Muusikaeksport või külaskäik sõprade juurde?

Virgo Sillamaa

Vahemikus 26. – 30. märts külastas Luganot, mõnusat linna Lõuna-Šveitsis itaaliakeelses Ticino piirkonnas viis eesti ansamblit, kokku 21 jazzmuusikut – mahult korralik kultuurilähetus. Koostööprojekti TLL>LUG raames andsid Hotel de la Paix’ klubisaalis õhtuti igaüks ühe kontserdi Kadri Voorandi trio, Sigmund, VindPower, Elletuse ning Joel Remmeli trio. Koostööprojekti algatajaks on muusikute rühmituse Q3 korralduslik mootor, jazztrummar Brian Quinn, partneriteks Šveitsi poolt Lugano linnavalitsus ning meie poolt Eesti jazziliit. Kontserdid läksid hästi, osteti ohtralt plaate ja tunti huvi Eesti jazzielu vastu. Kuid mitte kontsertidest ei taha ma kirjutada. Loomemajandus ja muusikaeksport kui selle oluline väljendus on jätkuvalt teemaks ning Luganos veedetud päevade jooksul oli mul aega mõtiskleda meie külaskäigu tähenduse üle eesti (jazz)muusika kontekstis. Täpsemalt: kas pikemaajalistest sõprusel ja kollegiaalsusel põhinevatest suhetest välja kasvanud külaliskontserdid on tähenduslikud valdkonna kui terviku seisukohast või on tegemist lihtsalt nn tööpuhkusega sõprade juures?

Eesti riigil ei ole minu teada muusikaekspordi arendamiseks strateegiat (mille taga oleks ka raha selle elluviimiseks). See muidugi ei tähenda, et ekspordiga poleks tegeldud. Aastast 2009 on meil olemas koguni valdkondlik arenduskeskus (EMAK), kelle üks peamisi tegevussuundi ongi eesti muusika viimine rahvusvahelisele areenile. Viimasel ajal on mitmesuguseid samme ka tehtud, praegu käib tulemuste fikseerimine ja analüüs.
Mida üldse võiks tähendada riiklik muusikaeksport? Esiteks mõistmist, et riiklikul tasemel toestatud eesti muusika viimine maailma on kasulik nii muusikavaldkonnale kui ka riigile endale, seda nii kultuurilisest, maine-kujunduslikust kui ka majanduslikust (jah, majanduslikust!) aspektist. Mõistmisele peaks järgnema strateegia, mis kirjeldaks võimalikke sihte, mida just riiklikul tasemel on mõtet seada, samme, mida ette võtta, ning mõtestatud mõõdupuid, mille abil arengut jälgida. Kõige selle elluviimiseks on tarvis palju vahendeid, aega ja oskusi, aga eelkõige riiklikku tahet. Lootust on, sest ametisse astudes nimetas kultuuriministeeriumi muusikanõunik Juko-Mart Kõlar ühe oma prioriteedina muusikaekspordi struktuurset arendamist.
Tagasi Lugano juurde. Nagu mainitud, on TLL>LUGi projekt välja kasvanud pikemat aega kestnud isiklikest suhetest. Lühike kroonika: aastal 2007 sõitis ansambel Ajavares Bukaresti jazz-ansamblite konkursile. Seal tutvusid nad Šveitsist pärit muusikutega, kolme vennaga, kes moodustasid trio Q3 (perekonnanime Quinn järgi). Sõlmus tutvus, siis sõprus ja mõne aasta pärast esines Ajavares Brian Quinni korraldatud väikesel festivalil „Sonvico in Jazz”. Sonvico, väike küla Lugano järve äärsel mäenõlval, on vendade Quinnide sünnikodu. Veidi hiljem saabusid šveitslased Eestisse kontserte andma ning tutvus kohalike muusikute ja jazzieluga süvenes. Järgnes Kadri Voorandi trio kontsert Sonvicos ja sellest külastusest tärkas esimene ühisprojekt: pianist Gabriele Pezzoli kutsus Taavo Remmeli mängima oma triosse, millega on nüüdseks seljataga kontserdid nii siin kui seal ning õige pea ilmumas esimene plaat. Seoses Sonvico jazzifestivali lõpuga otsustas Brian Quinn viia Eesti-Šveitsi tutvuse uuele tasandile ning sündis idee TLL>LUG. Eestlased Luganos oli vaid projekti esimene pool ja sügistalvel on Ticino muusikuid oodata vastukäigule Eestisse.
Kuidas hinnata selle projekti väärtust või tähendust? Mingis mõttes on iga kord, kui eesti muusik astub välismaal lavale, tegemist muusikaekspordiga. Kuid kui sinna jõudmiseks on vaja ka toetust avalikest vahenditest, siis peab seadma piiranguid, tegema valikuid ja küsima, mida väärtustame ja mille alusel. Loogiline ekspordi edukriteerium peaks olema jätkusuutliku suhte tekitamine või arendamine. Selles mõttes on TLL>LUG tõesti edulugu: seitse aastat järjest tihenenud suhteid, mis on kontserdireiside kõrval sünnitanud ka orgaanilist koostööd ja viinud juba suuremate institutsioonide koostööni.
Arenenud on ka muusikute endi tegevus. Kunagisest vendade triost Q3 on nüüdseks saanud laiemas mõttes rühmitus, mis on koondanud vendade ning nende lähedaste muusikute ansamblid ja loomingulised projektid ühe administratiivse üksuse alla. Q3 aktiivseima eest-vedaja Brian Quinni sõnul on kõigil koostööpartnereil lihtsam ja ka usaldusväärsem suhelda esindava organisatsiooni kui eraisikutega, isegi kui tegemist on „mini-institutsiooniga”. See on hõlbustanud nende koostööd saatkondade, avalike toetusprogrammide, aga ka erasektoriga (jah, Šveitsis on ärimaailm kultuuri toetamisel aktiivne!). Q3 organiseerib endale võimalikke väljundeid Euroopa riikides kõikjal, kus on võimalik leida aktiivseid partnereid. Ühtaegu rikastatakse ka sealset kultuurielu, sest korraldatakse väliskülalistele kohapealne esinemisvõimalus – üks selliseid (ja minu teada Q3 seni ambitsioonikaim) oligi TLL>LUG.
Q3 näol on tegemist justkui rohujuure tasemel tegutseva korraldus- ja ekspordiplatvormiga, mille initsiatiiv on orgaaniline: see tuleneb muusikute endi soovist ja vajadusest leida oma kunstile väljund. Usun, et nende edust on meil palju õppida. Ja olemegi õppinud.* Selliste koostöösuhete arendamine muusikute tasemel annab peale esinemisvõimaluste ka korralduse ja suhtearenduse väärtuslikku kogemust, sunnib läbi mõtlema ja ellu viima oma avalikku esindatust (nt korralik koduleht, kättesaadavad promo- ja demomaterjalid jms) ning kasvatab tasapisi oma publikut siin-seal üle maailma. Kui mõni äsja Luganos käinud ansambel peaks kunagi sinna naasma juba riikliku tasemega ekspordisündmuse raames, on olemas juba kohalik publik, kellele eesti jazz ei ole võõras. Ka see on juba midagi!
* Koos Kadri Voorandi, Mingo Rajandi, Kirke Karja ning Meelis Vindiga on autor eelmisel aastal asutanud loomingulise rühmituse Avarus.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming