Unustamatu Endel Lippmaa

Ain-Elmar Kaasik

15. septembril oleks akadeemik Endel Lippmaa saanud 85aastaseks, kuid ta pikk ja viljakas elutee lõppes 30. juulil. Tema elutööd on piisavalt meenutatud ja kindlasti tehakse seda ka tulevikus. Piirdun üksnes mõne mälestusega kohtumistest selle suurmehega.

Meenub, et 1990. aastate keskel istusime koos üldkogule järgnenud lõunalauas ja jutt siirdus tänapäevase piltdiagnostika kasutamisele meditsiinis. Kuigi minu töökohas – Tartu närvikliinikus töötas juba 1982. aastast ajale iseloomulikult üsna piiratud rakendusvõimalustega röntgen-kompuutertomograaf, ei olnud toona Eestis veel magnetresonantstomograafi (MRT), mis võimaldab tugeva magnetvälja abil saada keha eri piirkondadest ja elunditest nii kahe- kui kolmemõõtmelisi kujutisi. Teadaolevalt ei kasuta MRT-uuringud röntgenikiirgust ja sageli on selle meetodi rakendamisel haiguste diagnoosimisel ka teisi eeliseid. Vestlusel ilmnes, et akadeemik Lippmaa tundis probleemi täielikult ja soovitas tingimata orienteeruda tugeva magnetiga (vähemalt 1,5 teslat) seadmele ja mitte pidada silmas hinda, mis on nõrgema magneti kasutamisel soodsam. Akadeemik Lippmaa oluline uurimissuund oli olnud radiospektroskoopia ja seetõttu tundis ta tuumamagnet-resonantsspektroskoopiat, mida kasutatakse laialdaselt ainete struktuuri kindlakstegemiseks. Sobivalt edasi arendatuna loodi selle baasil meditsiinis kasutatav magnetresonantstomograafia. Endel Lippmaa ei tegelnud raviasutuste varustamisega seadmetega ning ajapikku tuli vastavat teavet ka mujalt, kuid kindlasti aitasid tema teadmised ja nõuanded kaasa asjaolule, et tänapäeval on Eesti suurhaiglates 1,5–3teslase võimsusega varustatud MRT-aparatuur kättesaadav kõigile abivajajatele.

Vestlustest Endel Lippmaaga meenub veel tema elav huvi ja ehk isegi ootamatult põhjalik informeeritus tema otsestest erialadest (keemiline füüsika ja füüsikaline keemia) sootuks kaugemate meditsiinilis-bioloogiliste probleemide vastu. Meenub, et kui 2001. aastal loodi SA Eesti Geenivaramu (praegune Tartu ülikooli geenikeskus), kohtasime koos hea kolleegi akadeemik Richard Villemsiga Endel Lippmaad praeguse Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu kohvikus Rävala puiesteel, tundis ta elavat huvi genoomika, proteoomika ja tselloomika vastu, näidates taas asjatundlikkust nendes keerukates probleemides. Teadlasele omase skepsisega hoiatas ta meid – sihtasutuse vastloodud nõukogu liikmeid liiga kiirete ja ennatlike ootuste eest kogutava andmebaasi kasutamisel. Aeg on näidanud, et toona seatud ajahorisont (kümme aastat) on tõepoolest osutunud lühikeseks. Akadeemik Lippmaa tundis suurt huvi võimalike looduslike, aga ka inimtekkeliste meditsiiniliste probleemide vastu. Kui levisid kohalikud epideemiad, nagu SARS ja linnugripp, selgus, et ta teadis üllatavalt palju viirustest ja võimalustest nende levikut piirata.

Akadeemik Endel Lippmaa säilitas särava mõistuse oma pikaajalise tegevuse lõpuni. Ta ei olnud inimene, kellega oli lihtne rääkida. Vastupidi – mõnikord jäi mulje, et ta eksamineerib oma vestluskaaslast. Samal ajal olid need mõttevahetused alati sisukad ja õpetlikud.

Ain-Elmar Kaasik, dr.med.,dr.h.c.,Uppsala

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar