B-maja kubises vilistlastest

Peale eriliste heliloojate ja tippinterpreetide osales sel mammutkontserdil peaesinejana maja ise.

RIIN EENSALU

Sünnipäevakontsert „Helikee B-majas. TMKK 55“ 12. X Kivimäel. Kavas Tallinna muusikakeskkooli vilistlastest heliloojad ja interpreedid.

Kontserdi „Helikee B-majas. TMKK 55“ kuraator Diana Liiv oli üks Jüri Reinvere klaverikvarteti esitajatest.

Kontserdi „Helikee B-majas. TMKK 55“ kuraator Diana Liiv oli üks Jüri Reinvere klaverikvarteti esitajatest.

Ants Vahter

Tallinna muusikakeskkooli sünnipäevapidustuste jätkuna muutus vana hea Kivimäe B-maja kontserdipaigaks. Selle õppehoonega seostuvad igal TMKKs õppinul oma mälestused, hirmud ja rõõmud – kellele kohusetunne, kellele hirm erialatunni või arvestuse ees, kellele täiuslikkuse ja lihvimise nauding ja muusikale lähemale jõudmine.

Pärastlõunase mitmetunnise kogumajakontserdi ambitsioon oli esitleda läbilõiget TMKKst võrsunud heliloojate loomingust. Igale heliloojatega lennule oli B-majas pühendatud oma saal-klassiruum, mis kandis seal praegu või varem tegutsenud legendaarse pedagoogi nime. Näiteks klassist 316 oli saanud Maigi Pakri saal ja klassist 304 Tiiu Peäske saal. Kavalehe andmetel on heliloojate mõttes kõige saagirohkemad olnud 20ndad ja 30ndad lennud: 21. lennu Mari Vihmandist ja Mart Siimerist 39. lennu Liisa Hirschini. Kontserdil olid muidugi esindatud veelgi kuulsamad varasemad lennud: Lepo Sumera (4. lend), René Eespere (8. lend), Urmas Sisask (16. lend) jpt. Kõige noorematest olid esile tõstetud 42. lennu Maria Kõrvits ja Evelin Seppar, viimase kümne aasta lõpetajad jäeti järgmist juubelitähtpäeva ootama.

Ühest saalist teise liikuvad kuulajad tegid unenäolise kiirreisi läbi kogu kooliaja alates esimestest lihtsatest paladest kuni viimaste klasside virtuoossusteni. Väikesed kontserdid andsid võimaluse peale väga kirju ja rikkaliku valikuga helikeele, stiili ja raskusastmega teoste kogeda ootamatult mitmekülgset nostalgilist muusikat. Kohati tekitas robinal väikesesse klassiruumi sissesadav kuulajatehulk solistis nüüdki nostalgiliselt närvekõditava mängime-korraks-teisele-õpetajale-ette-tunde. Muidugi tekitas nostalgiat nii B-majast alati kostev kõikide pillide ja stiilide helge kakofoonia, mida kuuleb nii koridoris kui ka maja ees, samuti vaiksemal hetkel kõrvalklassist sissesõitvad passaažid.

Põneva popurrii võis koguda kas või alates TMKK esimesest lennust, kus Tiina Kiilaspea ja Lea Gabral esitasid klassivenna Toivo Peäskega oma loomingust eriti sümboolse avaloo „Nii tore on me kooliaeg“. Edasi viis tee keskkoolimeeleoludesse: Ülo Kriguli laulu „To the Garden“ Nick Drake’i melanhoolsetele tekstidele kandsid ette sama lennu Anto Õnnis ja Saale Rull koos Eneli Hiiemaaga. 21. lennu klassis andsid Mihkel Peäske ja Mart Siimer väga kirgliku esituse Siimeri „Õhtulaulust“.

Täistunnil avanesid järgmiste klasside uksed. Leho Karin mängis romantilise punase põrandaga klassis Tõnu Kõrvitsa „Rändaja laulu“, mis viis publiku õndsal ilmel vanadesse aegadesse rändama. Tagasi reaalsusse tõid kõrvalsaalist kostva Priit Pajusaare muusikali „Lotte unenäomaailmas“ naerva kaelkirjaku aaria trillerdused, mida suurepäraselt esitas maratonkontserdil väga mitmekülgsete teostega üles astunud Jaanika Kuusik. Ereda ja eleva tunde lõi 26. lennu klass ja Jüri Reinvere 2015. aasta klaverikvartett (klaveril kontserdi kuraator Diana Liiv), mis kõlas kõrvuti klassiõe Katri Rebase „Klaveriloomade“ paladega. Tõeline naisjõud ja virtuoossus valitses Reet Ruubeli nimelises saalis, kus Marrit Gerretz-Traksmann kandis ette kaks Helena Tulve teost.

Suurepärane leid oli esimese korruse kinosaalis linastunud film „Saba ehk Coda“, kus Eerik Semlek, Rauno Remme jt 22. lennu sürrealistid tegutsesid uue EMTA ehitusplatsil ja B-majas. Selle soovitan YouTube’ist üles otsida, et 1980ndate Kivimäe meeleolu vaadata.

Elamustest kubiseva maratonkontserdi võttis kokku Liisa Hirschi installatsioon B-majale (36 klaverile ja teistele instrumentidele). Teos oli üles ehitatud kontserdil osalenud heliloojate saadetud akordidest ja terve maja klassidest hakkasid kostma sekundi täpsusega välja mõõdetud helid. Niisiis ei olnud see kontsert ainult rõõmus-nostalgiline installatsioon, vaid ka õnnestunud sünergia rubriigist „Kui need seinad räägiksid“, sest kõik esiletõstetu kõlas harmooniliselt kokku. Peale eriliste heliloojate ja tippinterpreetide osales sel mammutkontserdil peaesinejana maja ise.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming