Kammermuusika festival eile ja täna

Marje Lohuaru

1975. aastal Tallinnast alguse saanud Balti riikide konservatooriumide tudengite igakevadine kammermuusika festival on erakordselt hea näide regiooni muusikakõrgkoolide kauaaegsest koostööst. Nii pikk koostöö võib tekitada küsimusi. Mis on traditsiooni kestmiseks vajalik ühisosa? Miks ei ole üritus lihtsalt ära vajunud või huvipuudusest lõpetatud?

Muusiku pikaajalise ettevalmistuse käigus kulub palju aega professionaalsete pillimänguoskuste omandamisele. Kammermuusika on siin üks atraktiivsemaid valdkondi. Koosmusitseerimine annab tudengitele võimaluse oskusi rakendada ja vastastikku üksteiselt õppida. Sealjuures on tähtis ka suhtlemine ja mitte ainult muusikalisel, vaid ka tudengite sõpruse tasandil. Ka õppejõududele ei ole festivalideks valmistumine rutiinne töö, vaid üha uued  kohtumised kolleegidega, kelle ühine pedagoogiline kreedo tugineb valdavalt Moskvas ja Peterburis omandatud ansamblimängu mõistmisele.
Rutiinseks ei ole üritusel lasknud minna ka viimaste aastakümnete uuendused nii festivalide sisus kui vormis. Korraldav kõrgkool saab vabalt kutsuda oma partnereid, kaasatud muusikakõrgkoolid Berliinist, Viinist, Varssavist, Stockholmist, Moskvast, Peterburist ja mujalt on andnud festivalidele värskust ja lisaväärtust. Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) ühendas 2012. aasta festivali Euroopa kammermuusika pedagoogide assotsiatsiooni aastakonverentsiga. Tänavuse Vilniuse festivali ja konverentsiga tähistati Leedu muusika- ja teatriakadeemia  kammermuusika osakonna 50. tegevusaastat. Festivali formaat on muutunud ja kindlasti muutub veelgi. Sümpaatne on trend, et tellitakse helitöid spetsiaalselt festivalil ettekandmiseks. Nii näiteks tuli Riia festivalil esiettekandele tunnustatud helilooja Pēteris Vasksi trio. Sagedasemad on kompositsioonitudengite helitööde ettekanded kaasüliõpilastelt, kusjuures tihti algab interpreetide ja heliloojate koostöö juba teose loomise ajal. Riia festivalil sai suure publikumenu osaliseks Alo Mattiiseni tšello­sonaat, mis oli kirjutatud pulmakingiks õpingukaaslasest sõbrale. Ka siis toimis interpreetide ja heliloojate koostöö juba teose loomise staadiumis. Sel aastal EMTAs käivituv rahvusvaheline magistri­õppekava „Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome” arendab valdkondade piire ületavaid koostöövorme juba rahvusvahelises õpikeskkonnas.
Vilniuse festivalile tulid Läti, Leedu, Eesti, Poola, Soome ja Norra tudengi­ansamblid. Festivali avas meie trio koosseisus Aleksandra Ilves (viiul), Silvia Ilves (tšello) ja Johan Randvere (klaver). Ansambel osales neljas meistriklassis ja andis kontserdi, kus esitati  Pärdi, Šostakovitši ja Piazzolla teoseid. Meie tudengite esitatud Šostakovitši trio, kirjutatud samuti üliõpilaspõlves kaastudengitele, sobis hästi tudengifestivali ideega. Ettekanne hinnati värskeks ja omanäoliseks.
Kokkusaamise raames leidis aset hulgaliselt kammermuusika meistrikursusi, mille viisid läbi  professorid Maia Nosowska (F. Chopini nim muusikaülikool, Varssavi), Robert Kwiatkowski (Gdański muusikaakadeemia), Gunta Sproģe (Jāzeps Vītolsi nim Läti MA), Per Anders Lundberg (Norra MA), Martti Rautio (Sibeliuse akadeemia) ja Marje Lohuaru (EMTA). Paralleelselt festivaliga peetud ulatuslikul rahvusvahelisel konverentsil käsitleti kammermuusika arenguteid.  Oma ettekandes kõnelesin eesti nüüdismuusikale tuginedes kammerlikkuse mõiste muutumisest. Konverentsi materjalid avaldatakse trükisena.
Seekordne festival Vilniuses tõestas, et traditsioonil on kasvuruumi ka muutunud ja avardunud kultuurilises ning hariduslikus kontekstis. Festivali maht sõltub võimalustest, sisu aga meist endist.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming