Uus muusika, kõlasuund ja nostalgia

Tiia Teder

Rahvusvaheline heliloojate rostrum  6. – 9. maini Helsingis.

Rahvusvaheline heliloojate rostrum viidi tänavu 6. – 9. maini läbi Helsingis Yleisradios. Iga-aastane nüüdismuusika foorum 27 riigi ja 50 teose osavõtul ning helitööde 500 raadioeetris esitlemisega on üks suuremaid uue muusika üritusi maailmas. Rostrumil kuulatakse teoseid salvestustelt, valitakse lugusid raadiosaadete tarvis ning vaagitakse nüüdismuusika olukorda eetris ja muusika­elus. Erinevalt samal nädalal toimunud Euroopa Ringhäälingute Liidu (European Broadcasting Union – EBU) korraldatavast Eurovisioni lauluvõistlusest on rostrumil tähelepanu all helikunsti valdkonda kuuluv muusika, mitte meelelahutus. Neid lugusid te Spotifyst ei leia.
Rostrum sai alguse 1950. aastatel UNESCO muusikakollokviumina (vanas inglise keeles tähendab see tribüüni või kõnetooli). Rostrumile kogunevad raadiotoimetajad, kes annavad teostele kuulamise järel hinnangu ning saavad ühtlasi sealt oma raadioprogrammides mängimiseks uut muusikat. Rostrumile toodud teoste lindistusi levitab raadiojaamadele üle kogu maailma EBU muusikavahetusvõrgustik ning seetõttu on levik ulatuslik. Näiteks möödunud aastal osalenud Eesti heliloojate teostest kõlas Marianna Liigi „Mets” hiljem 25s raadiojaamas ning Páll Ragnar Pálssoni teost on siiani mänginud üheksa raadiojaama.
Rostrumit avades ütles Yleis­radio juht Lauri Kivinen, et raadio saigi alguse muusika edastamisest, ning tõi esile fakti, et esimesel kümnendil ehk 1930ndatel oli raadio töötajaskonnast muusikuid üle poole. Praegu saadavad Soome ringhäälingu kuus raadio- ja neli telekanalit aasta jooksul eetrisse
65 000 muusikapala. YLE juht rõhutas ka Soome Raadio sümfooniaorkestri tähtsust riigi kultuurielus ja uue muusika järjekindlat esitamist. Samuti on rostrumi järjepidevus nüüdismuusikapildi värskendamises oluline, kõigepealt toimetajatele ning seejärel ka raadiokuulajatele.
Geograafiliselt on rostrumi muusikapilt lai. Uusimaid helisalvestusi näitab alati Radio France ning Itaalia RAI esitleb oma sümfooniaorkestri juures resideerivate heliloojate uudisteoseid. Püsivalt on rostrumil innukad osalejad Põhjamaad, Holland, Austria, Horvaatia, Iirimaa, Sloveenia, Portugal, Belgia, Šveits, Bulgaaria, Ungari ja Balti riigid. Aktiivselt lööb kaasa Venemaa kultuuriraadio Orfei, Aasiast võtavad osa Taiwani ja Hongkongi raadio. Kaugeimad osalejad on Austraalia ringhääling ABC ning Mehhiko ja Argentina kultuuriraadio. Kahjuks on viimasel ajal osalemisest loobunud mitmed uue muusika suured tegijad nagu Inglismaa BBC, Hispaania Raadio ja Kanada jaamad.
Rostrumi reglement ei kehtesta stiiliraame, kuid esteetika ja trendi kujundavad esitletud teoste valiku kaudu osavõtjad. Valiku aluseks on raadiotoimetuste teadmised ja kompetents. Yleisradio muusikatoimetaja ja rostrumi senine president Heikki Valsta, kellel on 25 aastat rostrumikogemust, ütleb, et nüüdismuusika on veerandsajandi jooksul muutunud aina mitmekesisemaks ja fragmenteeritud üha kitsamateks niššideks. Isegi nüüdismuusika festivalid on oma esteetikalt järjest fokuseeritumad ja piiritletakse, millist muusikat esitletakse.
„Raske on defineerida ja määratleda muusikat žanridesse. Me ei saa enam öelda, mis on klassikaline ja mis nüüdismuusika,” sõnas Valsta intervjuus Klassikaraadiole. Muusikastiilidelt ulatub rostrumil kõlav helipilt nii-öelda seinast seina. Ja ruum on avar.
Tänavu oli rostrumi võiduteos Küprose helilooja Yannis Kyriakidese (1969) „Words and Song Without Words” ehk „Sõnad ja sõnadeta laul” tšellole ja elektroonikale. Teose on inspireerinud Felix Mendelssohni kiri Marc-André Souchayle, kus ta selgitab oma „Sõnadeta laulude” ideed. Kyriakidese teos lähtub kõneaktist, sõna resonantsist kehas ning tšello kujutab tal sisehääle aseainet. Teose esitus näeb ette Mendelssohni kirja kuvamist sõnahaaval tšello tõusvas joones „kõne” taustal.
Noorte heliloojate kategoorias võitis 29aastase poola autori Andrzej Kwieciński barokiaegsetest tekstidest ja ciaconna vormist lähtuv „Canzon de’ baci” kontratenorile ja orkestrile. Autor viitab, et ta võttis barokist nii loo superstruktuuri ja substruktuurid, mida ta ise barokilauljana hästi tunneb. Loos on huumorit ja lisaks laulja lopsakale partiile jääb meelde nihkes cantus firmus, ülespidine klaverimotiiv.
Muusikaajalugu inspiratsiooni ja helimaterjali allikana ning varasemast kultuurist pärit traditsioonitunnetus oli tänavu oluline paljudes kuuldud teostes. Näiteks Leedu helilooja Raminta Šerkšnytė orkestriteos „Fires” ehk „Tuled”, mis mõeldud esitamiseks Beethoveni V sümfoonia ettekande lisateosena. Šerkšnytė läheneb Beethovenile kõrvalt, teistsuguste kihistuste kaudu, milles on orkestrivärvide pulseerivat elu, aga lõpuks tuleb ikkagi saatuse koputus.
Hollandi autori Joey Roukensi orkestriteos „Scenes from an old Memory Box” lähtub kujutletavast helimälestuste pööningust, kuhu on settinud meeleolusid, tantse ja ragtime’e ning kellakõlasid aegade kihistustest. See oli kirju ja vihjeterohke lugu tumeda nostalgilise keskosa ja pööritava karusselliga lõpus.
Taanlase Christian Winther Christenseni „Chromatische Weltmusik [ohne fremde Elemente]” ehk „Kromaatiline maailmamuusika (võõraste elementideta)” orkestrile, akordionile ja tšellole kompab taju ning ruumi. Suurte dünaamiliste kontrastidega ja kummastavalt fragmentaarne, Schuberti vihjetega teos on mõeldud kõlama Taani Raadio uue kontserdisaali erakordselt läbipaistvasse akustikasse. Ja kuigi selliste lugude puhul lindistus paratamatult riisub nüansse vähemaks, oli teoses kõlaleide ja vormi-ootamatusi, vastuvoolu liikumist. 
Huvitavat muusikat tuleb Bulgaaria heliloojatelt. Kui 2012. aastal kuulutati noorte heliloojate hulgas parimaks Peter Kerkelovi „Attempt at Screaming” ehk „Katse karjuda”, siis tänavu esitles Bulgaaria Raadio rahvusvaheliselt tuntud autori Dobrinka Tabakova loomingut. Tabakova mullune esikalbum „String paths” (ECM Records) pälvis Grammy auhinna nominatsiooni ja kerkis kõrgetele kohtadele ka Briti klassikamüügitabelis. Bulgaarlanna muusika nostalgiline kõla läheb inimestele hinge, tema teoseid on tahtnud nautida ka Klassikaraadio soovikontserdi kuulajad. Rostrumil kuulati Tabakova lummavat „Fantaasiat Schuberti mälestuseks”, kus romantiku tsitaadiga helimaastik hõljub otsekui kaaluta olekus.
Sama ilus ja romantiline keelpilliorkestri eleegia oli ka Austraalia autori Brenton Broadstocki „Never Truly Lost” legendaarse Austraalia bush walking’u (eestipärane vaste sellele võiks olla matkamine) pioneeri Puddy Pallini mälestuseks. Klassikalises stiilis, meloodiline ja ajatu, kuid emotsionaalselt mõjuv teekonnalugu.  
Lisaks Hiina heliloojate omapalgelistele teostele oli rostrumil kuuldud Euroopa muusikaski sissevaateid ida traditsiooni, sulandamispüüdeid ja värvikasutust. Soome helilooja Anti Auvinen kasutab teoses „Orior” kireva kõlaga ida-instrumentaariumi, heliefekte ja rikkalt rütme. Auvinen rõhutas teose annotatsioonis oriendi seotust sõnaga „orienteeruma” kui vaadet idast läände.
Nüüdismuusika ja folgi kohtumisest oli üks huvitavamaid lugusid sakslase Leopold Hurti „Seuring / Schalter” elektrikandlele ja orkestrile. Teos põhineb Baieri muusiku Friedrich Seuringi alpi lendleritel. Hurti inspireerisid rahvatantsu suured intervallid ja vastuolulised rütmid, mida ta on analüüsinud, lahkas algosadeks ja transformeerinud, kasvatanud lõpuks orkestri kõlama otsekui hiiglasliku kandle. 
Eesti Raadio esitles rostrumil Märt-Matis Lille uudisteost „Põhjanaela paine”, mille aluseks on põline loodustunnetus ning suhtlus Wimme Saari lapi joigude ja loodushäältega. Noorte kategoorias võistles praegu veel Otsa kooli tudengi Madli Marje Singi (1994) helipilt vägivallast ja äärmuslikust meeleseisundist „Sõjaveteran Hugo Gulbrandt”. Sink on jõulise fantaasiaga muusik, kellest kuuleme kindlasti edaspidi. 
Helsingis kuuldu kokkuvõtteks võib öelda, et praegu loodav nüüdismuusika sulandab ida ja lääne traditsioonilise muusika kihistusi, toob neid tänapäeva helikeskkonda ja kõlaruumi ning vaatab klassikasse tagasi. See on aga juba väga suur üldistus.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming