Klaveri jäävuse seadus

Alo Põldmäe

Tartu laulupeotegelaste klaverite näitus   Oleme praegu üldlaulupeo lainel, otsime jälle juuri ja sidemeid, huvitavaid ajaloolisi momente ja üksikasju. Järjest rohkem lähevad hinda ajaloolaste ja muusikateadlaste avastused, mis aitavad taastada nii esimeste laulupidude kui teiste seniste pidude hõngu.

Kuidas anti laulupeokoorile kätte õige hääl, kas helihargiga või klaveril või harmooniumil. Kui klaveril või harmooniumil, siis pidi see pill nii-öelda põõsas olema ehk väljas laululava ääres. Või – kuidas sündisid Aleksander Kunileiu komponeeritud I üldlaulupeo ainukesed eesti laulud, Lydia Koidula sõnadele loodud „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani”? Küllap need klaveri taga sündisid. On ju klaver oma algusest peale olnud helilooja kõige otsesem abiline nii klaveri- kui kooriloomingu komponeerimisel.

Siiski, tänapäeva aktiivselt tegutsevale heliloojale pole klaver enam esmatähtis abivahend. On tulnud süntesaatorid, siis arvutid ja nende rakendamine heliloominguprotsessis on klaveri rolli üksjagu vähendanud. Kui varem mängiti läbi ja kontrolliti uut teost ikka klaveril, siis nüüd valmib helitöö (juba üsna paljudel heliloojatel) põhiliselt arvuti juurest lahkumata, parandused tehakse samuti arvutis, mahamängiminegi tuleb arvutist ja ka väljaprint – ikka samast arvutist ja printeri abiga juba sellisel kujul, nagu oleks tegemist trükisega.

Ikkagi on klaver nii heliloojatel, dirigentidel kui kõigil teistel muusikutel alati varuks olemas, selle elav ja naturaalne kõla meelitab ikka enda juurde tagasi. Siiski toimib klaveri jäävuse seadus.

Klaverid, mis kannavad endas kõnekat kultuurilugu, lugusid helitööde sünnist ja dirigentide tööst uute laulude kallal – sellised pillid on väärt, et neid aeg-ajalt meelde tuletada ja näitustele vaatamiseks panna. Nii sündiski Eesti rahvuslikul klaverimuuseumil tänavuse üldlaulupeo lävel idee teha näitus Tartu ja Tartumaaga seotud laulupeoheliloojate ja -dirigentide klaveritest. Näituse koostajana valisin näitusepaigaks Tartu Maarja kiriku, sest just see kirik seisis koos Vanemuise seltsiga I üldlaulupeo hälli juures.

Näitusel on väljas Rudolf Tobiase tiibklaver S. Stehling, mis on tõenäoliselt olnud abiks mitme Tobiase üldlaulupeolaulu loomisel: need on „Varas”, „Noored sepad”, „Eks teie tea” ja „Neenia”. Juhan Simmi Eesti tiibklaveri Astroni taga on loodud kuulus „Mulgimaale”, Miina Härmaga seotud G. Leppenbergi pianiino räägib loo, kuidas selle klaveri juures sündis Pihkvas esimene eesti ooperikatsetus, laulumäng „Murueide tütar”, Eduard Tubina Schröder on olnud kaasosaline Tubina mitme sümfoonia ja laulupeolaulu „Karjase laul” loomisel. Üldlaulupidude dirigentide klaveritest on näitusel Roland Laasmäe Riga, Ants Söödi Belarus, Lauri Sirbi Weinbach, Mihkel Kütsoni Peterburi tahvelklaver Siecke. I üldlaulupeo aegseid klavereid esindab orelimeistri Ernst Kessleri 1850. aastatel Tartus valmistatud tahvelklaver E. Kessler. Dorpat. Vanemuise seltsi seotust I üldlaulupeo korraldamisega sümboliseerib seltsi kauaaegse presidendi Evald Kampuse Eesti pianiino O. Heine. Väljas on ka eesti pasunakooride isa David Otto Wirkhausi tundmatu meistri harmoonium, mida Wirkhaus kasutas Väägvere algkooli muusikatundides.

Tartu laulupeotegelaste klaverite näitust saab vaadata 7. juulini.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming