Tulevik on liginullenergiahoonete päralt

Otseseid tehnilisi takistusi selleks ei ole, asi jääb rohkem tellijate taha.

LEA LARIN

Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonna ehitiste projekteerimise instituudi ehituskonstruktsioonide õppetooli professor Jarek Kurnitski arvab, et Eestis puudub süsteemne ehituspoliitika, mis ehitussektori kaudu majandust kui tervikut juhtida aitaks. Ehituspoliitika peaaegu puudub, ometi peame nelja aasta pärast üle minema üksnes liginullenergiahoonete ehitamisele.

Euroopa Parlamendi 2002. aasta hoonete energiatõhususe direktiivi järgi peavad kõik hooned, mis on ehitatud pärast 31. detsembrit 2018, olema nullenergiahooned – tootma sama palju energiat, kui kohapeal tarbivad.

Jarek Kurnitski: Jah, alates 2019. aastast kehtib see nõue kõigile avaliku sektori ehitistele (erasektorile aga alates 2021. aastast), sest direktiivis on kirjas, et avalik sektor peab arengu kiirendamiseks eeskuju näitama. Päris nullini välja ei minda, nõudedki räägivad liginullenergiast, nii et õigem on öelda liginullenergiamaja.

Nullenergia nõue kehtib läbivalt, erasektori puhul kehtib see nii elamutele kui ka äripindadele. Olemasolevaid hooneid nõue mõjutama ei hakka, kuid kõiki uusi ehitatavaid hooneid küll. Erialane ringkond, ehitussektor teab seda nõuet suhteliselt hästi. Ehitusettevõtete juhtide arvamus on, et otseseid tehnilisi takistusi ei ole, asi jääb rohkem tellijate taha, tellijad ei taha tellida selliseid hooneid ning tellijad ei hakkagi ilmselt tahtma, enne kui nullenergia nõuded on rakendatud.

Laiemalt tuleneb üleminek liginullenergiahoonetele Euroopa Liidu energia- ja keskkonnahoiu poliitikast ning hooned on siin paratamatult kandvas osas. Eestis ei ole see tahtnud välja kukkuda, avalik sektor on olnud natukene laisk nendes küsimustes. Riigi Kinnisvara AS on midagi püüdnud teha, mõni kohalik omavalitus ka, kuid Rakvere Targa Maja kompetentsikeskus on esimene suurem liginullenergiahoone. Mõne väikeelamu leiab ka Eestist, kuid need on puhtalt eratellijate lõbu. On viimane aeg, et avalik sektor hakkaks liigutama, et suudetaks neiks muudatusteks valmistuda ja piisavalt näidisprojekte valmis ehitada.

Rakvere kesklinna rajatav Targa Maja kompetentsikeskuse hoone  on esimene liginullenergia kasutusega avalik hoone Eestis.

Rakvere kesklinna rajatav Targa Maja kompetentsikeskuse hoone on esimene liginullenergia kasutusega avalik hoone Eestis.

Mis peamiselt takistab? Kas liginull­energiahoone suurem maksumus?

See on rohkem poliitilise tahte küsimus, sest ruutmeetri hind sõltub väga mitmest asjaolust ja kui liginullenergia lahendus ongi 50 eurot ruutmeetri kohta kallim või mõningatel juhtudel 100 eurot ruutmeetri kohta, siis võib-olla see ei ole kõige suurem põhjus … Rakendamine on nõrgapoolne olnud. Nagu näiteks nelja ministeeriumi ühishoone hange, kus oli nii palju igasuguseid muid hädasid, et energiatõhususe arvessevõtmisega jäädi hiljaks – pärast ruumiprogrammi ja mahtude lukustumist näiteks paremad tehnosüsteemid hoonesse enam lihtsalt ei mahtunud.

Ehituses on väga tüüpiline, et areng toimub regulatsiooni kaudu. Muidu ei lähekski turumajanduse tingimustes muudatused läbi, kuna pikema vinnaga investeeringute puhul ei olda nõus elutsükli perspektiivis mõtlema ning investorid võtaksid kõike ikkagi umbes viieaastase perspektiiviga. Kui riik nõuded kehtestab, nõutakse ettemõtlemist mitteelamute puhul arvestusliku perioodiga 20 aastat ja elamute puhul lausa 30 aastat. Elutsükli pikkus oli ehitus­sektoris vajalik kehtesetada direktiiviga, et kogu elutsükli läbimõtlemine läbi lööks. Muidu teeme endiselt kiireid investeeringuid ja viie aasta pärast oleme lõhkise küna ees, et hooned võtavad liiga palju energiat, aga samal ajal on uued majad. Mis nendega pihta hakata?

Kui regulatsioonide taustale mõelda, siis väga ilmekas näide on autode regulatsioon. See, et praegu suudab Euroopa autotööstus toota maailma parima mootoritehnoloogiaga kõige vähem kütust tarbivaid autosid, on puhtalt tulnud ELi regulatsioonist, mis on seadnud järjest rangemad nõuded autode kütusekulule. See on väga palju autotööstust arendanud. Nüüd püütakse sama korrata hoonete puhul.

Kas Eestis on oma ehituspoliitika?

Pigem ei ole, oleme ju näinud neid Ameerika mägesid, mis juhtus buumi- ja finantskriisi ajal ning kinnisvaramulli lõhkemisel. Kui vaadelda puht statistiliselt riigi käitumist – riigi tellimusi –, võib järeldada, et riik oli tugev tellija buumiajal ja osaliselt võimendas kinnisvaramulli. Kui mull kokku kukkus, siis … võib-olla on korterelamute renoveerimine üks väheseid projekte, mis suudeti käivitada, ja ka nende otsuste tegemine võttis päris palju aega. Näiteks praegu on meie ehitusturg jäänud jälle üsna tugevasse madalseisu Euroopa Liidu struktuurifondide lõppemise ja uue perioodi käivitumise tõttu.

Tekkis aastane auk, mis ei mõjunud mitte ainult ehitusettevõtetele halvasti, vaid kindlasti ei mõju ka rahva jõukusele hästi. Poole aasta maht jääb ehitamata, kuigi võimsust ja vajadust oleks, aga lihtsalt ei suudeta teha otsuseid ja hoida ehitusvõimsusi suhteliselt stabiilsena. Riik peaks tegelikult suutma seda tasakaalustada. Kui majanduses läheb hästi ja on buumi ilmingud, siis ei peaks riik ehitama, peaks pidurdama, ja kui on madalseis, siis peaks riik palju tellima. Paari viimase aasta majanduskasv on olnud väga väike ja on selgelt välja tulnud, miks. Puudunud on ehitussektori kasv ja selle tõttu on kogu Eesti majanduskasv olnud pärsitud, majandus ei olegi korralikult käima läinud.

Ainuke tugev riiklik poliitika on Kredexi toel korterelamute renoveerimine, kuhu perioodiks 2014–2020 panustatakse 102 miljonit eurot. Riik suutis programmi käivitada alles alates 1. aprillist 2015, nii et aasta aega on läinud kaotsi. See programm parandab kindlasti elujärge, sest korterelamud tehakse suures mahus terviklikult korda. Kredexi kaudu kasutatakse tugevat riigi toetust, struktuurifondide raha, samal ajal laekuvad need toetused maksude kujul tagasi ka riigi eelarvesse. See on näide sellest, kuidas riik peab töötama. Riik peaks suutma tõusu- ja languseperioode tasakaalustada, tellides vajaduspõhiselt, aga sellist ehituspoliitikat ei ole meil kaua aega olnud.

Milline võiks veel olla riigi ehituspoliitiline roll peale turu reguleerimise ja elamufondi renoveerimisele kaasaitamise? Kas riik võiks ehitada ja käidata eluruume?

Mis puudutab ehitusmahtusid, siis nõukogude ajal ehitati stabiilselt üle 10 000 eluruumi aastas, praegu napilt 2000. Meie ehitusmahud on tegelikult väga väikesed. Küsimus on lihtsalt selles, et rahval ei ole ostujõudu ja see tähendab, et elatakse suhteliselt kitsalt. Kuigi ruutmeetrite arv inimese kohta näitab vajadust, ei jaksata uusi kortereid osta. Tallinna mägede korterid on väga minev kaup, sest neid on piiratud arvul.

Olen sada protsenti kindel, et meil on tugev kliendibaas, kes oleks võimeline minema uutesse üürikorteritesse ja tasuma üüri, kui need üürimaksed oleksid mõistlikud. See aitaks paljudel inimestel elutingimusi parandada. Üürikorterite stabiilse turu tekitamise teema on kindlasti väga oluline ja selleks ei ole vaja jalgratast leiutada, sest ükskõik, millise arenenuma riigi poole me kõrvalt vaatame, on see kõikide puhul läbikäidud etapp. On loodud, näiteks pensionifondide rahaga, sihtasutused, mille omanduses on suur hulk üürikortereid. Ühest küljest annab see võimaluse, et pensionifondid ei pea riigist raha välja viima, sest teatavasti selline betooni valatud raha püsib kõige paremini, kui need korterid on õige asukohaga – nad peavad kindlasti olema hea asukohaga ja hästi ligipääsetavad. Siis on need lolli- ja pommikindlad investeeringud, ja raha, mis nendesse sai pandud, tuleb 30aastase või pikema perioodi jooksul tagasi. Kindlasti ei ole tegu kahjumliku projektiga, kuid sellise projekti tasuvusaeg on nii pikk, et erasektor seda tegema ei hakka.

Praegu oleme olukorras, kus üürikorterite turg on väga väike, peaaegu puudub. Kui uus minister Kristen Michal ütles, et tema on rahul sellega, mis üürikorterite turul toimub, siis mina ei saa aru, mis turgu ta mõtles. Seda turgu peab mikroskoobiga otsima ja teiseks on see ka illegaalne, sest makse ei maksta. Huvitav on see, et hea asu­kohaga üürikorterid moodustaksid täiesti uue turusegmendi midagi ära võtmata uutelt, müügiks ehitatavatelt korteritelt ning samuti puudutamata olemasolevaid kortereid. Üürikorterite elanikud tuleksid praeguste kitsaste elamistingimuste arvelt ning nad esindaksid seda segmenti, kellel ei ole ostujõudu uue korteri ostmiseks.

Kuna ehitusmahud on väikesed ja inimeste elamistingimused kehvad, siis targa tegutsemise korral oleksid üürikorterid üks hoob, millega Eesti majandus käima tõmmata ning üldist elatustaset tõsta. Summad, mida pensionifondid Eestist välja investeerivad, on tegelikult meeletud.

Keskuse temaatiliseks fookuseks on targa maja/intelligentse hoone tehnoloogiad.

Keskuse temaatiliseks fookuseks on targa maja/intelligentse hoone tehnoloogiad.

Samal ajal on alternatiivi vaja just nimelt nendesamade mägede elanikele, kes elavad kitsastes oludes. Sealsete majade ekspluatatsiooniaega on vist praeguseks pikendatud?

Kõik tehnilised lahendused on olemas, et neid maju käigus hoida. Konstruktsioone saab vajaduse korral tugevdada, ankurdades näiteks renoveerimise käigus paneelid, rõdud eemaldatakse või rekonstrueeritakse, kui vaja. Need majad kestavad nii kaua, kuni nende järele on nõudlust. Ainuõige lahendus on, et need majad renoveeritakse terviklikult, siis on järgmised 20–30 aastat muretu, ja nad võivad veel sada aastat ja kauemgi püsti püsida. Praegu on see väga töötav korteriturg ja nende korterite järele on suur nõudlus – isegi kui kolmandik inimesi koliks välja, oleksid mäed ikkagi veel aktiivses kasutuses.

Ma ei saa aru sellest loogikast, et võtame buldooseri ja sõidame mäed laiali, ehitame uued. Meil on võimalik uusi hooneid nagunii ehitada, samal ajal tuleb aga mägesid renoveerida. See peaks olema paralleelne tegevus, millega inimeste elujärge parandada. On väga selge maksumuse erinevus: kui terviklik renoveerimine maksab 200 eurot ruutmeeter ja uusehitus 1000 eurot ruutmeeter, siis vahe on viiekordne.

Liginullenergiamajad eeldavad arvatavasti muudatust mõtteviisis ja ka erialases väljaõppes.

Loomulikult on tegu tõsise ülesandega kogu ehitussektorile, tuleb ju uuel kvaliteeditasemel ehitama hakata. Et ehitusmaksumus jääks mõistlikuks, eeldab see väga head kavandamis- ja projekteerimistööd. Arhitektid satuvad võib-olla kõige suurema surve alla, sest kõige suuremad otsused tehakse projekteerimise väga varases faasis ja siis arhitektid otsustavad hoonete kompaktsuse üle, kuidas kavandatakse fassaadid, kuidas tehnosüsteemid hoonetesse mahutatakse jms.

Arhitektid peavad suutma terviku kokku panna. Tihti on nii, et eriosade projekteerija saab hakkama, aga tema tuleb mängu alles siis, kui arhitekt on suure osa tööst juba ära teinud ja siis võib olla juba liiga hilja. Projekteerimine peab arenema. Protsessi, kuidas liginullenergiahooneid majanduslikult efektiivselt ehitada, nimetatakse integreeritud projekteerimiseks, mis tähendab seda, et arhitekt peaks tegema eriosade projekteerijaga tihedat koostööd, projekteerijad töötama ühtse meeskonnana, et leida kõige optimaalsemad lahendused igale hoonele.

Nende puhul, kes praegu vastavat haridust omandavad, ei ole küsimust, probleem võib olla neis, kes juba selles valdkonnas tegutsevad ja kes vajaksid täiendusõpet. Ja muidugi see, et tellijad aru saaksid, on järgmine küsimus, teatud mõttes on see tellijatele kõige suurem katsumus. Kui targalt ei telli, siis läheb väga kalliks maksma.

Kas liginullenergiahoonetele ülemineku strateegia põhjal on välja arvestatud, kui suur osa hoonetest on 2030. aastaks liginullenergiahooned?

Eesti energimajanduse arengukava ettevalmistamisel on selliseid arvutusi tehtud ja välja pakutud, et hoonefondist umbes 1–1,5% ehitatakse aastas juurde. Eeldame, et ehitusmahud ei sõltu sellest, kas ehitatakse liginullenergiamaju või mitte. Ehitusmaht tuleneb vajadusest korterite ja muude hoonete järele. Kui tekib mingisugune turutõrge, näiteks liginullenergiamajade maksumus läheb liiga kõrgeks vms, siis on oht, et ehitusmaht võib väheneda. Tuleb teha kõik, et selliseid turutõrkeid ei tekiks, et saaks sujuvalt uut moodi ehitamisele üle minna ning ehitusmahus midagi ei muutuks. See on eesmärk.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming