Tartu on ülikool. Ülikool on Tartu

Volli Kalm: „Igasuguse hariduse, sealhulgas ülikoolihariduse peamiseks ülesandeks on anda lähtepunkt, selleks et end hiljem pidevalt täiendada.”

LEA LARIN

Tartu on suuresti ülikool ja ülikool Tartu, linna olemusele ja kesklinnale on ülikool pannud oma olemasolu paratamatuse pitseri, ülikool ja sellest lähtuv vaba õpetlaslik vaim on sajandeid voolinud linna palgeid.

Rektor Volli Kalm ütleb, et ülikooli tähtsaim ülesanne on senise kitsa kõrgharidusmudeli uuendamine. Kõik muu, kaasa arvatud ülikooli hoonete paiknemine ja kinnisvaraküsimused, tuleneb valitud mudelist.

Kuidas sõnastate Tartu ülikooli lähiaastate suurima ülesande?

Rektor Kalm ülikooli avaaktusel.

Rektor Kalm ülikooli avaaktusel.

Margus Ansu / Scanpix

Volli Kalm: Ei saa olla palju erinevaid vastuseid. Võimalikult kvaliteetne ja noori elus edasi aitav haridus. Hariduse sisu on muutunud ja muutub väga oluliselt. Mõni lihtne näide. Need inimesed, kes praegu ülikoolis õpivad, on 40–50 aasta pärast veel tööl. Euroopa Liidu keskmine näitaja inimeste tööelu kohta viitab, et tegevusala või ametit vahetatakse umbes kaheksa korda karjääri jooksul. Kui seda silmas pidada, siis igasuguse hariduse, sealhulgas ülikooli­hariduse peamiseks ülesandeks on anda lähtepunkt, selleks et end hiljem pidevalt täiendada, suuta valikuid teha kuni erialavahetuseni, mis väljendub selles, et ülikoolihariduse madalam aste, bakalaureuseõpe peab muutuma laiemaks, kombineeritumaks eri valdkondade vahel, selliseks, mis võimaldab magistrantuuris, rääkimata doktorantuurist, ja hiljem elus sujuvalt uusi valikuid teha.

Kitsas haridusmudel, kus alustati õpinguid mingil isoleeritud erialal ja selle kohta viie aasta pärast diplom saadi, on minevik. Seda on mõistnud juba nii tööandjad kui ka õppijad. Me näeme, kuidas järjest teadlikumalt valitakse ja kombineeritakse väga erinevaid distsipliine, et olla teistest eristuva ning paljudeks võimalusteks avatud haridusega. Just eile kuulsin, et näiteks keemia aluste loengus käib paar alustavat filoloogiaüliõpilast. Ülikool peab mitmekülgsust soosima ja üliõpilase võimalikult hea kvaliteediga hariduseni aitama. Samuti on ülikooli ülesanne igal õppekaval tagada ka loogilises järjekorras läbivõetav teatud tuumikainete komplekt, mis loob aluse järgnevaks spetsialiseerumiseks või edasiõppimiseks.

Peale sisu peame väheneva tudengite hulga juures uuendama ka oma õppekorralduse põhimõtteid. Järjest suuremas proportsioonis tuleb juurde välistudengeid ja -õppejõude, samuti täiendus- ja ümberõppes osalejaid. Mõnel erialal ei ole probleem enam selles, et saavutada siin Eestis rahvusvaheline õpikeskkond, vaid küsimus on selles, kuidas hoida ja motiveerida neid inimesi, kes eestikeelset teadusterminoloogiat elus hoiavad ja edasi annavad. Kuid kõik see peab teenima ülikooli põhieesmärki anda võimalikult hea haridus tulevikuks.

Kas ülikooliharidus võiks anda senisest rohkem praktilisi oskusi?

Jah. Ülikoolilõpetaja vajab kompetentsust, mis teda tööjõuturul tegelikult aitab. Ülikool on praktika osa suurendamisega tegelenud juba mõnda aega ja selle osakaal suureneb kõigis õppekavades. Üliõpilane vajab kokkupuudet praktilise tööeluga juba enne tööjõuturule jõudmist. Seetõttu suurendame ka praktiseerivate inimeste kaasamist õppetöösse.

Maarjamõisa Physicum viib mõtte vägisi sellele, et ülikool hakkab koosnema põllul hajali asuvatest moodsatest hoonetest ning seni kesklinnas valitsenud õdus õlatunne, kus kõik tundsid kõiki nägupidi, kipub käest kaduma. Kas ülikool jääb kesklinna?

Kui vaadatakse neid mõnda hoonet Maarjamõisa, algselt meditsiinilinnakus, mis nüüdseks on laienenud tehnoloogia-teaduslinnakuks ja kuhu haiglate kõrvale on lisandunud ülikooli peamine meditsiinimaja Biomedicum – samas akadeemilises linnaosas on ju ka meditsiinikool –, nii et kõik see kokku on arenenud meditsiini ja teadust koondavaks tehnoloogialinnakuks, ei pöörata teinekord tähelepanu tervikpildile.

See on üks suur müüt, justnagu koliks ülikool kesklinnast ära. Juba selline küsimuseasetus on suunatud ja hinnanguline. Jah, me oleme viimasel ajal avanud Maarjamõisa kampuses kolm uut hoonet. Kuid kui vaatame ülikooli kui terviku paiknemist, siis 70% kõigist õppe-teaduspindadest, mida kasutame, on endiselt kesklinnas, ja veelgi enam, mitu ülikooli allüksust on liikunud hoopis kesklinnale lähemale.

Kompaktne hoonestus loomulikult soosib eri õppekavadest pärit õppeainete kombineerimist, tudengkonna ja teadlaskonna valdkondadevahelist suhtlemist.

Ülikooli ühiselamud on kesklinnas ja uusim neist, Raatuse ühiselamu rajati samuti sinna, sotsiaal-haridusteaduskond on kolinud Toomele kunagisest Vana-Tiigi ühiselamu hoonest, samamoodi on osa haridusteadustest liikunud Toome piirkonda Karlovast, vanast Tartu õpetajate seminari hoonest, kus siiski on praegu veel pool ülikooli haridusteaduskonda.

Ülikooli kesklinna osas on kõige suurema tudengkonnaga teaduskonnad sotsiaal- ja haridusteaduskond ligi 3000 tudengiga ja filosoofiateaduskond 2800 tudengiga. Lisaks majandusteaduskond Narva maanteel ja õigusteaduskond Näituse tänaval. Nii et tegelikult on ka tudengkonna jaotus enam-vähem samas proportsioonis kui pindade jaotus ehk 70% on vanalinnas ja kesklinnas ning 30% Maarjamõisa teaduslinnakus.

Kui vaatame seda osa akadeemilisest elust, mis toimub väljaspool õppe- ja teadustööd, ehk klubi-pubi, raamatukogu ja nii edasi, siis need, sealhulgas ülikooli kultuuriklubi, raamatukogu ja spordiklubi on samuti kesklinnas. Tervikust lähtuvalt on ülikooli probleem pigem selles, et ka tehnoloogialinnakusse oleks vaja lasteaeda, klubi-pubi või korralikku kohvikut. Puudub see avalik ruum, mis ühes korralikus ülikoolilinnakus peab olema, kus õhtul algab sotsiaalne elu, mõnel kell kuus, teisel kell üksteist. Paraku tuleb tunnistada, et lähiajal ei ole ülikoolil selliseid vahendeid, et ise tehnoloogialinnakus sotsiaal- või kultuurivaldkonda panustada. Põletavaim küsimus on seal just lasteaed, eriti selle ingliskeelne osa, sest meil on päris palju akadeemilisi töötajaid välismaalt ning kuigi Tartus on paar võõrkeelset lasteaeda, ei piisa neist või on hinnad niisugused, mis ei pruugi ülikooli töötajatele taskukohased olla.

Kus hakkab paiknema matemaatika-informaatikateaduskond? Kas jääb Toomele või kolib ära?

Oleme otsustanud, et ülikooli järgmine suurem arendus on IT-arenduskeskus. Soovime, et õppe-teadushoone funktsionaalsuse kõrval oleks see ka ülikooli ja IT-firmade kokkutoomise koht. Asukoha suhtes oleme linnavalitsusega kokku leppinud, et selleteemalistesse vaidlustesse arendus ei takerdu. Linn on pakkunud kesklinnas tõsiseltvõetavaid variante, täpselt sama tõsiselt võetav asukohavariant on Maarjamõisa tehnoloogialinnak. Otsust, kuhu see tuleb, ei ole, sest me alles töötame kavaga, mahtude, vajaliku suurusega jne. Oleme arutanud asukohavaliku eri argumente, kus hoone kõige paremini teeniks oma eesmärki.

Kui eeldame, et IT-arenduskeskuse, esmajoones ikkagi teadus- ja haridushoone üks tingimusi oleks paiknemine IT-firmade lähedal, kuna paljud IT-erialade tudengid töötavad samal ajal, siis tudengite ja IT-firmade vaatenurgast oleks see tõesti funktsionaalne, kui töötamis- ja õppimisvõimalused oleksid kõrvuti. Kui aga vaadata IT-arenduskeskuse loomise strateegilisi eesmärke, siis põhiline väärtus tuleb ju infotehnoloogia ja ülejäänud tehnoloogiate – materjaliteaduse, geneetika, biomeditsiini valdkonna – ühisosa arendamisest.

Küsimus on selles, kumba oluliseks pidada, sõltuvalt sellest tuleb lähtuda arenduse koha valikul. Üks, mis saab kindel olema – ükskõik, kuhu ta tuleb, siis kindlasti ei soovi me, et arenduskeskus oleks ülikooli ülejäänud hoonetest eraldi. Me soovime seda igal juhul siduda ülikooli muu tegevuse ja teadusega. Kui see hoone tuleb Maarjamõisa, siis muidugi sellist küsimust ei tekigi. Minu isiklik eelistus pole saladus, arenduskeskus peaks olema ülejäänud tehnoloogiate läheduses, koos, ühes kampuses.

Ülikooli kinnisvaraalased plaanid laiemalt?

Lähiaastate perspektiivis ülikooli käsutuses olevate hoonete üldpind väheneb. Seoses uue Physicumi avamisega müüsime näiteks kaks hoonet, kus füüsikud seni olid olnud. Summaarselt üldpind vähenes. Samuti soovib ülikool loobuda hoonetest, mis ei ole õppe- ja teadustööks funktsionaalsed ega selleks kohandatavad, näiteks muinsuskaitsealused kunagised elumajad, ja asendada need hoonetega, mis on tänapäevased, tehnoloogilises mõttes teadus- ja õppetööks sobilikud.

Plaanis on mitmeid üksusi ülikooli ajaloolisele südamele veelgi lähemale tuua, näiteks kolida haridusteaduskond Karlovast vahetult peahoone naabrusesse, sporditeadused koondada ülikooli spordihoone juurde Ülejõele, kus osa kehakultuuriteaduskonnast praegu tegutseb. Samuti kolida linna eri paigus, Vanemuise ja Laia tänava hoonetes, botaanikaaias laiali paiknevad bioloogia- ja maateadused kokku. Üsna varsti oleme võimelised tooma kunstide osakonna maalikunsti õppetöö Toomemäele vanasse anatoomikumi ja seejärel vabastame kaks Laia tänava klassitsistlikku maja, mis ei sobi õppe- ega teadustööks mitte kuidagi.

Kuidas sujub ülikooli koostöö Tartu linnaga?

Normaalselt ja töiselt. Üldiselt hindan koostööd linnavalitsusega heaks, sõltumata sellest, et mõned teemad pakuvad ülikoolile rohkem huvi, mõnest arendusest jällegi on linn rohkem huvitatud. See on alati nii. Kui laiemalt vaadata, siis meil on üle tuhande tudengi Viljandis, meil on ligi 800 tudengit ja suhteliselt suur akadeemiline koosseis Narvas, meil on ligi 200 ülikooli töötajat Tallinnas ja kolledž Pärnus – ülikool on mitmel pool üle Eesti. Kuid loogiline, et ülikool on Tartu ülikool.

Ühtepidi on näha, kuidas Tartu on läbi sajandite ülikooliga ära harjunud. Ja otse loomulikult võtab Tartu ülikooli kui midagi kestvat, keegi ei kujuta ette, et ülikool võtaks hõlmad vöö vahele ja koliks ära Põltsamaale või Tallinna või Võrru. Selles mõttes Tartu, sõltumata sellest, kes siin võimul on, on ära harjunud ülikooliga, mis on erinev sellest situatsioonist, mis on Pärnus, Viljandis või Narvas, kus kohalikud võimud, olgu linna- või maavalitsus, üsna erineval moel küll, aga tunnevad huvi nii ülikooli käekäigu kui ka tulevikuplaanide vastu.

Tartus … on selles mõttes huvi teistsugune. Oleme plaaninud mitut asja koos, üritame Tartut ja Eestit rahvusvaheliselt tutvustada mitte ainult turismi sihtkohana, kus on toredad spaad, vaid Eesti – Tallinn ja Tartu – peaks olema oluliselt rohkem eksponeeritud rahvusvaheliselt hea tasemega haridus-, teadus- ja innovatsioonimaana, kus töötab suhteliselt palju välismaalasi. Muidugi, tuldagu siia turismireisile ja tuldagu siia end ravima, aga see ei ole ainus, mida Eestil ja linnadel, sealhulgas Tartul, pakkuda on. Ülikooli poole pealt vaadatuna võiks Tartu rahvusvaheline kuvand olla mitmekülgsem: see on ka koht, kuhu tulla õppima ja teadust tegema. Me oleme otsustanud koos linnaga seda kuvandit täiendada.

Tartu on tüüpiline ülikoolilinn. Me näeme paljudes ülikoolilinnades välismaal, kuidas ülikooli kohaloleku väärtust hinnatakse ja see hinnang paistab välja suhtumises üliõpilaste ja ülikooli töötajate huvidesse. Näiteks arvestades seda, kui palju ülikool institutsioonina ning tema inimesed panustavad linna/piirkonna ellu kas või maksudena, kuni selleni välja, kui palju näiteks Tartu tudengid tarbivad õlut või annavad sissetulekut kohvikutele. Ülikoolid toovad oma asukohalinnadesse kümneid tuhandeid inimesi, kes sinna muidu vahest ei tuleks. Samuti rahvusvaheline mõõde, sest ülikoolid toovad kohale ka keskmiselt kõrgepalgalisi välistöötajaid, kes kulutavad oma teenistuse ära kohapeal. Kõiges selles peegeldub ülikooli otsene majanduslik efekt linnale, lisaks rahas mõõtmatu intellektuaalne panus ja õhkkond. Tartus me ülikooli mõju mõõtmiseni jõudnud pole ja selles ei tahaks ma süüdistada linna. Võib-olla peaks ülikool ise selgemalt teada andma, kui suur on tema osa riigi ja linna igapäevaelus ning majanduses. Linn tegutseb selles suunas, et lennuvõimalused Tartust oleksid paremad, ja see on just see, mida me linnalt ootame, et linn võimaldaks ülikoolil parimal viisil areneda.

See, et linn toetab mõnda konkreetset ülikooli üritust, on tore muidugi, aga olulisem on, et linn looks keskkonna, kus ülikoolil on hea olla ja et inimesed, kaasa arvatud välismaalased, tahaksid siia tulla.

Milline on ülikooli suhe avalikkuse ja ühiskonnaga ja milline see võiks olla?

Igapäevaselt kipume unustama, et ülikoolid suhtlevad avalikkusega ju väga mitmekülgselt oma lõpetajate töö, tegevuse ja hoiakute kaudu. Ülikooli kui institutsiooni suhe avalikkusega on vaid kitsas osa sellest. Paljud neist, kelle sõna eri ühiskonnakihtides ja küsimustes respekteeritakse, kelle arvamusega arvestatakse, keda kuulatakse ja loetakse, on pärit ülikoolist.

Muidugi võiks ülikool rohkem avalikkusega suhelda, küsimus on suuresti selles, et ülikool kui institutsioon peaks igas küsimuses, olgu see haridus või kultuur või teaduse rahastamine, seisma asja tervikliku sisu eest, jääma tõerääkijaks. Olema erakondlikus tähenduses apoliitiline. Mitte lähtuma sellest, mis ühele või teisele erakonnale meeldib või kuidas otsuseid tehtud on, vaid lähtuma hariduse ja teaduse ning ülikooli kui institutsiooni parimatest huvidest. Samas, niipea kui me esitame mingi seisukoha haridus- või teaduspoliitikas, siis me ei pääse sellest, et sisu mõttes on see poliitika, ja loomulikult eeldame, et sellega arvestatakse. Kui võimalik, üritame koordineerida oma seisukohti teiste ülikoolidega rektorite nõukogus, kus mõni asi tuleb paremini välja, mõni mitte nii hästi.

Niipea kui räägime aga ülikooli töötajatest, siis, arvestades nende õigusi ja võimalusi osaleda ka erakondlikus haridus- ja teaduspoliitikas, ei saa kõigi nende avalikke seiskohavõtte automaatselt pidada ülikooli kui institutsiooni omaks.

Palju on räägitud doktoriõppest, et eesmärk saavutada aastas 300 doktorikraadi kaitsjat on vastuolus olukorraga, mil värsketele doktoritele väheneva teadusrahastuse tingimustes erialaseid töökohti pakkuda ei ole. Millisena teie olukorda ja võimalikku lahendust näete?

Alustame sellest, et kindlasti ei ole doktorantuuri ainus mõte taastoota ülikoolide akadeemilist personali. Selles on osa doktorantuuri eesmärgist, kuid pensioneeruva akadeemilise koosseisu väljavahetamine üksinda oleks liiga kitsas soov. Eriti nii väikeses ühiskonnas nagu Eesti, kus see viib sisuliselt endasarnaste taastootmiseni, nii et sisulist vahetust väga ei teki.

Mis puudutab doktorikraadiga inimeste töötamist väljaspool ülikooli, siis siin on ülikoolidel suhteliselt vähe teha. Me ei saa näpuga näidata, kes kuhu peaks võetama, kuigi mõne koha peal tahaks. Avalikus sektoris, näiteks ministeeriumides ja riigiametites, on kohati ilmselgelt näha põhjaliku erialase kompetentsi ja teadmiste puudust. Paraku. Asekantsleri või osakonnajuhataja tasemel, paljudel sisulistel ametikohtadel avalikus sektoris võiks olla rohkem doktorikraadiga inimesi. Nende mõne ministeeriumi puhul, kus võtmepositsioonil on väga hea erialase haridusega, sealhulgas doktorikraadiga inimesed, on kompetents ka väljapoole selgelt märgatav.

Kolmas osa on ettevõtlus, äri, tööstus. Tegelikult näeme sama, et mõne sektori, näiteks tehnoloogiate, biomeditsiini, farmaatsia kallakuga erafirmades, mis ei pruugi olla suured, kuid doktorikraadiga inimeste kaasamine aitab neil rahvusvahelises konkurentsis oma teadmisi müüa ja kasumit teenida. Usun, et olukord teadmistemahukas ettevõtluses on juba muutunud. Kui IT-ettevõtted ja asutused veel kümmekond aastat tagasi arvasid, et nad ei vaja doktorikraadiga töötajaid ja juhte, siis nüüdseks oleme olukorras, kus me ei jõua nii palju koolitada, kui palju vajatakse.

Ma ei ühine arvamusega, et doktorante on liiga palju ja neile pole tööd pakkuda. Töö tuleb neil endal leida, mis eeldab tööandja tunnustust ja konkurentsi läbimist ning selles pealejäämist. See võib kõlada natuke jõhkralt, kuid vaadake, kui palju meil on riigi nimel autojuhilube väljaandvaid autokoole. Ega sellepärast riik kõigile loa saanuile autot osta. Samamoodi riigi nimel annavad ülikoolid välja kõrgeima haridust tõendava dokumendi, kuid sellega ei tule automaatselt kaasa teaduri töökohta. See tuleb endal välja teenida, kuigi Eesti teaduses ei ole see väga lihtne, kuna finantseerimise tase ei võimalda laiendada inimeste hulka, kes teadusega tegelevad. Mis tähendab, et kui väga häid noori tuleb peale, siis keegi peab ka lahkuma. Väga heade doktorite sidumiseks ülikoolidega tuleb teha lihtsalt õigeid valikuid.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht