, 4 muud muusikalist lavateost, 3 tantsu- ja 2 multimeedialavastust. Üle paarikümne ulatus elektrooniliste ja multimeediateoste arv. Umbes kaks kolmandikku eesti heliloomingust (ligi 100 teost) moodustavad aga väikevormid: teosed instrumentaalansamblile või sooloinstrumendile, saatega või  saateta kooriteosed ja laululooming. Mida arvata? Kammermuusikal on oma ilu ja väärtus, tarbemuusika on eluliselt vajalik, muusikakultuuri elujõust ja staatusest aga kõneleb palju suurvormide olemasolu. Selle loomine nõuab aega ja vaimset kontsentratsiooni – ja majanduslikku seljatagust. Omaette küsimus on „aeglase” ja kontseptuaalse, „suurt jutustust” vahendava teose sobitumine kiiresse ja visuaalsuse dominandiga nüüdiskultuuri.   

Selles kontekstis on üsna kõnekas nii suurvormide suhteline vähesus kui ka žanripiire ületavate multimeedia-, performance’i tüüpi ja elektrooniliste teoste kasvav hulk. Majanduslikest kaalutlustest (ja ka majanduslike juurtega koopiakultuurist) kõneleb üha  kosuv seadete traditsioon. 

Üldiselt paistabki numbrite tagant, et muusikat dirigeerib üsna mõjukalt majanduslik turvatunne või selle puudumine. (Loome) majanduslikke perspektiive paistab olevat kaks: multimeedia ja visuaalsus ehk muusika haakimine mis tahes liiki või laadi pildi külge – või võidukas maabumine üleilmse muusikaturu elitaarses nišis (mille lävel konkureerivad kümned tuhanded „loomeisikud”). Sellele  mõeldes tundub isegi omamoodi ilus ja „öko”, et tegelikult ei kao kusagile ka too „tavaline”, enamasti majanduslikult vähetasuv ja erilise turuväärtuseta „kodumuusika” – lood ja laulud igapäevase hingekosutuse ja rituaalide tarbeks. 

Kui lõpetuseks küsida „rahva” ehk „maksumaksjast” Interneti-kommentaatori häälega, et mis asi see professionaalne muusika on, mida töörahva higi ja vaeva arvelt peaks kinni maksma, siis – ega selles ju tõesti midagi enamat ei olegi kui tühipaljad tundeseisundid ja kujutlused. Tuleb tähele panna, et edu saladus peitub kujutluste sisus ja sihtmärgis, ükskõik, kas neid vahendatakse heli, pildi või  sõnakunsti abil. Raha on küll ja enamgi, kui müügiks on masse mõjutavad kujutlused kohe saabuvast või juba kätte jõudnud heast elust, suurtest juhtidest ja vaenlase äravõitmisest. Selle, muusikakunstiga vaid üht äärt pidi seotud kujutlustevabriku käive on hiiglaslik ja tülikaid küsimusi ei esitata.         

Evi Arujärv

*

Tauno Aints
„Mowgli”, muusika tantsulavastusele
„Justkui kaja” klaverile
„Rändavad laulud” 2 näitlejale, leierkastile ja
kammerorkestrile (Madis Kalmeti sõnad)
„3film” häälele, flöödile, kandlele ja tšellole
(onomatopoeetiline tekst)
„Opus geograficum”, oratoorium segakoorile
ja instrumentidele (Ivar Põllu sõnad)
„Akadeemiline prelüüd” puhkpilliansamblile

Mari Amor
„Jehoova valitseb – toredus ta rüü!” segakoorile
(2009, Taaveti psalm 93)

Olav Ehala
„Käsikivi kosmosest”, muusikaline lastelavastus
(Leelo Tungla libreto)

Mart Jaanson
„Jumala tempel” häälele ja kitarrile või klaverile,
vaimulik lastelaul (autori sõnad)

Lauri Jõeleht
„Viis pala” kitarrile

Mait Jüriado
„Theatre”, audiovisuaalkompositsioon pildile
ja elektronmuusikale
„Dobi & I”, audiovisuaalkompositsioon pildile
ja elektronmuusikale
„Granada”, audiovisuaalkompositsioon pildile
ja elektronmuusikale
„Morocco”, audiovisuaalkompositsioon pildile
ja elektronmuusikale
„Fly through me” flöödile, häälele ning liveelektroonikale

Andrus Kallastu
„Eleegiline troop” häälele, flöödile, kandlele ja
tšellole (abstraktne foneetiline tekst)

Tõnis Kaumann
Sümfoonia nr 1
„MU -NYYD-OH” puhkpilliorkestrile
„Valet” oboele (2009)
„Paabeli jõgede kaldail” segakoorile (2009,
psalm 137)

Margo Kõlar
„Vallatu serenaad” flöödile/pikoloflöödile,
metsasarvele, tromboonile, klaverile, löökpillidele
ja keelpilliorkestrile (2009)
„Igatsus” flöödile, oboele, metsasarvele, klaverile
ja keelpilliorkestrile (2009)
„Ilmatar, le chant des origines”, muusikaline
teatrilavastus lauljatele ning ajaloolistele ja
pärimusinstrumentidele („Kalevala” alusel
Lionel Parlier ja Marti Ilmar Uibo)
„Nimed marmortahvlil”, süit nr 3 sümfooniaorkestrile

Kristjan Kõrver
„Pulmalise unenägu” puhkpilliorkestrile

Tõnu Kõrvits
„Kaanon” naiskoorile või lastekoorile (tekstita)*
„Tänumeele jõgi” 2 löökpillile, harfile, tšelestale
ja keelpillidele
„Pavaan” klaverile
„Wake Up, My Heart” mandoliinile
„Balti eleegiad” segakoorile ja fagotile (Ivar
Ivaski sõnad)
„An Tionnsgann” metsosopranile ja orelile
(„Carmina Gadelica”)
„Taevalaul”, muusika nukufilmile (Nukufilm,
režissöör Mati Kütt)
„Labürindid” keelpillidele

Tiina Kiilaspea
„Üks sõna” meeskoorile (Juhan Saare sõnad)*
„Miä äi ole” naiskoorile (Siim Kärneri sõnad)*
„Kui mul ei ole enam” segakoorile (Urmas
Alenderi sõnad)*
„Ära ütle, et ei oska” kahehäälsele mudilaskoorile
(Wimbergi sõnad)*
„Valgus” aldile ja tenorile (Imbi Kolla sõnad)*
„Kaldapääsukeste väed”, klaverisaatega lastelaul
(Peep Veedla sõnad)*
„Kui isa on kodus”, klaverisaatega lastelaul
(Manivald Kesamaa sõnad)*
„Riiukuked”, klaverisaatega lastelaul (Hando
Runneli sõnad)*
„Rott mugib magusat”, klaverisaatega lastelaul
(Ilmar Trulli sõnad)*
„Kass kalal”, klaverisaatega lastelaul
(Ilmar Trulli sõnad)*
„Heinakuu hommikul”, klaverisaatega lastelaul
(Hando Runneli sõnad)*
„Laps parve, sääsk karja”, klaverisaatega lastelaul
(Ott Arderi sõnad)*
„Meie suured mured”, klaverisaatega lastelaul
(Jaan Kaplinski sõnad)*

Tatjana Kozlova
„White Hollow” 2 flöödile ja keelpilliorkestrile
(2009)
„Horisontaalid” instrumentaalansamblile
„Liikumatuse dimensioon” klarnetile ja löökpillidele
„Lovesong” viiulile ja flöödile

Ülo Krigul
„The Passing” instrumentaalansamblile
„Aquaspherics” 4 klaverile 16-l käel
„Taevasse tõusku” segakoorile, instrumentidele
ja fonogrammile

Aare Kruusimäe
„Eluring” naiskoorile (Marie Underi, Anna
Haava, Mart Raua, Paul-Eerik Rummo, Doris
Kareva sõnad)*

Märt-Matis Lill
„Mõttelained 3” kandlele, klavessiinile ja
harfile
„Flowering branch on a withered tree”,
kontsert flöödile ja keelpilliorkestrile*
„Geomeetria” löökpillidele (lindilt) ja elektroonikale,
muusika videoprogrammile
(rühmitus Kosmos)
„Tallinn 2010” häältele, muusika
performance’ile (rühmitus Hurraa Berlin)

Gerhard Lock
„Uudishimulik” viiulile ja fonogrammile
(muusika fotonäitusele)
„Lahkumine Tallinnast” viiulile ja elektroonikale
(performance’i muusika)

Hans-Gunter Lock
„Metallietüüd” plekile ja live-elektroonikale
„Viiulietüüd” viiulile ja live-elektroonikale
„Analoogetüüd” analoogsüntesaatorile
„Punktietüüd” arvutile
„Elektrooniline intermetso” elektroonikale
„Elektrooniline intermetso, hajutatud” elektroonikale
„Kassandra kaja” elektroonikale, muusika
lavastusele „Naine?!”

