Ülikooli viimaste aastakümnete suundumustest

TÕNU LEHTSAAR

Enamik muudatustest on seotud ühiskonna muutumisega. Kujundlikult öeldes: ülikool purjetab aegade tuules. Kui püüda arengut sõnastada, siis võib rääkida positsiooni muutumisest, reformimisest, mitmekesistumisest ja piiride kadumisest.

Ülikooli positsioon ühiskonnas on muutunud. Algusaegadest alates on ülikoolid olnud riigi (või asutaja) silmateraks. See tähendab, et valdava osa ülikoolide ajaloost on riik nende eest hoolt kandnud. Veel paarkümmend aastat tagasi moodustas enamiku ülikooli eelarvest riigi koolitustellimus. Nüüdseks on ülikoolist saanud ettevõte, kes peab suuresti ise oma vahendid teenima. Vormiliselt tähendab see teadusprogrammides ja projektides osalemist, rakendustegevuse arendamist ja tasuliste teenuste osutamist.

Sellel muudatusel on tagajärgi, mis on muutnud ja muudavad ülikooli sisekliimat. Raha kipub vaimu määrama ja piirama. Üha rohkem kasutatakse turunduse mõisteid „klient“ ja „teenuse osutamine“. Teadmisest ei piisa, on vaja raha sisse tuua. Kollegiaalsus muutub projektipõhiseks. Samal ajal on meeldiv tõdeda, et koostööd teevad inimesed ja allüksused, kes varem omavahel ei suhelnud. Ülikool on avatud ja tundlik ühiskonnas (turul) toimuva suhtes.

Kiiresti muutuv ühiskond tingib muudatusi ja reforme ka ülikoolis. Hariduses ja teaduskorralduses toimuvad muudatused pika vinnaga. See tähendab, et praegu langetatud otsuste vilju näeme alles aastate või isegi aastakümnete pärast. Näiteks Bologna reform, millega käivitati kõrghariduse 3 + 2 süsteem, oli tugevalt argumenteeritud. Nüüd on probleemiks saanud see, et Euroopas on palju kolmeaastase pooliku kõrgharidusega mittespetsialiste. Lahenduseks on sotsiaalselt tundlike magistriprogrammide pakkumine.

Omaette nähtuseks on saanud juhtimis- ja struktuurireformid, mille puhul tundub mulle, et Eesti ülikoolidel tuleb leida oma tee. Me oleme väike maa ja rahvas, kes peab hoidma suurtega ühte, kuid tagama ka oma hariduse ja teaduse õitsengu. Näiteks Ameerikas leitakse, et korraliku ülikooli tegemiseks on tarvis viit miljonit elanikku. On ilmne, et meie mastaabid ja põhimõtted on täiesti teistsugused.

Kõik ülikoolid tegelevad struktuurireformidega, mis üldjuhul tähendab üksuste koondamist. Näiteks Tartu ülikool liigub edasi nelja valdkonnaga ja Tallinna ülikool kuuega. Vahel teeb mind murelikuks õppejõudude ja teadlaste väsimus pidevatest reformidest. Struktuur on osa teadlase identiteedist. Struktuurimuudatus ei ole ainult küsimus sellest, kus ma töötan. See on küsimus sellest, kes ma olen. Muudatused muudavad loovaks, kuid loomiseks on tarvis ka rahu ja stabiilsust.

Ülikool on muutunud äärmiselt mitmekesiseks organisatsiooniks, mille põhitegevuseks on õppe- ja teadustöö. Üha tähtsamat osa etendavad tasulised teenused, peale selle turundustegevus, juhtimine, kinnisvarahaldus, vilistlastöö, kultuuritegevus jpm. Minu meelest teeb see mitmekesisus ülikooli ilusaks – ülikool on ainulaadne keskkond, kus hingavad nii boheemlik vaba vaim, teadlase tõeotsingud kui ka turule orienteeritud äritegevus.

Mitmekesisuse tõttu kerkib taas ja taas küsimus, kuidas ülikooli juhtida. Ma ei ole nõus väitega, et juhtimine on juhtimine ega ole vahet, kas juhtida panka, saapavabrikut või ülikooli. Põhjus on selles, et juhitavad protsessid on seotud õppejõudude-teadlasega, kelle loovusel ja karismal ülikool püsib. Ülikoolis ei pea mitte juht ütlema tegijale, mida ja kuidas, vaid tegija peab ütlema seda juhile.

Omal ajal lugesin OECD analüüsi ülikoolide kohta, kus oli rakendatud ärimaailmast sisseostetud juhte. Üldine järeldus oli, et akadeemiline maailm ei võta neid juhte omaks. Paremaid tulemusi annab see, kui ülikooli juhid võrsuvad akadeemilisest perest. Usun, et akadeemiline pere ise suudab kasvatada ja valida või ka kutsuda endale sobivaima juhi. Tallinna tehnikaülikooli rektori valimisel toimunu on väärt järelemõtlemist.

Meie ajale on omane piiride kadumine selle sõna kõige laiemas tähenduses. Ülikoolide puhul tähendab see näiteks üliõpilaste vaba liikumist kõrgkoolide vahel ja ärksa vaimuga tudengitele antakse võimalus saada osa parimast. Rektorite nõukogu, ühisprojektid, doktorikoolid, tippkeskused, ühisõppekavad – kõik see loob võimaluse parima koondumiseks. Kui üleilmastumine süveneb, siis on võimalik, et ühel päeval räägime juba Eesti Ülikoolist.

Meie ülikoolide keerulisemaid probleeme on üliõpilaste arvu vähene­mine. Laiemalt on see meie rahva probleem: kas jääme püsima. Ülikoolidele tähendab see küsimust erialade võimalikust koondamisest või isegi sulgemisest. Mis tahes otsused on kellelegi valusad. Lahenduseks võiks olla rahvuslikud ja riiklikud väärtused. Kui on õiged, isiklikust huvist kõrgemad põhimõtted, siis on lihtsam otsustada.

Missugune ka ei oleks meie riigi ja rahva areng, ülikoolid vajavad ja väärivad meie tuge ja poolehoidu. See puudutab igaüht, olgu ta ülikooliga otseselt seotud või mitte.


1995. aasta ülikoolides

1995. aastal võeti vastu nii ülikooliseadus, mis suurendas ülikoolide autonoomiat, kui ka Tartu ülikooli seadus. Üliõpilaste liikumist avalik-õiguslike ülikoolide vahel lihtsustas oluliselt kuue ülikooli rektorite 1995. aastal allkirjastatud kavatsuste protokoll.

OECD aruanne eristab kolme faasi. Esimene faas (1989–1995) tõi kaasa eraldumise Nõukogude süsteemist ja uue seadusandliku raamistiku loomise.

Reformide esimeses faasis (1991–1995) olid poliitikute ja akadeemiliste ringkondade tähelepanu keskpunktis demokraatlike põhimõtete kasutuselevõtt ülikoolides (k.a rektorite ja akadeemiliste dekaanide vabad valimised), uue juriidilise raamistiku loomine kõrgkoolidele, ülikoolide autonoomia, kvaliteedi tagamise põhimõtted, ja kõrgharidussüsteemi mitmekesistamine. Sisu osas tuli kõrvaldada senised sisulised ja pedagoogilised piirangud, eelkõige sotsiaalteadustes ja humanitaaraladel ning sõjalise õppe kui õppekava kohustusliku osa likvideerimine.

Allikas: OECD kolmanda taseme hariduse temaatiline ülevaade Eesti (OECD Reviews of Tertiary Education Estonia). Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu, 2007. (Tõlge eesti keelde ja keelekorrektuur Wiedemanni tõlkebüroo)

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming