Auhind

TIINA MATTISEN

Pärnu muusikafestivalil anti eile üle esimene Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Heliloojate Liidu algatatud Lepo Sumera nimeline heliloomingu preemia, mille laureaat on helilooja Toivo Tulev.

Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemiaga tõstetakse esile autoristiili selge arengukaar, muusikalise mõtlemise mastaapsus ja kunstiline sügavus ühe helilooja loomingus. Nii auhinna kandidaadid kui ka saaja otsustas žürii koosseisus dirigent Paavo Järvi, helilooja Erkki-Sven Tüür, muusikateadlane Kerri Kotta ja elektronmuusik Tammo Sumera. Preemiaks on 4000 eurot, koostöö Pärnu muusikafestivaliga, uue teose tellimus Eesti muusika päevadele ning klaasikunstniku Mare Saare taies, mis on inspireeritud laureaadi loomingust.

„Toivo Tulev on oma muusikas kompromissitu visionäär ja selgelt äratuntava muusikalise omailma looja. Eriti just viimastel aastatel on helilooja mõtlemisse lisandunud sümfooniliselt laia haaret, tahet arendada muusikalisi ideid nende viimsete konsekventsideni, mille tulemusena on sündinud mitmeid klassikalisi žanre originaalselt ümber mõtestavaid teoseid. Toivo Tulevi tegevuses on ühtlasi oluline koht õpetamisel: ta on EMTA kompositsiooniosakonna juhataja ja professor,“ on žürii põhjendus.

„Mastaapset mõtlemist – ja mitte ainult kunstis – on alati oluline tähele panna, sest maailmas domineerib praegu bürokraatlik mõtteviis. Suure idee inimesi ja unistajaid on vähe või siis pole neid näha. Kõik inimesed peegeldavad oma reeglite ja tõekspidamistega ühiskonda, kus nad on kasvanud. Väga üksikud oskavad sellest välja saada ja leida oma tee. Oma keele leidmine on heliloojal kõige raskem asi,“ räägib žürii esimees Paavo Järvi, kes on muuhulgas plaadistanud kõik Sumera sümfooniad. „Lepo Sumeraga oli alati huvitav koos olla. Olin korduvalt tunnistajaks sellele, kuidas tal ühest lausest või impulsist võis tekkida idee, mida ta hakkas kohe arendama. Aastad, mil ma temaga koos töötasin ja tema muusikat plaadistasin, olid mulle väga õpetlikud. Tundsin, et ta oli juba siis väga oluline lüli Eesti muusikaloos,“ meenutab Järvi.