Malle Maltis
„Chameleon chant” viiulile ja live-elektroonikale
Muusika lühifilmile „Window” (režissöör Jiři
Stejskal)

Kristo Matson
„R.E.M.” bassklarnetile, bariton-elektrikitarrile
ja löökpillidele
„Ootus” tamtammile, vibrafonile ja
marimbale (2003/2006)
„Psalm 131” segakoorile (2009, psalm 131)
„Kolm eesti rahvalaulu” segakoorile (rahvaluule)*
„Pidulik signaal” puhkpilliorkestrile
„Unelaul” klaverile*

Monika Mattiesen
„Levitatiivse aja valem” elektroakustiline
performance-ooper (Monika Mattieseni
stsenaarium)
„Loomise mõnu” multimeedia-ooper
(Hasso Krulli libreto)

Erki Meister
„Ära tuul tubaje tule” segakoorile (rahvaluule)
„Näie põtra põllu pääl” segakoorile (seto rahvaviisi
seade)
„Jõulu…aeg” segakoorile (autori sõnad)
„Talveuni” segakoorile (Ilmar Trulli sõnad)
„Taevas” segakoorile (Artur Alliksaare sõnad)
„Jõuluööl” segakoorile (Heiti Talviku sõnad)
Seto sümfoonia „Peko” neljale tenorile, koorile
ja orkestrile (Anne Vabarna, Paulopriit
Voolaineni sõnad)

Arvo Pärt
„In spe” puhkpillikvintetile ja sümfooniaorkestrile
„Silhouette” keelpilliorkestrile ja löökpillidele
(2009)
„Missa brevis” 12 tšellole (2009)
„Aadama itk” vokaalansamblile, segakoorile ja
keelpilliorkestrile (2009)

Aaro Pertman
„Nimeta pala” orelile neljal käel
„Hinge maskid” viiulile, tšellole ja klaverile
„Dialoogid Schubertiga” orelile (2008)
„Viis luuletust Josef Knechti üliõpilaspõlvest”
sopranile ja keelpillikvartetile (Herman Hesse
sõnad)

Vsevolod Pozdejev
Trio akordionile, tšellole ja klaverile (2009)
„Jalutuskäik Valga tänavail” kahele klaverile
kaheksal käel (2004)
Kvintett 2 viiulile, vioolale, tšellole ja klaverile
(2002/2009)
Sonaat klaverile*
„Hällilaul kiisule ehk variatsioonid
Eva Vorobjova teemale” klaverile
„Eksprompt” klaverile (2009)
„Lapsepõlve hääled”, fantaasia klaverile,
sopranile või flöödile ja laste- või naiskoorile
(1992/2008, vokaliis)
„Sulamit”, kantaat sopranile ja sümfooniaorkestrile
(ülemlaul)
„Õhtune sinavus” sopranile ja klaverile
(2008, Anna Ahmatova sõnad)

Rein Rannap
„Boolero” harfile
„Hingelinnud I” solistile, lastekoorile ja
kammerorkestrile
(Indrek Hirve sõnad)
Kümme kontsertetüüdi klaverile
„Laulud klaveril”, viis pala klaverile neljal käel
Jüri Reinvere
„Beneath the Burial Sky” segakoorile (2009,
autori sõnad)
„Requiem” flöödile, neljale meeshäälele, lugejale
ja live-elektroonikale (2009, autori sõnad)
„The Empire of May” häälele, flöödile, kandlele,
tšellole ja elektroonikale (autori sõnad)

Mart Siimer
„Te Deum” kolmele segakoorile, kahele orelile
ja keelpillikvartetile (Vello Salo, Indrek Hirve
sõnad)
„Motus loquens” kammerorkestrile ja löökpillidele
„Päikesehobuste tants” segakoorile
(Ott Heinapuu sõnad)

Urmas Sisask
Missa nr 6 („Madise missa”) laste- ja segakoorile,
löökpillidele ja instrumentidele
(2009, ladinakeelne missatekst,
Anne Kahro ja autori sõnad)
Muusika lavastusele „Kalevipoeg kuningaks!?”

Timo Steiner
„Niguliste ring / Mihkli ring” 4 tšellole ja
saksofonikvartetile
Muusika dokumentaalfilmile „Auk nr 8” (Baltic
Film Production, režissöör Marianna Kaat)
Muusika seriaalile „Klass: elu pärast”
(ETV, režissöörid Ilmar Raag, Gerda Kordemets,
Liina Paakspuu, Priit Valkna, Marek Miil)

Mirjam Tally
„Autumn Whispers” kammerorkestrile
(2009)
„Déjà-vu” kandlele või harfile ja kammerorkestrile
„Winter Island” viiulile, vioolale ja tšellole
(2009)
„Kuu vari” kandlele ja akordionile (2009)
„Streams” trompetile
„Steps” klaverile
„Veesilm” häälele, flöödile, kandlele ja
tšellole (Indrek Hirve sõnad)
„Call love to mind” kammerkoorile (2009,
Kristiina Ehini sõnad)
Muusika dokumentaalfilmile „Helisev maja”
(2009, EM TA ja TLÜ Balti Filmi- ja Meediakool,
režissöör Helen Tootsi)

Eino Tamberg
„Kutse tantsule” fagotile*
„Peeglitrikid”, kolm laulu metsosopranile,
flöödile, löökpillidele ja tšellole (Viivi Luige
ja Doris Kareva sõnad)*

Erkki-Sven Tüür
Sümfoonia nr 8
„Sünergia” viiulile ja tšellole

Toomas Trass
„Viis lõpetatud pala” orelile (Peeter Süda
lõpetamata oreliteoste alusel)

Toivo Tulev
„Beatrice”, ooper Dante „La vita nuova”
ainetel (Toivo Tulevi ja Mare Raidma libreto)*
„En purpura tendido” naishäältele ja keelpilliorkestrile
(Juan de la Cruzi tekst)
„Tanto gentile” segakoorile või solistidele
(Dante sõnad)

Helena Tulve
„Where the two seas meet?” suurele
instrumentaalansamblile
„Ma kuulsin sind laulmas” 3 löökpillimängijale
(Tõnu Õnnepalu sõnad)
„les nuages parfois” plokkflöödikvartetile
(2009)
„Mondnacht” sopranile ja kandlele
(J. von Eichendorffi sõnad)
„North Wind, South Wind” häälele, flöödile,
kandlele ja tšellole (ülemlaul, Rūmī)

Andres Uibo
„Agnus Dei” naiskoorile, viiulile ja orelile
(liturgiline tekst)

Ardo-Ran Varres
Muusika dokumentaalfilmile „September”
(Ruut, režissöör Ilmar Raag)
Muusika mängufilmile „Punane elavhõbe”
(Taska Film, režissöör Andrus Puustusmaa)

Peeter Vähi
„Maa ja taeva vahel” Tartu raekoja kelladele
ja puhkpilliorkestrile
„Pianisti nädal internetis” süit 4 klaverile,
elektrikitarrile ja löökpillidele
„The Chimney Sweeper” naishäälele, löök- ja
klahvpillidele (William Blake’i sõnad)
„Rainmaker” löök- ja klahvpillidele ning
fonogrammile
„Slow Run and Rush”, koreograafiline stseen
segaansamblile ja elektroonikale
„Whitelight”, koreograafiline stseen segaansamblile
ja elektroonikale

Age Veeroos
„Silmapiir” klaverile
„Hala” meeshäälele ja elektroonikale*

Mari Vihmand
„Unterwegs” 4 solistile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile
(Justinus Kerner, Hermann
Hesse, Eduard Mörike, Friedrich Schiller)

Liis Viira
„Niguliste kellad” käsikellade ansamblile
„Laul merel” kontratenorile ja klaverile
(Liis Jürgensi sõnad)
„Taaveti laul: Ei ole uhke mu süda” segakoorile
(2009, psalm 131, Betti Alver, Lao-zi)
„Kolm neitsi loitsu” häälele ja löökpillidele
ad lib. (2003–2009, Liis Jürgensi sõnad)

* teos on ette kandmata