Kuidas panna maailm põlema?

Jürgen Rooste

Mustlaspunkansambel Gogol Bordello (USA) 26. V Tallinnas Rock Cafés. Maikuu viimasel esmaspäeval mängis Tallinnas Rock Cafés mustlasfolkpunk-bänd Gogol Bordello, mängis publiku pea sokkidest välja ja õhu äikse-eelseks.Tänu oma elu armastusele sattusin Gogol Bordello kontserdile. Ma teadsin alati, et nad on ägedad, aga sellist energiat ... kohtasin viimati vist Red Hot Chilli Peppersi kontserdil. Ja Eesti bändidest ... Svjata Vatral on ehk nii palju jõudu – ja kui ma olin lapsuke, siis JMKE või Psychoterrori asjad mõjusid nii, päris väiksena Singer Vinger ja Gunnar Graps ... Praegu ehk Chungin oma kambaga.

Ja ütleme, Gogol Bordello hinge­sugulased on kaude ka Legshakeri kutid, aga nende mõjutaja on ikka esmalt iiri folkpunkbänd The Pogues ja nonde poeet-laulik Shane MacGowan, kes, muide, on ka Gogol Bordello üks iidoleid … Neis puudub veel tegelikult see elementaarne kurbus, see lõplik valu ja üksildus, mis kogu mürtsule tolle plahvatusjõu lisab, et see lihtsalt mürtsuks ei jääks, vaid ka verd laiali pritsiks.
Praeguseks umbes 15 aastat vana bändi veab ukraina juurtega Eugene Hütz ja seda nimetatakse igal pool mustlaspunkbändiks, kuigi tegelikult on Bordello laval kaheksaliikmeline energiaorkester, kus kambas väga erineva taustaga tüüpe.
Tõesti, folk- ja mustlastaust on olemas: Sergei Ryabtsevi (pärit Vene­maalt) viiul rändab sääl hämaramail, ja uusima liikme Pasha Newmeri akordion ka (tema on valgevene päritolu). Ning Eugene Hützi kohta ütlesid kõige ilusamad eesti tüdrukud mu kuuldes, et ta on maailma kõige kuumem mees, kõige kuumem vuntsidega mees. Seda ta on. Minu jaoks muidugi pääle Freddie Mercury surma …
See segane punt pandi kokku kunagi New Yorgis, aga praegu elab bändijuht Brasiilias ja miskit Lõuna-Ameerika särtsu ja mõju on uuemas muusikas vägagi tunda.
Mis Tallinna kontserdil Rock Cafés hämmastas, oli see, et publik käitus … no mitte nagu eesti publik. Juba soojendusbändi Che Sudaka ajal, mis koosneb Barcelona tänavate illegaalsetest immigrantidest/muusikutest, tantsisid kõik, aga noh, neil jäi muusikuina kübeke miskist sügavusest/eneseirooniast puudu.
Gogol Bordello aga laulis vähemasti viies-kuues keeles segamini (s.t nende poeesia on globaalne, nad ei takerdu kuskile) ja külvas toda nukrat lootust ja vabadusevaimu, millega kaasneb alati üksildus. Isand Hütz troonis laval oma suurte vuntsidega nagu vürst (tõesti, kui ma praegu mõtlen, siis oli hoiakus miskit noore Volkonskiga sarnast, aga Hütz on muidugi nagu püssirohi sütel) ja tõmbas tolle me haige vaimu käima.
Kuigi eks oli sääl ka palju väljamaalasi, tõesti oli, see oli nagu päris kontsert mõnes Euroopa rokiklubis. Ja esimest korda, kui selles ruumis oli tõesti hää heli, ma muidugi pole kaua käinud, aga Rock Café häda sageli ongi too sumbuv ja kaduv heli, eriti laulja hääl, ta sõnum, mida ma kuulan, nagu tissi ihkav titt …
Mul oli veidi kahju, et kolleeg kul­tuuri­ajakirjandusest arvutas nende energiat mängitud minutites (mida tuli selle tulega jutti ikka palju!), ma tean, ta tahtis hääd, parimat, aga see pole see.
Muidugi, Gogol Bordello teeb seda, mida teevad liiga vähesed eesti bändid, mängib energia lõpuni, tühjaks – ja siis leiab veel selle jõu ja uue laine, et mängib veel. Siinkohal tervitused Svjata Vatrale.
Nii, kes vähegi tunneb põnevust, kas maailmal on meile veel mõni sõnum, kas kellelgi on veel jõudu ja tuld sisimas, et püüda miskit muuta, see peab Gogol Bordellol korra peatuma. Muide, muusik on, erinevalt me kultuuriruumist, mustlaste sääs vist üks üsna auväärne amet. Ja meie kiusame oma lapsi, et mine õpi midagi kasulikku, mil nad saaksid teha midagi ilmselgelt „kasutut”, aga tähenduslikku, vajalikku. Tuld teile hänna alla! Et parem varastagu kui laulgu? No olgu.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming