Teaduse rahastamise reform

Muudatusettepanekud eeldavad 30 miljonit kolme aasta jooksul. Lühiülevaade töörühma ettepanekutest

Tallinna tehnikaülikooli teadusprorektor Erkki Truve, kes esindab töörühmas rektorite nõukogu.

Tallinna tehnikaülikooli teadusprorektor Erkki Truve, kes esindab töörühmas rektorite nõukogu.

TTÜ

Esmaspäeval, 5. jaanuaril tutvustas haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski töörühma ettepanekuid teaduse rahastamise süsteemi ümberkorraldamiseks. Töörühma kuulusid Anu Reinart (Tartu Observatoorium), Andres Koppel (Eesti Teadusagentuur), Erkki Truve (rektorite nõukogu), Indrek Reimand (töörühma esimees, Haridus- ja Teadusministeerium), Priit Rohumaa (Viru Keemia Grupp) ja Urmas Varblane (Eesti Teaduste Akadeemia, TIPS-programm).

Teaduse rahastamise senist süsteemi, sellega kaasnevat projektipõhisust on palju kritiseeritud. Mis on peamine muudatus, mida rahastussüsteemi reform kaasa toob?

Erkki Truve: Põhiline muudatus on suurema stabiilsuse saavutamine. Praegu on teadusrahastus 80% ulatuses konkurentsipõhine. 1990ndatel oli vaja teadussüsteem nõukogudeaegsest mittemidagitegemise letargiast üles äratada ja siis oli väga arukas hakata kogu raha konkurentsipõhiselt grantidena jagama. Mis tähendas, et teadlaskond pidi üles ärkama, või kes ei ärganud, teadusest lahkuma.

Edasi on nii läinud, et 2008. aastast ei ole teadusele riigieelarvest raha juurde tulnud, teadus aga on läinud kallimaks, ja kuigi teadlasi ei ole juurde tulnud, on teadlaste kvaliteet läinud paremaks. Ühel hetkel sai selgeks, et kui teadust ainult konkurentsipõhiselt rahastada, siis tekib suur oht, et tervete teadusvaldkondade rahastamine võib katkeda. Mõne aasta pärast võiks ju keegi samast valdkonnast uuesti juhuslikult raha taotlemisel edukas olla, aga paraku on vahepeal inimesed juba tegevust vahetanud ega olegi kedagi raha taotlemas. Oluline on sealjuures, et me püüame ju ülikooliharidust anda kõigis valdkondades ning kui teadlaskond kaob, siis ei ole ka seda enam võimalik vajalikul tasemel teha. See oligi kõige põhilisem põhjus ja ilmselt ka põhjus, miks Sirbis teadusrahastussüsteemi teemal nii palju artikleid on ilmunud.

Seega peamine muudatusettepanek on selline, et konkurentsipõhise ja stabiilse rahastuse suhe oleks 50 : 50 – pool teadusrahast antaks otse ülikoolidele ja teadusasutustele eeldusel, et nad vastutustundlikult headele teadlastele raha jagavad ning ühtlasi jälgivad, et valdkondlik mitmekesisus säiliks.

Milliseid võimalusi nägite töörühmas valdkondliku mitmekesisuse tagamiseks?

Kui loodi Eesti Teadusagentuur (ETAg), siis tekkis olukord, et üks asutus jagab kogu teadusraha kõikidele valdkondadele, tehes seda konkurentsipõhiselt ja kasutades ühetaolisi kriteeriume. Samuti on selge, et olulised kriteeriumid on eri valdkondades siiski pisut erinevad. Kõige rohkem kannatasid selliste ühesuguste printsiipide tõttu ilmselt humanitaarid ja tehnikateadlased, kes konkureerisid samadel alustel sotsiaal- ja loodusteadlastega. Tehtud ettepaneku üks lisaaspekt ongi see, et seni Eestis kasutusel olnud nelja teadusvaldkonna asemel võiks neid olla kuus, nagu teistes OECD riikides. Sellisel juhul oleksid humanitaarteadused ja tehnikateadused ilmutatud kujul omaette teadusvaldkonnad.

Konkurentsipõhist teadusraha jääks endiselt jagama ETAg, kuid seda ühtse grantfinantseerimise näol. Institutsionaalsete uurimistoetuste (IUTide) süsteem kui selline kaoks. Seda ei eksisteeri kusagil maailmas, mis tähendab ka seda, et väliseksperdid, kes siinseid taotlusi hindasid, ei saanud tegelikult aru, mida nad hindama peavad.

Kui suurt lisarahastust süsteemi muudatus eeldab?

Umbes 30 miljonit eurot. Kui seda ei ole võimalik eraldada kohe 2016. aasta riigieelarvest, siis äärmisel juhul võiks see sündida ka järk-järgult kuni aastani 2018. Riigikogus heakskiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegias „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ on öeldud, et juba 2015. aastaks tõstetakse teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest ühele protsendile SKTst. Sel aastal me seda taset paraku ei saavuta, mistõttu täiendava 30 miljoni euro leidmine nii ruttu kui võimalik on hädavajalik, sest riigikogu otsuseid on siiski viisakas ja kombekohane täita.

  • Eristada selgelt teaduse konkurentsipõhise ja institutsionaalse rahastamise eesmärgid ning tagada nende täitmine. Minna seniselt institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste ning baasfinantseerimise „kolmikjaotuselt“ üle „kaksikjaotusele“, eristades selgelt teadusasutuste tegevustoetuse ning konkurentsipõhised uurimistoetused.
  • Määrata teadusasutuste tegevustoetuse ning konkurentsipõhiste uurimistoetuste rahaliseks proportsiooniks vastavalt 50% ja 50%.
  • Teadusasutuste tegevustoetuse arvestamisel lähtuda 80% ulatuses teadusasutuste senisest rahastuse tasemest ning rakendada 20% ulatuses tulemuskomponenti, mis võtaks arvesse teadusasutuste teadustulemusi, sh lepingulisi tellimustöid ettevõtluselt ning riigiasutustelt ja tulu välisgrantidelt.
  • Konkurentsipõhiste uurimistoetuste põhimõtetes tugineda suures osas senisele kogemusele, seades eesmärgiks jälgida teaduse valdkondlikku mitmekesisust.
  • Uuele rahastamismudelile üleminek teostada järk-järgult, võimaluse korral seniseid rahastamisotsuseid mitte muuta. Üleminekustsenaariumid sõltuvad muutusteks vajalike ressursside eraldamisest.
  • Muudatuste teostamiseks on vaja suurendada teaduse riigieelarvelise rahastuse iga-aastast mahtu ca 30 mln euro võrra.
  • Ilma lisaressursita ei ole TAI strateegia eesmärgid täidetavad. Samuti oleks üleminek uuele süsteemile ilma lisarahata liiga ränk ja kahjustaks teadussüsteemi toimimist – seega ei ole otstarbekas muudatusi ilma lisarahata rakendada.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming