Eesti heliloojad Berliinis: Rudolf Tobias, Arvo Pärt, Jüri Reinvere

CARLOS MARIA SOLARE

Eesti heliloojad Berliinis“: Tobiase nimeline keelpillikvartett koosseisus Maano Männi, Terje Männi, Toomas Nestor ja Aare Tammesalu 15. V Berliini kontserdimaja Väikeses saalis.

Tobiase-nimeline keelpillikvartett Berliini publiku ees.

Tobiase-nimeline keelpillikvartett Berliini publiku ees.

Arvo Wichmann

Berliini kontserdimaja Väikses saalis toimus nelipühade esimesel päeval ülimalt huvitav kontsert. Selle idee ja algatus pärinevad Harry Liivrannalt, kes on olnud Berliinis viis aastat Eesti saatkonna kultuurinõunik. Armastusavaldusena oma kodumaa muusikale tõi Liivrand selle üritusega rambivalgusesse teoseid kolmelt eesti heliloojalt, kes olid XX või XXI sajandil leidnud eri põhjustel tee Berliini. Oma elokventses saatesõnas kontserdi kavalehel rõhutas Liivrand peale puht eluloolise sarnasuse ka kolme helilooja vaimset kokkukuuluvust, hoolimata kõigist stiilierinevustest.

Berliini kontserdipublikule on eelkõige Arvo Pärt tuntud nimi: Pärdi Saksamaa pealinnas veedetud aastad ei jää ju kaugele minevikku ja siin on ta kirjutanud ka oma tähtsamaid teoseid – mõelgem näiteks „Berliini missale“ aastast 1990. Pärdi kaks tuntuimat kompositsiooni, „Summa“ ja „Fratres“ (loodud veel Eestis enne emigreerumist läände) kõlasid kontserdi lõpuks. Teatavasti pakuvad need helitööd võimalusi eri koosseisudeks, sest ei ole seotud kindlate kõlavärvidega. Nende hüpnootiline mõju pääses sel õhtul Tobiase kvarteti esituses vahetult maksvusele.

Tobiase keelpillikvartett on asutatud 2000. aastal ja saanud oma nimetuse heliloojalt, kelle teos oli samuti kontserdi kavas. Pean tunnistama, et teadsin Rudolf Tobiast seni ainult kui nime muusikaajaloost – ka Berliini muusika­ajaloost, sest Tobias oli kuus aastat õppejõud Berliini muusikakõrgkoolis. Tänu sellele õhtule aga tutvusin Tobiase muljet avaldava muusikaga, milles küll aimub suurte eeskujude mõju – selgesti on kuulda Brahmsi, Dvořáki ja Bruckneri stiilijooni –, kuid samal ajal on siin ka omapära ja individuaalsust ning igal juhul väärib Tobiase looming tundmaõppimist. Tobiase keelpillikvartett esitas teost täis veendumust ja kujundas pooletunnise teose neli vaheldusrikast osa äärmise pingega.

45aastane Jüri Reinvere, kes on Berliinis elanud kümme aastat, on multitalent: helilooja, esseist, luuletaja. Reinvere on ette võtnud pikaajalise loomingulise projekti kirjutada T. S. Elioti eeskujul „Neli kvartetti“, milles muusika ja tema enda loodud sõnad peaksid sulanduma ühtseks tervikuks. Esimene kvartett „Keskhaigla“ on loodud juba 2010–2011 ja mitu ansamblit on selle korduvalt ette kandnud. Kolmas kvartett „Iet“ kõlas sel õhtul Saksamaal esmakordselt (teine ja neljas kvartett ootavad veel kirjutamist). Reinvere muusika annab tunnistust helilooja peenest värvitajust: ta kombineerib sugestiivselt erilisi kõlavärve (löökpillilikud col-legno-efektid, flažoleti- ja flautando-toonid) fonogrammilt tuleva kõnehäälega. Mõlemas kvartetis ilmneb selgelt Reinvere oma käekiri, ühtaegu näitab sel aastal valminud kolmas kvartett, et helilooja on jõudnud vahepealse aja jooksul veelgi tihedama väljendusviisini, millest esimeses kvartetis jäi mõnevõrra puudu. Kuuldu tekitas suurt huvi ja terviktsükli ootust ning heliloojale jääb üle soovida veelgi rohkem sedavõrd innukaid eestvõitlejaid nagu Tobiase keelpillikvarteti muusikud.

Tõlkinud Kristel Pappel

Carlos Maria Solare on muusikakriitik Berliinis.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht