Džässmuusikud arvestagu, et kõik muutub

Tähtis on kaasa minna muutuva maailma ja uute võimalustega, mida pakuvad arenev tehnoloogia ning uued interaktiivsed meediaplatvormid.

KRISTI OOLO

Rahvusvahelise džässikoolide ühenduse (IASJ ehk International Association of Schools of Jazz) kohtumine 2. – 7. VII Viljandis.

Viljandis valitses enneolematu džässiõhkkond, kui kohal olid rahvusvahelisse džässikoolide ühendusse kuuluvate koolide esindusõpetajad ja kaasa kutsutud õpilased. Pole vist liialdus öelda, et nii palju džässitalente pole Viljandis kunagi korraga olnud. IASJ (International Association of Schools of Jazz) eesmärk on arendada koostööd džässikoolide vahel üle maailma. Üks oluline osa sellest on iga-aastane kokkusaamine, mis sel aastal toimus Viljandis, kus oli osalejaid 19 riigist ja kokku 41 koolist. Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) džässmuusika osakonna juhataja Jaak Sooäär (kes Eesti Jazziliidu sõnul on üks Eesti ja Baltimaade viimaste aastakümnete aktiivsemaid džässmuusikuid) leiab, et IASJ on maailma mastaabis unikaalne platvorm. Sooääre sõnul on selle olulisim roll tudengite suhtluse vahendamine ja koos mängimise võimaldamine. Kohtumistel moodustatakse eri koolidest pärit õpilastest ansamblid ning harjutatakse kahe lõppkontserdi jaoks aktiivselt lugusid. Alahinnata ei saa ka konverentsiosa, mis on tihti väga sisukas: paari päevaga saab ülevaate, mida tehakse juhtivates koolides üle maailma ja millised trendid on õhus džässihariduses laiemalt.

IASJ tegevjuht Wouter Turkenburg selgitas, et ühingu loomisajal 1980ndatel oli eesmärk ühendada džässikoole, kus olid samad probleemid ja millele üritati leida sarnast lahendust. Tol ajal oli džässiõpe akadeemiates, ülikoolides ja konservatooriumides elavnemas ja trendikamaks muutumas, kuid koolid ei olnud omavahel ühenduses. Idee seisnes selles, et liitudes võivad džässikoolid rohkem kaasa rääkida ka suurtes akadeemilistes diskussioonides. Sajandivahetusest alates on see idee nii palju kasvanud, et muusikaimprovisatsiooni aluste õpetamisega on innovatsioonile kaasa aidatud isegi klassikalise muusika osakondades.

Õpilastele oli IASJ aastakoosolek oluline, kuna see andis võimaluse mängida multikultuurses ansamblis ja see õpetas üksteisega arvestamist keerulises olukorras, kus kõik liikmed ei vallanud kuigi heal tasemel suhtluskeelt ning eri arvamusi oli palju.

Maritta Anton

Džässihariduse vastuolud

Konverentsi päevastel arutlustel räägiti palju džässmuusika haridusest. Turkenburg tõi välja mõtte, et koolide ainekavade ja õpilaste tegelike vajaduste vahel valitseb tuntav ebakõla. Tema sõnul õpetatakse koolis mängima džässi­standardeid ja õpilaste enda kirjutatud muusikat, muusikateooriat, arranžeerimist ning muusikapedagoogikat, kuid ta leiab, et džässmuusikud ei saa koolist vajalikke ettevõtlusoskusi, et ennast muusikuna ära elatada, ega teadmisi selle kohta, kuidas otsida ja laiendada oma publikut. Seega puuduvad õpilastel teatavad olulised oskused, et tulevikus tegevmuusikuna hakkama saada. Leiti ka, et džässmuusikud peaksid õppima arvestama sellega, et ainuke püsiv faktor muusikas on pidev muutumine. Tähtis on kaasa minna muutuva maailma ja uute võimalustega, mida pakuvad arenev tehnoloogia ja uued interaktiivsed meediaplatvormid. Kuna džässil on algusest peale olnud nii klassikalise kui ka maailmamuusika geenid, siis on sellel ka kõige rohkem võimalusi teiste žanridega sulanduda, mis väljendub selles, et muusikakoolis võivad õpilased õppida küll ainekava järgi puhast džässi või klassikalist muusikat, aga teevad lõpuks ikkagi midagi vahepealset. Kindlasti ei näe kõik riigid seda ebakõla probleemina. Soome muusik Jari Perkiömäki näeb selles pigem väljakutset, millega paljud koolid tulevad hästi toime. Ka Eestis on palju koole, kus pakutakse puhtalt džässmuusika õpetamise asemel õppuritele juba kooli ajal võimalust džässi segada teiste muusikastiilidega.

Seega oli küsimuse all võimalik vajadus džässihariduse õppekavasid pidevalt uuendada. Kõik kohalolijad nõustusid, et tähtis on anda õpilastele rohkem võimalusi haridusprobleemides kaasa rääkida ja lasta neil öelda, mida nad ootavad. Näiteks New Yorgis asuvas uues džäss- ja uue muusika koolis (The New School for Jazz and Contemporary Music) valitakse välja viis õpilast, pannakse nad koos töötama ning antakse neile endile võimalus öelda, milliseid muusikalisi vahendeid nad saada tahavad ja kellega soovivad koos töötada. Kahjuks on selline alternatiiv siiski vaid käputäiel õpilastel.

Eesti džässiharidus maailma taustal

EMTA džässiosakonna juhataja Jaak Sooääre arvates on Eestis džässmuusika hariduse põhiprobleem pädevate ja kohati ka motiveeritud õpetajate puudus muusikakoolides. Tema sõnul peaksid õpetajad just noortel muusikaõppuritel aitama avastada ja mõtestada seda, mis laias maailmas toimub. Eestis leidub andekaid ja motiveeritud noori, kuid meie süsteemis saavad need noored olulise info kätte palju hiljem kui nende eakaaslased paljudes välisriikides, kus džässmuusika õpetamise kõik tasemed on korralikult välja arendatud. Seega on vaja asjast huvitatud õpetajaid, kes kasutaksid noorte džässiõppeks metoodikat ja materjali, mis tegelikult on praeguseks väga kergesti kättesaadavad. Sama teema oli mingil määral arutluse all ka avatud vestluses: leiti, et IASJ peaks olema vahend, mille abil mõjutada muusikahariduses juba väikseid lapsi ja jõuda nõnda võimalikult varakult andekate džässmuusikuteni.

Kuigi Eesti probleem tundub olevat hiline spetsialiseerumine džässmuusika suunale, on siin juba seljatatud paljude riikide murekohad. Näiteks on meie hariduses järjest olulisem anda õpilastele ettevõtlusteadmised, mis aitavad neil leida oma muusikale vastav sihtgrupp ja seda laiendada, suhelda reklaamitööstusega ning saada hakkama ka paberimajandusega. Samuti võime teata­va uhkusega öelda, et meie tudengid on saanud teadmised ka selle kohta, kuidas kasutada oma muusikas tehnoloogilisi võimalusi või ennast artistina ühismeedias märgatavaks teha.

Kohtumisel osalenud õpilastele oli IASJ aastakoosolek oluline, kuna see andis võimaluse mängida multikultuur­ses ansamblis ja see õpetas üksteisega arvestamist keerulises olukorras, kus kõik liikmed ei vallanud kuigi heal tasemel suhtluskeelt ning eri arvamusi oli palju. See andis suure kogemus­pagasi nende tulevasele muusikuelule, kus tuleb kokku puutuda ja koostööd teha väga erinevate inimestega. IASJ tegevjuhi Wouter Turkenburgi sõnul ongi tähtis anda õpilastele edasiseks eluks praktilisi oskusi. Paljudele osavõtnutele oli oluline ansambliga harjutada ja mängida oma kompositsioone ning arranžeeringuid – see on muusika­hariduses oluline komponent. On väga hea, kui musitseerimine ei jää lihtsalt päheõpitud standardite mängimiseks, vaid õpilased saavad areneda ka oma muusika kirjutamises. Minul oligi kahel lõppkontserdil (kahe õhtu jooksul mängisid maratonkontsertidel kuus ansamb­lit) kõige põnevam kuulata just õpilaste endi kirjutatud muusikat. See näitas, et nad määratlevad džässmuusikat igaüks isemoodi ja et see pole üldse halb, vaid pigem rikastav – igaüks leiaks džässist midagi enda jaoks.

Selle aasta kohtumine õnnestus igati. Asjaolu, et IASJ peeti Viljandis, näitas osalejatele, et suured asjad ei sünni ainult pilvelõhkujates ja suurlinna­tulede all, vaid tihti kõige ettearvamatus kohas – seekord väikeses ja intiimses keskkonnas nagu seda on Viljandi.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht