Soome-ugri loogika

ART LEETE

Soomeugrilased ei mõtle abstraktselt, vaid peavad loogiliseks seda, mis on tegelikkuses kujuteldav.

Anneli Palo

Matias Aleksanteri Castrén arvab, et soome-ugri vaimuilmas valitseb eripärane loogika ning me oleme saanud oma ainulaadse eluhoiaku kaasa Uurali nõlvadelt, kust iidsetel aegadel oma rännuteekonda alustasime. Ent ka pärast Castréni jääb lahendamata küsimus soome-ugri iseäraliku loogika teaduslikust paljastamisest. Selle probleemi kallal on pead murdnud mitu õpetlast.

Näiteks Peeter Tulviste on väitnud, et süllogistliku loogikaga koolis kokku puutumata inimese mõtlemine toimib vabana teadusliku maailmavaate skeemidest. Kirjaoskus seejuures iseenesest teaduslikku mõtlemist ei tekita, vajalik on kokkupuude abstraktse arutlusviisiga. Oma argumenti tõestab Tulviste muude rahvaste seas ka hantide ja nganassaanide näidete varal. Tulviste kontrollis Aristotelese loogika kehtivust koolis mitte käinud soomeugrilaste (hantide ja nganassaanide) seas, püüdes klassikalisi süllogisme kohandada kohalikele kultuurioludele.

Näiteks esitas ta nganassaanidele eeldustena väited, et Saiba ja Nakuptee joovad alati koos teed ja et Saiba joob teed kell kolm. Tundraelanikelt küsiti, et kas Nakuptee joob ka kell kolm teed. Nganassaanid vastasid seepeale igatmoodi. Näiteks, et kui mehed võisidki sellise imeliku kokkuleppe sõlmida, ei ole mõeldav sellest kinni pidada. Võimatu on elada nii, et kaks meest joovad teed alati samal ajal.

Seega ei mõtle soomeugrilased abstraktselt, vaid peavad loogiliseks seda, mis on tegelikkuses kujuteldav. Kogu teaduse süllogistika jääb soomeugrilastele ebaloogiliseks. Soomeugrilased kannavad endas tegelikkusele vastavust otsivat mõtteviisi, mis ei pruugi teadlaste dokumenteeritud andmetes ilmneda, sest nad ei oska alati vastavalt küsida ega vastuste loogi­kat mõista.

See etnograafilise uurimistöö tunnetuslik murdumine on omakorda seotud teadlaste hulgas leviva arvamusega, et soomeugrilased ei püüa anda vastuseid, mis vastavad objektiivsele tõele, vaid tahavad olla uurijatele meele järgi. Seda, et soomeugrilased etnograafidele justkui valetavad, kinnitavad nad ise ja selle üle kurdavad ka akadeemikud. Mõnikord olen sattunud isegi kuulma, kuidas soomeugrilased kõnelevad lugusid viisil, mida on raske formaalse loogika struktuuri pressida.

Soome-ugri jutustamise arupärasusega puutusin kokku kohe, kui aastaid tagasi Siberis käima hakkasin. Näiteks pisut rohkem kui veerand sajandi eest kõneles hant Sergei mulle, kuidas üks jumal tappis aastate eest tema tulevase naise, kui too oli veel väike laps (loos surid ka kõik Sergei naise õed-vennad ja ämm). Sergei rääkis seda väga kergelt ega tundunud, et ta püüdnuks mind alt tõmmata. Ta mõjus täiesti siiralt. Ometi olin oma silmaga näinud Sergei naist, kes äsja jutustatu kohaselt pidi olema surnud ammu, aastaid enne Sergeiga abiellumist. Hilisemast vestlusest ilmnes, et ka ämm on veel üsna kõbus.

Toona tudengist etnoloogi-eelikuna oli mul akadeemilisest uurimistööst hämar ettekujutus. Otsustasin jätta veidra imelikuks ja jäljendada kedagi, kes peab sellist lugu täiesti normaalseks. Püüdsin sulanduda sellesse kummalisse maailmatajusse, kus elavad võivad olla surnud.

Hiljem mõtlesin aeg-ajalt, kuidas saaks teadlane sellist tõde vastu võtta, sest raske on leida loogilist seost jutu ja tegelikkuse vahel. Ehk annab selline surma narratiivne kopeerimine jutustatule eksistentsiaalselt ja intiimselt suurema jõu? Sergei jutustas tegelikult pika loo sellest, kuidas jumalad Kazõmi jõel tegutsesid. Jutustajale tuntud isikute surm pidi tema arust ehk näitama, et jumalatel oli tõsi taga ja ka Sergei ise räägib midagi, mis on tõesti tähtis, kui ta selles loos isegi oma naisele ega ämmale ei halasta. Mütoloogilised protsessid ja inimeste elukäik muutuvad mimeetiliselt sidusaks.

Ent etnograaf ei tea ikkagi tõsikindlalt, kuidas seda võtta. Püüdmaks arusaamatuse takistusest läbi pääseda, pöördugem Uku Masingu selgituse poole. Masingu järgi on soomeugrilastele oluline mitte nähtuse sisu ega mõte, vaid mõistatamine, mõista andmine ja mõistu kõnelemine.

Niisugune mõttekäik on esmapilgul vastuolus Tulviste väitega soome-ugri loogika seosest kogemusega. Ometi leiab ka Masing, et soomeugrilaste arusaama järgi peavad kõik nähtused olema üksteisele vastavad, sest kõik ilmnev esindab esialgse eri perspektiive. Aga võib-olla ongi teaduslik tõelus hantidele lihtsalt uni? Mõistatamise loogika on meelevaldne. Esitasin oma lasteaiaealisele lapsele kunagi neenetsi mõistatusi. Poiss arvas kõik ära, ehkki ta tundraelust midagi ei teadnud. Seega ei pruugi sellel loogikal tegelikkuse tundmisega midagi pistmist olla.

Äkki tuleks siis pidada olulisemaks hoopis taevapõdra meelt? Nagu osutatud, on Masingu arust soomeugrilastele omane loogika, mis põhineb mõistuse ja mõistatamise loogiliste positsioonide vahetamisel. Ent sootuks olulisemad on siiski meele virvendused.

„Eestlasele ja soomeugrilasele on põhieelduseks, et ainult siis, kui tal on kerge, ta „meel lahke“, siis on ta õige inimene, tal on „inimese mõnu“. Mordvalased toovad oma ohvreid ikka alati „kerge“ käega ja „lahke meelega“. Tõsidus ei ole mingi väärtuslik asi, seda on inimene sunnitult, tema „meel“ ei ole iseendast „tõsine“. Seesama kehtib „raskuse“ kohta: „raskus“ on alati väljastpoolt ja paratamatu, kuid ei ole inimesesisene, teda konstitueeriv tunnus. Ja viimati järgneb, et „meelekergus“, „lõbu“, „mõnu“ eestlase arust ei ole emotsionaalsed, vaid on intellektuaalsed fenomenid.”

Selles valguses võib hõlpsalt mõista, miks soomeugrilasi ei huvita Aristotelese loogika ega teaduslik tõde objektiivse reaalsuse asjaoludest. Need on lihtsalt ebaolulised heietused, millel ei ole mingit seost soome-ugri meelekerguse filosoofiaga. Aga alles peab jääma ka mõistatuslikkus.

Tulgem tagasi surmast kõnelemise juurde. Teisedki soomeugrilased jutustavad lugusid nii, et keegi publiku hulgast sureb. Metsaneenets Juri Vella ütles selle selgituseks, et niimoodi nad lihtsalt kõnelevad ning liiga tõsiste asjade üle pole mõtet tõsimeelselt arutleda. Kõik soomeugrilik lihtsalt on mõnusalt loogiline.

Art Leete on Tartu ülikooli etnoloogia professor.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming