London hindab isikupära ja loomingulisust

Madli-Liis Parts

Sõnumi edastamiseks on vaja õiget õhkkonda. See ei teki kunstlikult, selle loovad inimesed. Eesti jazzi esitlusõhtu möödunud nädalal Londoni klubis Inegales kujuneski nagu vanade heade sõprade kohtumispaigaks, kus meie jazzisõnumid jõudsid iga üksiku kuulajani.

11. veebruaril kohtus Londonis kaks jazzidelegatsiooni: Eestist duo Tuule Kann – Jaak Sooäär, Kadri Voorandi trio, Oleg Pissarenko grupp ja Villu Veski bänd sealse laulja Ona Onabulega ning üle 40 Londoni jazzielu võtmefiguuri, kelle seas nii festivalide korraldajad ja ajakirjanikud kui ka plaadifirmade ja klubide omanikud. Eesti Muusika Arenduskeskuse, Eesti Londoni saatkonna ning Eesti jazziliidu koostöös korraldatud jazziõhtu tõi ka muidu rahvusvaheliselt aktiivsetele Eesti jazzmuusikutele uusi väärtuslikke kontakte.
Valitses mõnus klubimelu nagu headel kontsertidel ikka. Üksmeelselt kiideti Eesti esinejate valikut, mis ulatus pärimusmuusikale tuginevast improvisatsioonist tantsuliste rütmideni. Iga kooslus andis paarikümneminutise kontserdi, kuhu mahtus kolm kompositsiooni. Aastate eest „Jazzkaarel” viibinud vabakutseline jazzikriitik Kevin Le Gendre tunnustas programmi kui tervikut: „Valitud neli gruppi tõestasid, et Eesti jazzil ei ole ühest nimetajat – teil on muusikat, mis kõnetab väga erinevaid sihtrühmi. Eesti jazz on mitmekülgne, muusikute tase väga kõrge. Teie muusikud on võimelised silma jääma ka Londoni tihedas konkurentsis. Ühelt poolt toetute paljuski rahvamuusikale, kuid teiselt poolt olete julged helide ja pillidega eksperimenteerijad. See annab teile võimaluse kasutada rahvamuusikat väga leidlikult, mõjuda rahvusvahelises kontekstis värske ja siirana.”
Nagu klassikalises muusikas nii ka jazzis jõutakse esimeste reaalsete rahvusvaheliste tuuride- ja koostööni pika ettevalmistusega. See-eest on jazzi­kogukond lojaalne, suhted püsivad ning võimalus teha koostööd ka üksiku muusiku tasandil avab mitmeid uksi. Hea näide on Villu Veski: vaid päev enne Londoni esitlust salvestas ta koos meie muusikute ja Ona Onabulega seal tulevase projekti materjali. 6. aprillil ootab Veskit ja ETV tütarlastekoori esinemine Queen Elizabeth Hallis. 
Jazziringkond üle maailma on väike, üks samm viib teiseni, sõna kandub kiiresti ja üle riigipiiridegi. Kuidas muidu põhjendada Euroopa juhtiva jazziajakirja Jazzwise valmisolekut eeltutvustada meie jazziesitlust. Jazzwise’i veergudele soovivad jõuda kümned tuhanded muusikud … Eestlaste tegemisi on ajakiri aga kajastanud juba aastaid. Äsja 10. aastapäeva tähistanud Eesti jazziliit on tänu rahvusvahelisele aktiivsusele loonud usaldusväärse suhtevõrgustiku, mida on hea edasi kasvatada just selliste esitlustega nagu oli Londoni oma.  
Briti ühe mõjukama produktsioonifirma Serious produtsendi ja rahvusvahelise noorte jazzitalentide projekti „Take Five” juht Martel Ollerenshaw pakkus eesti muusikutele valemit, kuidas Londonis mõjule pääseda. Iga turu puhul on oluline tunda kohalikke nüansse: „Esmalt tasuks teie muusikutel luua sidemed meie muusikutega, polegi oluline, kas kuulutakse püsikoosseisu või ollakse külaline. Nii võtab Londoni publik ja korraldaja muusiku kergesti omaks. Teine võtmetegur on jõuda esinemispaikadesse, kuhu lojaalne kuulajaskond tuleb kohale sõltumata esinejast.” Kevin Le Genrde lisab, et tähtis on ka väga hea albumi olemasolu ning valmidus töötada selle nimel, et jõuda kohalikku muusikameediasse. Inegales’ klubis olid tol õhtul esindatud kõik Londoni olulisemad jazzimeedia kanalid. See on hea algus.
Jazziasjatundjatega rääkides jäi kõlama mõte, et eesti muusikud on valmis järgmiseks sammuks enda tutvustamisel. Näiteks sobib soomlaste mullune dessant Londoni jazzifestivalile, mis kuulub maailma jazzifestivalide tippu. Nimelt tegid soomlased seal oma jazzi esitlusprogrammi, mis tagas neile parima turunduse ja kommunikatsiooni, mis Suurbritannias jazzivaldkonnas üldse võimalik. Sama laadi esitlusi teevad Londonis regulaarselt ka Norra jazzmuusikud, viimati novembris nädala jooksul mainekas kontserdimajas Kings Place. Kunstilise taseme poolest on eestlased hüppeks valmis, kinnitasid nii ajakirjanikud kui ka korraldajad. Tõsisemat plaani saab aga pidada siis, kui on olemas kindlus rahastuse suhtes. 
Londoni jazzifestivali juht John Cumming kinnitas, et viimastel aastatel on üldises infoväljas Eesti muusikat märgata varasemast rohkem. Ta kiitis saatkonna tööd ja eestlaste endi aktiivsust, meenutas 2011. aastal Euroopa kultuuripealinna raames Tallinnas toimunud Eesti jazzi esitlust. „Meie festivalile esinema pääseda pole keeruline. Peab olema isikupärane ja loominguline, selle tunneb laval kohe ära. On oluline, et  muusika juured on muusikute enda pinnas. Meil pole vaja neid, kes kopeerivad ameerika jazzi. Londonis on selliseid muusikuid niigi küll,” rääkis Cumming põhimõtetest, kuidas ta oma festivali kava koostab. Meie muusikutest on Londoni festivalil esinenud Jaak Sooäär ja UMA, potentsiaali on teistelgi.  
Eesti jazzi esitlus Londonis on edulugu juba iseenesest: Londoni jazzifestival, Birminghami jazzifestival, Seriousi produktsioonifirma, BBC, Jazzwise, Something Else Productions, London Jazz Network, Jazz FM, Sound Fusion Radio … Eesti jazzi kogumikud ja meie muusikute plaadid jõudsid õige sihtrühmani.
Ehk on nüüd õige aeg võtta uue suunana orbiidile lisaks muusikute tutvustamisele ka rahvusvahelised projektid, kus oleks oluline roll meie korraldajatel. Aprillis ootab ees maailma suurim jazzimess „jazzahead!” Bremenis, mis on ideaalne võimalus uute kontaktide loomiseks just organisatsioonipõhiselt. Eesti muusika ja ka töökultuuri maine on Euroopas tuntud ja hea. Pole mõtet karta klišeed, et hea idee nõuab suurt rahakotti. Mõnikord on vaja vaid pealehakkamist ja järjepidevust.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming