Eesti muusika päevad ei ole lihtsalt heliloojate loomingu ülevaatenäitus

Mirje Mändla

Festivali kunstilised juhid Timo Steiner ja Ülo Krigul ning heliloojad Mirjam Tally, Maria Kõrvits ja Märt-Matis Lill EMPist. 35 aastat tagasi alguse saanud tänavuste Eesti muusika päevade (EMP 5. – 11. IV) eel põhjendavad festivali kunstilised juhid Timo Steiner ja Ülo Krigul, miks nad on olnud aastaid selle festivali eestvedajad. Ülo Krigul: „Süda ütleb, et tuleb EMPiga tegeleda.” Timo Steiner: „See on loomingu teine vaade. Protsess, kus ise ei pea noote kirjutama, kurja vaeva peavad teised heliloojad ära nägema.”

„Mulle on oluline tänaste väljendusvahenditega loodud mõte,” selgitab Steiner, mõtiskledes EMPi koha üle Eesti ühiskonnas: „Igapäevaelus puutume palju kokku verbaalse materjaliga, aga muusika puhul tuleks esile tuua võime väljendada seda, mida me sõnade abil ei suuda. Beethoveni teoseid võib ükskõik mispidi mängida, aga ei saa seda kuulates informatsiooni, kuidas meie mõte võiks praeguses maailmas liikuda. Seetõttu on uus muusika hädavajalik. Reaalselt kogesin seda tunnet hiljuti kontserdil, kus kõlasid Beethoveni ja Adamsi teosed.”
EMPi tegijad peavad festivali korraldades oluliseks säilitada värskusmoment: „Me hoiame EMPil teatavat pedagoogilist suunda. Mõtleme, mis võiks helilooja mõtte suunata rajale, mille peale ta ehk ise poleks tulnud, et EMPi tellimusega kaasneks helilooja ande seisukohalt teatav arendusprotsess,” selgitab Steiner. „Sealjuures anname teose sisu osas heliloojatele võimalikult vabad käed,” lisab Krigul.
„EMPiga seoses on mul veel üks mõte, mille võiks teostada. Nimelt on muusikateatris üsna tavaline, et tehakse taaslavastusi. Ja mulle meeldiks teha korduskontserte, kus kõlaks näiteks 1988. aasta kava: muusikat kuuleks täpselt samas järjekorras, aga ettekandjad oleksid uued,” pakub Steiner. „Teoseid võiks esitada mõnes konkreetses, näiteks Matsovi interpretatsioonis ja kontserdile võiks eelneda muusikateadlase sissejuhatus,” täiendab Krigul.
 „EMP on jäänud tõenäoliselt siiani suurimaks muusikatellijaks,” toonitab Steiner: „Õnneks on võrreldes vabariigi algusaastatega olukord muutunud ja EMPile kõrvale tulnud ka teisi muusika tellijaid. Seetõttu saab rahulikumalt mõelda, mida tellida, ega pea kõike n-ö kokku tellima.“ Krigul kiidab: „Minu meelest võib selle EMPi „süüks” panna, et tellijaid on tulnud juurde ning on hakatud mõistma, et uus teos võib olla väga hea muusika.”
Helilooja Märt-Matis Lill: „EMP on kindel kord aastas toimuv festival. Heliloojale on see tänuväärne üritus. Olen olnud sellega seotud umbes 1990. aastate keskelt, mil hakkasin heliloojana endast midagi kujutama ja minu teosed hakkasid EMPil kõlama. EMP on suhteliselt avatud formaat, kus on hea oma ideid välja pakkuda ja mõned neist on ka teoks saanud. EMP oli varem kodukootum ja publikut ülearu palju ei olnud, aga viimastel aastatel on toimunud positiivsed muudatused. Need on eelkõige puudutanud kuulajat, fookus on läinud laiemaks ja seetõttu on publikut tulnud juurde. EMPil kuuldud teostest on mulle siiani oluline 2004. aastal esiettekandele tulnud Jüri Reinvere radiofooniline ooper „Vastaskallas”.”
Helilooja Mirjam Tally: „Mulle kui heliloojale on EMP olnud aegade jooksul oluline väljund, et oma lugusid esma­ettekandes kuulda, eriti just enne Rootsi kolimist. Olen tänulik, et kontakt festivaliga on siiski säilinud. Samuti on olnud põnev olla kursis kolleegide tegemistega ja muusikaajakirjanikuna töötades oli mul selleks ka teatud kohustus.”
Helilooja Maria Kõrvits: „Mulle tuli tellimus tänavusele EMPi festivalile positiivse üllatusena – siiani olen olnud kuulaja rollis. Minu esimesed kokkupuuted meie kaasaegse muusika ja eriti eesti muusikaga on olnud just EMPil. Tegemist on ainsa suurema festivaliga, kus mängitakse Eestis praegu kirjutatavat muusikat. EMP annab sellest hea ülevaate ja muusikaväline inimene saab parasjagu toimuvast pildi kätte. Mulle on sügava elamuse jätnud läbimõeldud tervikuna kujundatud Toivo Tulevi autorikontsert aastast 2004 ning Helena Tulve autorikontsert aastast 2006, lisaks on alati äratanud tähelepanu orkestrikontserdid. Minu meelest panevad mõned eesti heliloojad inimese sügavamalt mingite teemade üle järele mõtlema ja teised kujutavad pilte.” 

EMP 2014 – suurvorm. Timo Steiner: „Sel aastal on EMPi kontseptsioon väga lihtne – suurvorm. Kaasatud on suured koosseisud – Eesti orkestrid – ning heliloojad, kes kirjutavad selles žanris suurejoonelisi teoseid. Eriti meeldib mulle esiettekandele tulev Tõnis Kaumanni teos, mis jaotub festivali õhtute peale laiali.” „See teeb festivali tsükliliseks,” lisab Ülo Krigul. „Kaumanni teose osad kõlavad kolme eri orkestri esituses ning terviku kuulamiseks tuleb kolm õhtut kontserdil käia. Hiljem hakatakse seda teost tuhandeid kordi terviklikult esitama. Meie ideoloogiat võiks võrrelda kunagise kombega avaldada romaan osade kaupa ajalehes ning alles hiljem kirjastada tervikteos,” selgitab Steiner.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming