Muumioru astronoomia

Tapio Markkanen

Tove Janssoni (1914–2001), maalija, graafikakunstniku, karikaturisti ning romaanide, lühijuttude, näidendite, luuletuste ja lasteraamatute autori sajandat sünniaastapäeva tähistatakse sel aastal üle maailma, aga eriti tema sünnimaal Soomes. Muumimamma ja Muumipapa inspiratsiooniks olnud ema Signe Hammsten-Jansson ja isa Viktor Jansson olid mõlemad erialalt kunstnikud ja varasest lapsepõlvest peale ei näinud Jansson muud võimalust kui hakata ise samuti kunstnikuks. Sama elukutse valisid ka tema mõlemad nooremad vennad. Jansson õppis Stockholmis ja Helsingis. Tema esimene karikatuur avaldati aastal 1929 satiiriajakirjas Garm. See peegeldas kriitilist suhtumist Hitlerisse ja Stalinisse. Maalikunstnikuna osales ta 1933. aastast Helsingis mitmel näitusel. Janssoni esimene lasteraamat avaldati samuti 1933. aastal, kuigi teos oli valminud juba varem: ta oli selle kirjutanud ja illustreerinud 14aastasena.

Sõda
Teine maailmasõda avaldas autorile suurt mõju. Nõukogude Liit ründas Soomet 1939. aasta lõpus, alla visati umbes kakskümmend tonni pomme. Hävitustöö, surm, ebakindlus, toidu ja igapäevaste tarbeesemete puudus varjutasid Janssoni elu. Ta on hiljem selle aja kohta öelnud, et ei saanud enam maalida, sest kõik värvid olid kadunud. Selleks, et oma eluga  toime tulla, kirjutas ta esimesed muumilood. Kaks esimest muumiraamatut on kirjutatud sõja lõpus  ja peegeldavad eshatoloogilisi teemasid: ühes raamatus on tulemas hävitav veeuputus, teises komeet.
Teine muumiraamat komeediga on eriline selle poolest, et Jansson kirjutas selle kaks korda ümber (1956 ja 1968). Raamat oli aluseks ka tema esimesele näidendile (1948) ja koomiksisarjale (1947–1948). Raamatu esimene versioon „Kometjakten” ehk „Komeedijaht” ilmus rootsi keeles 1946. aastal, inglise keeles 1951. aastal kui „Comet in Mooninland”, eesti keeles 1995. aastal pealkirjaga „Sabatäht” Elo Raukase tõlkes. Kuulsuse saavutas Jansson aga kolmanda muumiraamatuga „Võlukübar”, mis ilmus eesti keeles 1975. aastal kogumikus „Muumitroll” Vladimir Beekmani  tõlkes. Teos ilmus inglise keeles aastal 1950 pealkirja all „Soome perekond Muumitroll” („Finn Family Muumintroll”) ja sellega algas Janssoni tähelend.
On märgitud, et kaks esimest Muumitrolli seiklust peegeldavad Teise maailmasõja hirme ja õudusi ning kartust järgmise tuumasõja ees. Kahe esimese komeediloo versiooni vahe seisneb stiilis: lugu saab selgema fookuse ja üleliigsed detailid kaovad. Pildid on sarnased, kuid tehnika muutub kujundlikum. 1968. aasta versioonis on uuendusi vähe, kuid need on huviäratavad.  Muumi­troll, Sniff ja Nuuskmõmmik külastavad observatooriumi Üksildastes mägedes, et küsida saabuva komeedi kohta. Astronoom ütleb, et komeet põrkub maaga tema arvutuste järgi 7. oktoobril. 1968. aasta väljaandes on see kuupäev muudetud 7. augustiks.
Võime küsida, miks tegi Jansson selle pealtnäha väikese muudatuse. On oletatud, et esimese versiooni avaldamise ajal (1946, kirjutatud aasta varem) nähti olukorda Soomes üsna tumedates toonides, isegi lootusetuna. Sõda Soome ja Nõukogude Liidu vahel lõppes aastal 1944,  rahu sõlmiti 19. septembril ja Soome maksis selle eest kõrget hinda. Üheks tingimuseks oli liitlaste kontrollkomisjon Helsingis. Seda tuli juhtima Andrei Ždanov, kel oli Soomes halb kuulusus, mis oli tingitud muu hulgas tema rollist Eesti annekteerimisel. Ždanov saabus Helsingisse ametikohale
5. oktoobril 1944. Kontrollkomisjon lahkus pärast Pariisi rahulepingu sõlmimist, Nõukogude Liit ratifitseeris selle septembris 1947.
Teise raamatusse jäi 7. oktoober sisse, kuid muudeti kolmandas raamatus
7. augustiks. 1945. aasta 6. augustil kasutati Hiroshimas esimest korda aatomipommi relvana. Tuumapommi küsimus läks Janssonile korda, nagu on näha ka 1946. aasta augustis ilmunud karikatuurist ajakirjas Garm: rahuinglit tervitav mees kannab seal kotti sildiga „Uraan 135”. Arvatakse, et Tove Janssoni fookus liikus esimese ja kolmanda raamatu vahel kohalikult vahetult ohult üldisemale tuumasõjaohu teadvustamisele.

Astronoomia Muumiorus
Jansson oli väga tähelepanelik vaatleja. Septembris 1944 avaldas ta ajakirjas Garm humoorika karikatuuri, kui on kujutatud huvilist vaatamas läbi teleskoobi: „Või et see on Veenus? Pean tunnistama, et  kujutasin seda pisut teisiti ette …” kommenteerib ta nähtut. Iga Helsingi astronoom tunneb teleskoobi kohe ära: see on Helsingi observatooriumi spetsiaalselt taeva pildistamiseks mõeldud teleskoop ehk astrograaf. See paviljon ei olnud üldsusele avatud, seda kasutati ainult teadustööks. Kuigi Jansson käis seal tõenäoliselt vaid korra, on ta meelde jätnud ja reprodutseerinud palju detaile. Karikatuuri tähistaevas meenutab Vincent van Goghi kuulsat maali „Tähisöö” 1889. aastast, kuid kujutatud võib olla ka taevalaotust pommitamise ajal, eriti veebruaris 1944.
Kui Muumitroll, Sniff ja Nuuskmõmmik külastavad raamatus „Sabatäht” observatooriumi, vaatab Sniff saabuvat komeeti läbi suure teleskoobi. Loo juurde kuuluvat  illustratsiooni vaadates tunnevad astronoomid jällegi instrumendi ära – tegemist on Lipperti astrograafiga, mis annetati Hamburgi-Bergedorfi observatooriumile 1911. aastal. (Samas observatooriumis töötas ka Jaan Krossi romaanis „Vastutuulelaev” figureeriv Naissaarelt pärit optik Bernhard Schmidt – toim.) Terve raamatulehe suurune pilt uuest astrograafist ilmus Leipzigis avaldatud populaarses astronoomiaraamatus „Newcomb-Engelmanns Populäre Astronomie”. Menukat teost uuendati mitu korda ja selle seitsmes väljaanne ilmus aastal 1922. Soome lugejale kohandas selle 1929. aastal Veikko Heiskanen ja see ilmus pealkirja all „Tähemaailm” („Tähtimaailma”). Raamatus on kujutatud ka Lipperti teleskoopi. See teos oli võtta kõigis Soome raamatukogudes.
Astronoomia teema on esindatud ka järgmises Muumioru loos „Võlukübar”. Ühel selle illustratsioonil istub võlur kuumaastikul, taustaks horisondil Saturn oma rõngastega. Ka see kujutis on tuttav varajaste kosmosefantaasiate austajale. Ameerika Ühendriikide kunstniku Chesley Bonestelli maaliseeria Saturnist kaaslastega avaldati
29. mail 1944 ajakirjas Life. 1930. aastatel oli Bonestell muu hulgas eriliste kaameraefektide ekspert RKO Hollywoodi filmistuudios ja tema töö on näha Orson Wellesi filmis „Kodanik Kane”. Bonestelli Saturni ja kaaslaste illustratsioonid avaldati 1949. aastal ka Willy Ley raamatus „Kosmose vallutamine”
(„The Conquest of Space”, soome keeles ilmus 1952. aastal). Ley raamat ilmus kosmosevõidujooksu esimestel aastatel ning inspireeris paljusid tegelema kosmoselendude temaatikaga.
Tove Jansson oli tähelepanelik ja tundlik vaatleja, keda inspireerisid igasugused esemed ja kujutised, mille ta oma mällu talletas ja millele oma teostes koha leidis aastaid hiljem.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming