Soome-ugri unenägu

ART LEETE

handimaduSoomeugrilaste unenägudes on palju tõde. Unenägu ja elu on kaks olemasolu võrdväärset, kuigi erinevat viisi. Ärkvel olles ei suudeta tõtt rääkida ega ausalt käituda, sest me ei oska üht täpselt teha ja teine ei tule meil välja. Unenägudes on aga kõik tõeline. Ometi võivad unenäod olla ka täiesti tühjad, selged või hägusad, mis on seotud üht- või teistmoodi olemisega.

Handi etnoloogi Tatjana Moldanova sõnul jagavad tema hõimlased unenäod neljaks: lihtsad unenäod, täpsed unenäod, unenäod ja päris unenäod. Esimestes pole mingit mõtet, teised lähevad täpselt täide, kolmandad kannavad endas varjatud sõnumit ja viimased ennustavad muutusi kogu sugukonnale. Samuti erinevad laste, naiste ja meeste unenäod. Lapsed on hantide meelest seotud teise ilmaga ja toovad sealt unenägude kaudu sõnumeid. Mehed kohtuvad unenägudes jumalatega ja joovad nendega rahulikult teed. Naised vaatavad kõike ülejäänut.

Täpsed unenäod

Kõige praktilisemat kasu on soome­ugrilastel täpsetest unenägudest. Suur osa hantidest näeb neid tihtipeale. Need on nii tavalised, et handid lähtuvad oma igapäevastes tegemistes sellistest unenägudest. Täpsete unenägude abil teavad inimesed ette, mis nendega lähemal ajal juhtub. Jahimehed võivad nii oma tegevust mõistlikumalt korraldada ja vahel elugi säästa. Täpsete unenägude vaatamise oskus on levinud üle Handimaa piiride. Näiteks kõneles mu komi sõber, jahimees Kostja sellisest juhtumist: „Olime paarimehega metsas. Ma nägin und, justkui oleks isakaru silmusesse sattunud. Kolmeaastane must karu. Me justkui läheme tema juurde. Ja karu teeskleb, et on justkui tapetud, surnud. Teeskleb niimoodi. Ärkasime hommikul ja läksime sinna kohta. Olin hommikul paarimehele jutustanud, millist und ma nägin. Läheme hommikul sinna ja koer haugub. Mõtlen, et keda ta haugub. Lumi oli juba maas. Ja vaatan, et täpselt nii ongi. Karu lamab pikali maas. On sattunud silmusesse. Läheme tema juurde. Karu ei liiguta – kõik. Tundub, et ta on surnud, aga koer haugub. Ma ütlen ikkagi paarimehele, et tulista. Mul oli unenägu meeles. Karu kõrv oli ka nagu elusal karul. Paarimees tulistas, karu hakkas tõmblema ja suri. Ja karu oli kolmeaastane, täpselt selline, nagu ma unes olin näinud.“

Kostja on niisuguseid unenägusid korduvalt näinud. Täpsete unenägude vaatamise oskus on kohati vajalikumgi kui jahivõtete omandamine ja metsa jälgimise vilumus. Ka sölkupite seas on tuntud unenäojahi praktika, samasugune komide näitel kirjeldatuga. Jahimees heidab metsas magama, näeb unes põtra, kelle ta järgmisel päeval kinni püüab. Raske öelda, kas siin on midagi imestada või mitte. Nii see asi lihtsalt peabki olema. See, et tegu oli täpse unenäoga, võib selguda kohe järgmisel päeval. Vahel võib aga mööduda aastaid, enne kui unes nähtu juhtub ka ärkvel olles.

Unenäo vari

Komid tunnevad unenäo varju, kes jälitab inimest alates hommikust. Kui inimene oma unenägu kellelegi jutustab, saab vari inimese kätte. Alles päikeseloojang viib unenäo varju ära. Seega ei tohi halba unenägu järgmisel päeval jutustada, aga hea unenäo puhul ei pruugi see ju halb ollagi, kui vari vaataja kätte saab. Aga see pole siiski päris kindel. Unenägu võib muutuda heaks, kui sellest vaikitakse, ja halvaks, kui sellest kõneldakse.

Halbu unenägusid peavad soomeugrilased haiguseks, mille vastu on küll ka palju kaitsevahendeid. Padja alla võib panna noa (sama võttega võib ka unenägusid esile kutsuda) või torgata padjanurka murtud silmaga nõela, jätta magama minnes vöö ümber (mis on tuntud võte paljude soome-ugri rahvaste seas), vaadata hommikul peeglisse või loitsida. Halb uni võib komisid või hante jälitada kolm aastat ja igal hetkel tõeks saada. Sellistest unedest saab lahti, kui nendest jutustada tule või vee ääres, samuti võib teha unenuku ja selle maha matta. Siis need unenäod hävivad või saadetakse allilma.

Põhimõtteliselt võib iga unenägu olla ohtlik, sõltuvalt mitte ainult rääkimise, vaid ka vaatamise viisist. Handid kõnelevad, et unenägusid ei tohi liiga kaugele vaadata. Unes tekkivatest, ent ilmsi avalduvatest muredest hoidumiseks tuleb õigel ajal ärgata. Aga unes ja ilmsi olemise põimimisoskus vajab harjutamist.

Unedest kõnelemine

Unenägudest kõnelemine või nendest vaikimine võib olla oluline, ent mõnikord ei pruugi sel olla ka mingit tähtsust. Kui unenägu juhtub olema täpne või päris, siis võib nähtu enese teada jätmine või eiramine olla kurbade tagajärgedega. Täpse unenäo mõistmine võib päästa jahimehe elu, kui ta nägi ohtlikku olukorda sattumist. Kui unenäos näidatakse kütile saaki ja ta sellest aru ei saa, võib ta kaotada jahiõnne, millel on pikema aja peale samuti rängad tagajärjed.

Ühes komi folkloristi Juri Rotševi poolt üleskirjutatud jutus lähevad isa ja tema üksteist poega metsa. Jahionnis käsib isa kõigil und näha ja hommikul sellest jutustada. Noorema poja unenägu näitab, et järgmisel päeval hukkuvad nad kõik – ühed neelab alla suur karu, teised upuvad tormises jões. Isa kuulutab unenäo sisutuks varjuks, aga täpselt nii juhtubki. Kõik nad kaovad jutust, mis läheb veel tükk aega edasi. Perre sünnib veel üks poeg, kes kasvab kiiresti ja mõne aasta pärast läheb samasse kohta. Ta ehitab jahionni ja esimesel ööl näeb unes suurt saaki. Hommikul läheb ta metsa ja püüab kõik unes nähtu kinni. Hiljem ta küll eksib mitme keelu vastu, aga lõppkokkuvõttes ei juhtu temaga midagi halba.

Jutt ei ole lineaarne, sest esimesed peategelased kaovad kolmandiku jutu peal ära. Unenäo vari saab nad kätte. Teise osa peategelane pääseb reeglite rikkumisest ilmselt seetõttu, et alguses ta usaldas unenägu. See andis talle edasiseks kaasa kaitsva nõiduse, mida hilisemad vääratused ei murdnud.

Soomeugrilased vahel usuvad unenägusid ja vahel mitte. Osavad unenägijad teevad vahet mõttetutel vaadetel, täpsetel ennustustel ja sümboolsetel liikuvatel piltidel. Kes sellest aru saab, jääb ellu, teised võivad hukkuda või hätta sattuda, aga mitte ilmtingimata. Nendega ei pruugi samuti midagi juhtuda. Selline ongi soome-ugri unenägude vaatamise ja nendest kõnelemise mõte.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming