Eesti autori võimalused muusikaäris

Kuidas saaks iseseisev ja andekas eesti muusikalooja enda tekitatud väärtustega tulusamalt ümber käia.

HENRIK EHTE

Eestis tuleb ületada arusaam, et siin ei ole võimalik helilooja ja artistina elatist teenida. Kui üks hull võtabki pähe soovi pühenduda oma karjäärile, siis võib ta tugineda loomemajanduse ökosüsteemile. Seejuures saab ettevõtmise mitmel moel tulusaks teha. Tärkava talendi tee võiks lihtsustatult olla järgmine: õpi muusikat, kirjuta lood, moodusta ansambel, esine konkurssidel, käi laulukirjutajate laagris, leia mänedžer, tooda ühisrahastuse või kultuurifondi toetusel album, esitle, levita ja müü plaati, astu üles esitlusfestivalidel, teeni firma­ürituste pealt, sõlmi sponsorilepinguid, müü fännitooteid. Kui oled kohalikus mastaabis läbi löönud, siis asu piiri­taguseid riike vallutama.

Garantiisid selles maailmas ei ole. Kui looja tegevus pühitseb isiklikku kasu ületava eesmärgi, siis koondub ka sootsium projekti taha. Riiklikult toetatakse ühist sihti teha Eesti kultuuri kaudu maailmas nähtavamaks. Edulooga on tegemist mitmete puhul, näiteks Maarja Nuut, Trad.Attack! ja I Wear* Experiment. Kultuuri vallas on ajalooline moment see, et EAS toetab neid artiste nüüd kuni 50 000 euroga, tunnustades ametlikult artisti või bändi tegevust kui ettevõtlust. Ekspordiks mõeldud vahendid aitavad jõuda välisturgudele, käia esitlusfestivalidel ja luua muusikaga elatise teenimiseks soodsa pinnase. Rasku­sed on alles ees, ent eeskuju pakuvad Soome ja Rootsi, kus tugisüsteemi abil laia maailma murdvad artistid on nüüdseks norm ja muusika ümber moodus­tunud tööstus (nt üle 8 miljardi dollari väärt Spotify) panustab riigi majandusse.

Alakasutatud tuluallikas – muusika­õiguste litsentseerimine. 2015. aasta seisuga hinnati muusikatööstuse väärtuseks 46 miljardit dollarit. Sellest 2% moodustas sünkroniseerimisõiguste tulu ehk muusika ja pildi sünkroonseks tegemisega kaasnevad litsentsitasud. Praegu võivad väga vähesed muusikud eelmises lõigus mainitud teekonnale lisada teoste filmidesse, reklaamidesse ja videomängudesse paigutamise. Kohapeal seda ikka juhtub, enamasti tänu tutvusele produtsendi või brändi esindajaga. Välismaal paneb aga linateose heliloomingu kokku muusikanõustaja, kes otsib välja sobiva muusika, selle stseeni paigutab ja õigusi klaarib. Eestis ainsana sellist ametit pidav Anton Veeremets on öelnud: „Tänapäeva jackpot muusikaäris ei ole mitte plaadileping suure plaadifirmaga, vaid sünkroniseerimis­leping globaalses turunduskampaanias.“ Ees­kujuks sobib Ewert and The Two Dragons, kes sõlmis 2012. aastal Toomas Olljumi eestvedamisel lepingu BMG kirjastusega. Samal aastal valiti nende lugu McDonald’si Prantsusmaa reklaami­kampaaniasse ning jõudis seetõttu miljonite inimesteni, tagades asjaosalistele lisasissetuleku. Meie tunnustatuim helilooja Arvo Pärt kasutab Viini kirjastuse Universal Edition teenuseid ja tema muusika kõlab ligikaudu sajas filmis.

Eestis on sünkroniseerimisõiguste müük peamiselt autorite ja artistide oma asi. Vajadusel abistavad oma liikmeid Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammi­tootjate Ühing ja Eesti Esitajate Liit. Nende nõuanne võib ära hoida näiteks selle, et reklaamitootja kohkub ja loobub kõrge hinna tõttu või annab autor sellise stsenaariumi hirmus teose ära tasuta. Õiguste ostjale teeb tehingu keeruliseks asjaolu, et need peab hankima kolmelt isikult: autorilt, esitajalt ja fonogrammi omanikult. Sellise kolmnurga klapitamine võib osutuda üsna keeruliseks, eriti kui tuleb tegemist ka pärijatega või välismaal tegutseva autori-artistiga. Õiguste klaarimise protsess võib osutuda kokkuvõttes niivõrd kulukaks, et lihtsam on valitud loost loobuda. Filmimuusika osas on praegu kohalikel filmitootjatel lihtsam palgata ihuhelilooja originaalmuusikat tegema, sest nii saab ühe lepinguga kõik õigused ja ka eelarve on kontrolli all. Välismaal on salvestatud muusika osakaal filmi heliribas suurem ja turg laiem, ehkki konkurents on tihe.

Ühtne agentuur muusikaõiguste litsentseerimiseks. Suured kirjastajad Universal, Sony ja Warner sõlmivad autoriga siduva lepingu tavaliselt pikemaks perioodiks. Näiteks võivad selle järgi kirjastusel olla eksklusiivsed õigused autori järgmise viie aasta loomingule lisatingimusega, et sel perioodil kirjutatud muusika jääb 20 aastaks või ajani, mil kirjastaja on kulud tagasi teeninud, kirjastuse kataloogi. Vastavalt autori staatusele võib kirjastuselt saada väiksema või suurema avansi. Praegu on ka suurte kirjastajate rahakott kõhnuke ja ettemaks väiksem. Kui autoril õnnestubki selline tehing sõlmida, siis pole garantiid, et kirjastaja saadud lugudega midagi ka ette võtab. Tihti teeb kirjastaja autoriga lepingu ainult seetõttu, et temas nähakse potentsiaali: kui lugu osutub tulevikus kuumaks, siis on lugu kataloogis võtta.

Selleks et kohalikud autorid ja muusikud saaksid selles äris kaasa mängida, on vaja luua sünkroniseerimisõigusi vahendav agentuur, mille ülesanne oleks pakkuda eesti muusikat välismaa filmidesse, seriaalidesse, arvutimängudesse ja reklaamidesse. Selleks et agentuur oleks atraktiivne ja efektiivne, tuleb sõlmida kokkulepped nii autorite, esitajate kui ka fonogrammiõiguste omanikega ehk saada kõik kolm õigust ühe katuse alla. Sellisel juhul saaks agentuur pakkuda lugusid täisõigustega (nn one stop shop) ja litsentsi ostjatel puuduks vajadus klaarida õigusi eri instantsidega. Samuti oleks muusikateoste hind niiviisi õiguste ostjale arusaadav, sest agentuur annaks ostjale ühe hinnaga kolm õigust.

Kuna Eesti muusikaturg on väike ja kõik tunnevad niigi kõiki, siis tooks agentuur muusika autorid, esitajad ja salvestajad ühe mütsi alla. Praegu on üsna vähesed Eesti autorid ja muusikud seotud välismaiste kirjastajate ja plaadifirmadega. Seetõttu on nende õigused vabad ning on võimalik nad kokku koondada. Kohapealse agentuuri tasu- ja litsentsipoliitika võiks olla ka paindlikum: peaks olema näiteks võimalik agentuuri kataloogist väljuda või leppida kokku eritariifid projektide jaoks, mille puhul autor näeb muud väljundit kui majanduslik tulu. Lääne mõistes väike summa muusikateose indie-filmi paigutamise eest võib Eestis olla piisav, et maksta kinni uus album.

Tallinn Music Week’i ja Pimedate Ööde filmifestivali kaudu saab tutvuda muusikanõustajate ja filmitegijatega. Koostöö võib sageli alguse saada just kohvitassi taga muljetamisest. Audiovisuaalses projektis on aga muusika tihti viimane asi, millele mõeldakse. Kui aega napib, siis pöördub muusikanõustaja pigem oma partnerite, mitte ammu kohatud mänedžeri poole. Agentuur võikski olla usaldusväärne partner ja lihtsustada protsessi kõigi seisu­kohalt nii, et teose kasutusõigused saaks kätte ühest kohast. See tooks ka siseturul kaasa rohkem selgust ning looks võimaluse muusikat hõlpsamini kodumaisesse reklaami- ja filmitoodangusse kaasata.

Klaas on pooltäis. Tõsi, neid õigusi hankida pole kerge mitmel põhjusel. Muusikute koorekihi lood võivad juba olla seotud suurkirjastusega, vanemate teoste õigused asjaosaliste vahel lootusetult laiali. Samuti pole lihtne sellise agentuuri majandamine, turundamine ja miljoni samasuguse asutuse seas silmapaistmine. Kuna raskesti kätte tulev sünkroniseerimisleping tagab lisasissetuleku, siis eeldab see eesti muusikaloojailt oma professionaalse karjääri planeerimist ja maailma mastaabis esiletõusmist. Ka kõige pikem teekond algab esimesest sammust. EMTA õpetab heliloojatele filmimuusikat ja BFM audiovisuaalset loomingut. PÖFF on tõusnud A-kategooria festivaliks ja esitleb igal aastal eesti filmiheliloojaid. 2016. aastal linastus rekordiline hulk uusi eesti filme. Tänu Oscarile kandideerinud linateosele oleme välismaiste produtsentide huviorbiidis ja Tallinn Film Wonderland plaanib Koplisse filmistuudio luua. Music Estonia korraldab laulukirjutajate laagreid ja koolitab muusikaettevõtjaid ja mänedžere, platvormid nagu TMW ja „Eesti laul“ ning telesaated „Eesti otsib superstaari“ ja „Klassikatähed“ loovad eeldusi uute artistide areenile pääsemiseks. Nile Rodgers’i juhtmõtet „kuula publikut ja publik kuulab sind“ viib ellu algatus „311.ee“, mis arendab kommertssuhet artisti ja fänni vahel. Raadio 2 mängib sõltumatut muusikat* ja algatas bändisärgipäeva, mis tõstab publiku teadlikkust artisti toetamise vallas. Toetusi saavad praegu juba iga­sugused heliloojad taotleda rohkem, kui siin loetleda jõuab. Lisandunud on maksu­soodustused välismaistele filmitootjatele, kes oma äri siia toovad. Masinavärk toetab autoreid ja artiste, kel on talenti ja tahet. Et asi terviklikult toimiks, tuleks luua n-ö käepikendus, mis aitaks eesti muusikat üle maailma sünkroniseerida. Kui loomemajanduse ökosüsteem on võimaldanud Põhjamaade loojatega sarnaselt Eesti andekatel maailmas esile tõusta, siis oleks maru kahju, kui siinsed parimad palad krabaks ikka endale mõni välismaine gigantkirjastus ja jätaks need oma koopasse vedelema.

* Sõltumatu muusika (ingl indie music) all mõistetakse ükskõik millises stiilis heliloomingut, mis ei ole ühegi plaadifirma ega kirjastajaga lepinguliselt seotud. – Autor.