Soome-ugri rüü

ART LEETE

handimaduHandid teavad, et rõivastes on selle inimese hing, kes neid kannab. Kui mõni riideese kõlbmatuks muutub, et tohi seda maha visata, sest maapind on uks surma- ja haigusevaimude juurde. Kasutatud rüüd pannakse puuokstele, kus vihm ja tuul neist hinge tasapisi välja uhub. Hing peab saama rõivastest vabalt lahkuda, aga elava inimese hinge ei tohi kuidagi allilma lasta. Rõivad ise on müütilist päritolu. Handi müüdi järgi tekkisid esimesed metsloomad Kuuvanamehe rebenenud kasuka tükkidest. Seega olid rõivad enne, kui nende valmistamise eelduseks vajalik elus aine. Loomad siginesid kosmoloogilisel viisil tekkinud nahkade külge.

Rõivad seovad rahvaid

Rõivaid peavad etnograafid kõnekaks kultuurivaldkonnaks. Nende järgi saab määrata rahva, piirkonna, kandja vanuse, perekonnaseisu, varandusliku olukorra ja sotsiaalse seisundi. Rüüd ei tõmba aga ainult piire inimeste vahele, et meil oleks võimalik neid liigitada. Sarnased jooned eri rahvaste riietuses võivad rääkida lugusid ka kaugemast minevikust.

Soome-ugri rõivastest on otsitud ka tõestust hõimurahvaste kaugemale ulatuva suguluse kohta. Näiteks isurite seljal rippuva laia sabaga soroka-tüüpi tanusid peab endisaegne Eesti Rahva Muuseumi direktor Ilmari Manninen ka paljudele teistele soome sugu rahvastele omaseks. Neid leidub nii ersadel kui ka mokšadel, ka udmurtidel ja maridel. Samuti on udmurdi naiste pikkade varrukatega pealiskuubesid, millel käeavad poole varruka peal, samastatud seto naiste samalaadsete pikkade varrukatega rüüdega.

Ka on esitatud hüpotees, et ersade ehitud tagapõll pulokarks (‘sabaga vöö’) ja mari paeltele lükitud vaskputkedest vööehted on kultuurigeneetiliselt seotud läänemeresoomlaste kultuuriga ja arheoloogide Eestist leitud XIV sajandi põlledega. Oletus on julge ja peale usu soome-ugri ainelise kultuuri iidsesse püsivusse ei tõesta seda ilmselt kunagi mitte miski. Sellegipoolest on mõte soome-ugri rüüde pikaajalistest seostest kaua õhus olnud, kuid sinna see ilmselt ka jääb.

Koledad kaunistused

Nendestsamadest ersalaste tagapõlledest kirjutab Manninen kui „eriskummalistest uhkuseasjadest“ ja „õudsetest ehetest“. Udmurdi naiste koonusekujuline, müntidega kaunistatud peakate aišon on aga XVIII sajandi Venemaa rahvaste uurija Peter Simon Pallase meelest „eriskummalisem ja koledam kõikidest, mis Venele alluvail rahvastel kasutusel“. Manninen kiidab Pallasele takka, täheldades, et vaid „lesed ja vanad eided olevat saanud käia ilma selle „koletiseta“.“

Niisugused teaduslikud eksperthinnangud rahvarõivaste kohta tunduvad pisut imelikud. Kuidas tuleb keegi üldse selle peale, et rakendada kaunistuste puhul ebailu diskursust? Siit kumab läbi arusaam koledusest kui metsikuse, ebapuhtuse ja rumaluse ilmnemisviisist. Nii nagu teadlased aastasadade vältel pidasid vähemtuntud rahvaid arengus mahajäänuteks, ei saanud neil ju loogiliselt ka normaalseid riideid olla. Rõivastuses lihtsalt peegeldus see vaimupimedus, milles soomeugrilased valgustatud õpetlaste arust kobasid.

Rõivausk

Soome-ugri etnograafia klassikud peavad meie rõivaid hirmsaks, aga see ei tähenda, et soomeugrilastel endil rõivaste kohta mingeid tähendusrikkaid mõtteid ei oleks. Soome-ugri rüüde esteetikal on oma argifilosoofiline raamistik.

Seesama Manninen, kes norib ersa ja udmurdi riiete kallal, unustab end maride puhul rahvaliku teoloogilise arutluse juurde soome-ugri rüü teemal. Mari rõivaste kohta on tal mitu põnevat juttu. Manninen väidab näiteks, et marid põhjendavad oma riietumisstiili väitega: „Nagu jumal on määranud igale rahvale oma keele, nii on ta määranud iga rahva jaoks riidemoe.“ (Samamoodi põhjendasid saja aasta eest oma traditsioonilisi riietumiseelistusi ka setod, kes väitsid end kandvat samu rõivaid nagu nende esiemad ja neitsi Maarja.) Poerõivaste kandmise eest pidid maride uskumuste järgi aga järgnema jumalikud karistused.

See, et mingi jumal on inimeste elus kõik paika pannud ja seda jälgib, on laiemalt levinud soome-ugri arvamus. Ka jumalikult seatud seisundist hälbimisele järgnevad karistused on tavalise soome-ugri loogika väljendus. Sama igapäevane on aga ka sõnum kogukonnas tajutud kultuuri lõputust allakäigust (mis riietusega seoses ilmneb näiteks osturõiva kasutuselevõtus). Asjade tagantjärele seletamine ongi soome-ugri usu üks toimeviise. Iga äpardus on vihje vaimudelt, et midagi on valesti. Aga kõik see ei ole taas soome­ugrilastele ainuomane.

On veel üks soome-ugri rõivastusele omane tunnus, mis vajab arutamist. Nimelt on soome-ugri rüü puhul tähtis selle kandja vaimse kätkemise funktsioon. Näiteks oli karjalaste seas vältimatu vöö kandmine. Karjalased pidid alati vöötatud olema, nii tööd tehes kui ka süües, kõndides kui ka magades. Kuigi karjalaste puhul on rõhutatud just vööd kui inimest ümbritsevat tähendusrikast rõivaosa, võib siin näha ka üldisemat vihjet riiete ümberhoidmisega seotud hämarale jõule. Seega võib öelda, et soome-ugri rüü on nõiduslik. Matthias Johann Eisen väljendab seda rõivaste inimese katmise funktsiooni saamidega seoses küll lihtsalt, ent vihjega ka sellise haaramise täielikkuse eksistentsiaalsusele:

„Väljanägemise poolest tuletab laplane metsmeest meele, vähemalt talvel. Pealaest jalatallani kõnnib ta nahkades. Põdranahast kuub seljas, põdranahast püksid jalas, põdranahast saapad jalas, põdranahast müts peas.“

Soomeugrilaste kiindumus end täielikult rõivastesse mässida on tekitanud ka teadlastes kaugeleulatuvaid kultuurilisi mõtteid. Need riietest ajendatud tunded tabavad etnograafe paratamatu analoogiamaagia tõttu. Rüü on kultuuri metafoor, kõige ihu- ja hingelähedasem prototüüp. Ja sedagi on etnograafid, ehkki küll mõnevõrra ebateadlikult, tajunud. See mõte ei pruugi olla eriti kaugel hantide suhtumisest oma rõivastesse.

Handid tikivad ja õmblevad rõivastele hõimu esivanemaid. Esivanemad kaitsevad rüü kandjat ja on inimesele seeläbi ka võimalikult lähedal. Kui nad on kogu aeg su küljes ja su ümber, pead sa ka käituma viisil, mis neile meeldib. Rüü sees saab handi hing kokku müütiliste esivanemate vaimudega.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming