Balti Noored Filharmoonikud Berliinis

Kristel Pappel

Balti Noored Filharmoonikud (Baltic Sea Youth Philharmonic) debüteerisid 22. jaanuaril Berliini filharmoonia suures saalis Kristjan Järvi juhatusel. Kontsert oli juba paar nädalat varem välja müüdud, nii et võib rääkida umbes 2400 kuulajast ja suurest huvist selle ametlikult Usedomi festivaliga seotud orkestri vastu. Eesti noortest mängisid orkestris Mari Kalmet, Kristjan Parts, Kreete Perandi, Heili Rosin, Regina Udod, Liis Viira.

Järvi oli kava koostades keskendunud kahele suurele, saksa ja vene muusikatraditsioonile. Ilma vaheajata kontserdil kõlasid alguse- ja lõpuloona vastavalt Richard Straussi „Don Juan” ja Skrjabini „Ekstaasipoeem” ning nende keskel kaks solistiga numbrit: Rahmaninovi „Rapsoodia Paganini teemale” (klaveril Valentina Lissitsja) ja Bachi viiulikontsert a-moll (Julia Fischer). Kava tõi esile orkestri tugevaimad küljed: nooruslik vaimustus, virtuoossus, energia, valmidus ennast pidevalt ületada. Iga mängija näis end tundvat ühtaegu solistina, kammermuusikuna ja suure orkestri liikmena. Orkestri kõla iseloomustab aktiivsus ja sära, „Don Juanis” lisandus sellele kütkestav meelelisus, „Ekstaasipoeem” pakkus aga helimaalingulist sädemepildu ning rohkesti just heledaid, kirkaid värve.
Kristjan Järvi vaba ja orgaaniline dirigeerimismaneer, väga hea rütmitaju innustas ja haaras nii orkestrit kui ka publikut. Seejuures on tal ka piisavalt kõlalist fantaasiat ja peenetundelisust, et partituurist kujundada varjundirikas tervik ja mitte jääda rahule massiivse toormaterjaliga.
Õhtu kaks solisti olid huvitavad vastandid. Valentina Lissitsja, „You Tube’i esimene klassikastaar”, nagu teda oli reklaamitud, mängis Rahmaninovi efektselt, aga pigem kui külm kaunitar, kes oskuslikult peidab oma nõrkusi, nimelt sügava, mahlaka kõla puudumist. Tunduvalt parem oli tema lisapala, Paganini-Liszti „Campanella”, kus kõrge register helises tõepoolest kellukesena. Julia Fischer mängis Bachi pühendunult, eriti kaunis oli aga lisapalaks esitatud Bachi sarabande süidist d-moll.
Kogu kontsert kestis ligi kolm
tundi (!), sest ka orkestrilt nõuti lisapalu. Neljast lisapalast üllatas kõige enam Wagneri „Valküüride lend”, mida ma polnud kaua aega kuulnud nii värskena ja kujund­likuna.
BNFi debüüt Berliini filharmoonias õnnestus suurepäraselt. Berliinlased võtsid vaimustusega omaks dirigendi ja orkestri põhimõtte, et kontsert on lava ja saali avatud muusikaline suhtlus. Muide, orkester kannab nüüd nimetust Läänemere Noored Filharmoonikud (Baltic Sea Youth Philharmonic).

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming