„Sirbiga veedetud aeg on kvaliteetaeg“

Kultuuriväljaannete lugejate internetiküsitlus näitab, et kultuuriväljaanded on oluline suhtlusväli kultuuris aktiivsetele ja mõjukatele.

PEETER VIHALEMM

Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kultuurikanalite sisu ja kasutajaskonna uuringu esimeses etapis toimus kultuurimeedia kanalite sisu monitooring1 ja nende kasutajaskonna küsitlus2. Teise etapi olulise osana korraldati kultuuriväljaannete tellijate ja aktiivsete lugejate internetiküsitlus.

Interneti teel 2015. aasta oktoobrikuu jooksul levitatud ankeet sisaldas niihästi üldküsimusi vastajate kultuurihuvide kohta kui ka küsimusi seitsme kultuuriväljaande jälgimise kohta (Sirp, Müürileht, Akadeemia, Looming, Vikerkaar, TMK, Kunst.ee). Ankeet saadeti kõigi vaatlusaluste väljaannete tellijate e-posti aadressidele ning seda levitati väljaannete veebilehtedel üleskutsega sellele vastata.

Ankeedile vastas, täpsemalt, täitis selle lõpuni 650 inimest. Mehi oli nende seas üks kolmandik, naisi kaks kolmandikku. Vanuseline jaotus ei erinenud palju täiskasvanud eestlaste keskmisest, peale asjaolu, et vanemaid inimesi, üle 65-aastasi, oli mõnevõrra vähem. Küll aga oli keskmisest tugevasti kõrgem vastajate haridustase, ligemale pool vastajatest (47%) oli magistri- või doktorikraadiga, 41% kõrgharidusega. Kesk- või põhiharidusega oli vaid 12% vastanutest, kõigi täiskasvanud eestlaste hulgas on neid 70%. Kui lisada, et vastanud külastavad kultuuriasutusi mitu korda sagedamini kui eestlased keskmiselt ning et 26% vastanutest on kultuurivaldkonnas professionaalselt tegevad ja 24% erialaselt kultuuriprobleemidega seotud, võib öelda, et meie internetiküsitlusele vastas kõige aktiivsem osa kultuuripublikust, Eesti kultuuriline eliit.

Kultuuriväljaannete jälgimine

Ankeedis sai vastata iga vaatlusaluse väljaande kohta eraldi. Sirbi kohta esitatud küsimustele vastas 502 inimest, Loomingu kohta 173, Akadeemia kohta 160, Vikerkaare kohta 151, Müürilehe kohta 140, TMK kohta 99 ja Kunst.ee kohta 45 inimest. Konkreetse numbri lugemise kohta vastanuid oli vähem, enamasti veidi üle poole nendest, kes vastasid väljaande kohta üldiselt.

Küsitlusele vastanuid iseloomustab aktiivne ja põhjalik kultuuriväljaannete jälgimine. Sirbi pidevat lugemist märkis 70% vastanutest (kõigi täiskasvanud eestlaste hulgas oli neid meie esindusliku küsitluse andmetel 2014. a sügisel 2,6%). Akadeemia ja Loomingu pidevat jälgimist märkis 26%, Vikerkaare ja Müürilehe pidevat lugemist vastavalt 24% ja 20% (kõigi eestlaste hulgas on neid meie andmetel 0,5–0,7%).

Eestlastele üldiselt omane tendents, et naiste kultuuriaktiivsus on suurem, iseloomustab ka internetiküsitlusele vastanuid, kuigi erinevused olid väiksemad kui eestlaste hulgas keskmiselt. Naised olid kõigi väljaannete puhul vastanute hulgas enamuses, vaid Akadeemia kohta vastanute hulgas olid mehed enamuses ja Vikerkaare puhul oli naisi ja mehi ligikaudu võrdselt. Internetiankeedile vastanud noorte kultuuriaktiivsus ei ole professionaalselt kultuurielus osalejate osakaalu poolest, samuti kultuuriasutuste külastamise poolest väiksem vanemate vastajagruppide omast, pigem on isegi sellest suurem. Samal ajal on kultuuriväljaannete jälgimise ja raamatulugemise valdkonnas olukord vastupidine – noorte aktiivsus on väiksem isegi suure üldise kultuuriaktiivsusega inimeste seas. Vaid Müürilehe puhul on noori vastanute hulgas rohkem. Ka esindusliku küsitluse tulemused kinnitavad, et noorte väiksem kultuurihuvi ja -osalus on eeskätt seotud trükisõna ja lugemisega, mitte niivõrd muude kultuurivaldkondadega. On karta, et interneti järjest tugevnev mõjuvõim noorte hulgas suurendab juba lähiaastatel nende võõrdumist kirjasõnast veelgi.

Vastanute üldist meediakasutust iseloomustab portaalide ja veebiväljaannete sagedasem kasutamine võrreldes paberil väljaannetega. Kuid see käib eeskätt päevalehtede, igapäevase uudismeedia kohta. Kultuuriväljaandeid, sh ka Sirpi ja Müürilehte jälgitakse paberilt rohkem kui internetist.

Mida kultuuriväljaannetelt oodatakse?

Pakkusime vastajatele võimalust väljendada oma ootusi kultuuriväljaannete sisule, keskendudes kahele rollile – olla kultuurielu kajastaja, aidata kultuurihuvilistel orienteeruda pakutavas mitmekesisuses või siis olla partner ja platvorm suhtluseks ja ühiskondlikuks diskussiooniks. Kuna olime küsimustikus selgitanud ka vastajate suhet kultuurivaldkonnaga, on huvitav võrrelda pelgalt kultuuritarbijate ootusi kultuuriväljaannetele nendega, kellel on otsene või kaudne erialane seos kultuurivaldkonnaga (vt joonis 1).

Näeme, et mitteprofessionaalsele lugejale on kõige tähtsam saada teavet kultuurisündmuste ja uute teoste, lavastuste, filmide kohta, mis aitaks neil teha valikut pakutavas mitmekesisuses. Seevastu kultuuriga erialaselt seotud inimestele on palju tähtsam osalemine diskussioonis, teiste kultuuriloojate ning asjatundjate seisukohtade kõrvutamine ning nii Eesti kui ka välismaa kultuurielust usaldusväärse ülevaate saamine.

Loetumad artiklid

Sirbi tähtsust arutleva kultuuriavalikkuse kujundamisel ja käigushoidmisel rõhutati paljudes vabades vastustes.

Võimaldab sügavamat ja pikaajaliselt jälgitavat arvamustevahetamist sotsiaalselt olulistel, kultuuriga haakuvatel teemadel.

Eesti humanitaar- ja kunstiharitlaskonna ühisteadmiste ja ühistunde kujundamine. Olla oluline mõttevahetuse platvorm.

Internetiküsitluse põhjal pakuvad aktiivsetele lugejatele Sirbis kõige rohkem huvi toimetajaveerud, 70% märkis, et enamasti loeb neid. See näitab, et infost üleküllastunud maailmas oodatakse selgeid seisukohavõtte, toimuva mõtestamist. Vaid veidi vähem, 65% märgiti arutelude lugemist ühiskonnas päevakorras oleva üle. Väga hästi loetuks osutusid ka 9. oktoobri Sirbi puhul selle lehenumbri peateema, pagulastega seotud lood – P. I. Filimonovi arvamuslugu „Kirjanikule on pagulaste saabumine erialane kingitus“, mille läbilugemist märkis 62% vastanutest ja Reet Kasiku lõpulugu „Hirmust, vihast, keelest ja meediast“ (51%). Vaid veidi vähem, 48% luges läbi Eero Epneri ja Meelis Oidsalu „Eesti teater ja pagulased“ ning Tuul Sepa „Evolutsiooniline vaatenurk pagulaskriisile“. Kui siia juurde liita vastused lugesin osaliselt, kavatsen põhjalikumalt lugeda, tõuseb nendest lugudest huvitunute osakaal 70 protsendini vastanutest. Võib öelda, et lehenumbri tuumlood jõudsid vähemasti väga aktiivsetele lugejatele kohale. Samale tasemele, kahe kolmandikuni vastanutest jõudsid ka kaks kirjandusteoste arvustust, Jan Kausi „Haiguste ravimatus, kontrollitud“ August Strindbergi „Hullu mehe kaitsekõne“ kohta ning Evelin Arusti „Lapsepõlv Lätimaal Viienäpu majas“ Māra Zālīte „Viienäpu“kohta. See annab tunnistust tasakaalust sotsiaalsete ja kultuuriliste teemade vahel aktiivsete lugejate huvides ja eelistustes.

Hinnangud Sirbile ja teistele kultuuriväljaannetele

Võrreldes vastanute üldhinnanguid väljaannetele (tabel 1) ning võttes aluseks väga hea hinnangu andnute osakaalu, on kõige kõrgema lugejahinnangu saanud ajakiri Vikerkaar, mida on ainsana väga heaks hinnanud üle poole vastanutest (52%). Kui liita aga need, kes vastavat väljaannet väga heaks või heaks pidasid, siis on kõrge lugejahinnangu osaliseks saanud kõik vaadeldavad väljaanded, positiivse hinnangu andnute osakaal eri väljaannete lõikes on vahemikus 87–93%.

Võrreldes hinnanguid professionaalsema kultuurisuhtega lugejatelt ja nendelt, kes on kultuurivaldkonnaga seotud vaid tarbijana, on Vikerkaar, Akadeemia, Müürilehe paberväljaanne, Kunst.ee ning vähesel määral ka Sirp kõrgemalt hinnatud erialase taustaga lugejate poolt, samal ajal kui Looming ja TMK saavad rohkem väga häid hinnanguid kultuuritarbijate kui erialainimeste poolt (joonis 2).

Sirbi puhul on oluline esile tuua, et rohkem kui pool vastanutest (53%) on arvamusel, et Sirp on pärast peatoimetaja vahetumist muutunud paremaks (31%, et tervikuna sisukamaks, 22% arvates on mõni asi läinud paremaks). Vaid 5% märkis, et Sirp on muutunud nende meelest mõneti halvemaks. Sotsiaal-demograafiliste vastajarühmade vahel ei ole selles olulisi erinevusi, hinnangud on küllaltki üksmeelsed. Kõige vanemate vastanute hulgas oli siiski veidi rohkem, 13%, neid, kes märkisid, et leht on muutunud mõnes suhtes halvemaks. Kuid oluline erinevus on kultuuris professionaalselt tegutsevate vastajate ja mitteprofessionaalidest kultuurihuviliste vahel. Kultuuriprofessionaalidest märkis 42%, et Sirp on nende meelest läinud tervikuna paremaks, teistes vastajarühmades ei tõusnud kindlalt positiivse üldhinnangu andnute osakaal üle 30%.

Lugejate märkused Sirbile

Seda, et lugeja on kaasa tulnud toimetuse suundadega, näitavad ka vabad vastused Sirbi tugevate külgede kohta ning soovid ja ettepanekud toimetusele.

Sirbi tugevusena märgiti ülekaalukalt kõige rohkem põhjalikkust, süvitsi minekut.

Sirbi väärtus number üks on põhjalikkus: süvenemine teemadesse, mida ühe uudisloo või päevakommentaariga ei püüa.

Pikad ja sisulised lood. Sirbiga veedetud aeg on kvaliteetaeg.

Paljud vastajad tõstsid esile ka asjatundlikkust, autorite kompetentsust (professionaalsust), samuti analüütilisust, selle kõrval ka laiahaardelisust ja mitmekülgsust.

Põhjalik, teemasid ei käsitleta pealiskaudselt. Mitmekülgsus, kõik erinevad valdkonnad kultuurielus on kaetud. Arvustusi kirjutavad oma ala asjatundjad.

Sirp on põhjalik, analüüsiv, uusi perspektiive ja vajalikku erialast ekspertiisi pakkuv kultuurileht.

Sirbis on koos erinevad kultuurivallad, nii et saab infot ka väljaspool oma põhilisi huvisuundi. See on erinevate kultuuriinimeste oikumeeniline kohtumispaik, mis ei näi olevat kallutatud ühegi eriala ega huvigrupi poole.

Mitmes vastuses nimetati ülevaatlikkust ja usaldusväärsust.

Ülevaatlikkus, ainus põhjalik ülevaade kultuuriväljast.

Sirp annab kompassina suundi ses praeguses jõle tihedas kultuuripadrikus.

Oluliseks peetakse Sirbi aktuaalsust ja ühiskondlikult oluliste teemade kajastamist, kriitilisust ja sõltumatust.

Kultuurivälja erinevate valdkondade professionaalne, analüütiline ja objektiivne kajastamine, päevakajalisus ning globaalselt aktuaalsete teemade tabamine ja toomine Eesti konteksti.

Sirp on alternatiiv peavoolule ehk rahva totaalsele kallutatusele ja ajupesule, mandumisele. Sirp on vähe manipuleeritav, kainelt arutlevad tegijad. Vaba meedia lipulaev.

Mitu vastanut tõstis esile Sirbi olulist mõju nii kultuurile kui ka lugejatele.

Mõtestab tänapäeva probleeme. Pakub tuge lugeja isiklikele kogemustele kultuurivallas.

Sirbis avaldatavad kirjutised annavad teadmisi ja pakuvad küllaga mõtlemisainet. Sirbi lugemine hoiab mõistuse virgena.

Sirp on igareedene rõõm; suur kogus värsket kultuuri ja vaimsust. Kui oled Sirbi lugeja, jääd sellest eluks ajaks sõltuvusse – nagu mina juba alates keskkoolipäevist 1960ndate teisel poolel. 🙂

Sirbi puudusena on vastajad märkinud liigset spetsiifilisust, tekstide keerukust ja teoreetilisust, samuti artiklite ebaühtlast taset.

Artiklite kvaliteedi suur kõikumine, vahel võib ühes lehenumbris kõrvuti olla nn põhikoolikirjand kui ka tõeline šedööver.

Puudusena on esile toodud ka lehe vähest operatiivsust, arvustused jõuavad lehte, kui näitus juba läbi või lavastust enam ei mängita.

Suhteliselt palju on soove, et lood oleksid lühemad. Kuid sealjuures on ka soove, et ei lastaks ennast heidutada jutust, et lood peaksid olema lühikesed, löövad ja igaühele arusaadavad.

Artiklid võiks olla paremini liigendatud ja võimaldada n-ö zuumivat lugemist, et lugejal oleks võimalik kiiresti tabada põhiteese ja süveneda kohtadesse, mis huvi pakuvad.

Müürileht ja ajakirjad

Müürilehe tugevate külgedena märgiti eeskätt nooruslikkust, noori autoreid ja noortepärasust. Esile toodi värskust ja uudsust, erinevust peavoolu meediast, alternatiivset lähenemist ja alternatiivse kultuuri tutvustamist. Mitu vastajat märkis ära Müürilehe tugevad autorid, kriitilisuse, mitmekesisuse, nüüdis­aegsuse, julguse ja avatuse.

Värske, selge, avatud, mitmekesine. Sirbiga võrreldes lihtsam, visuaalsem, lähedasem. Sirp nooremale põlvkonnale 🙂

Akadeemia tugevateks külgedeks peeti põhjalikkust, akadeemilisust, mitmekülgsust (laia teemaringi, laia haaret), teaduslikkust, usaldusväärsust ja asjatundlikkust, tugevaid autoreid ja head toimetamistööd.

Teaduslik sügavus, mis on samal ajal esitatud üldhuvitava vaatenurga alt ja ladusas stiilis. Mitmekülgsus, põnevate teemade leidmine.

Loomingu tugevate külgedena märgiti kõige rohkem läbilõike andmist uuemast eesti kirjandusest ja kirjanduselust, sh värske ilukirjanduse ja aastaülevaadete avaldamist. Esile tõsteti ajakirja mitmekülgsust ja järjepidevust, tugevaid traditsioone.

Looming on aken kaasaegsesse eesti kirjandusse. See kõige põhilisem aken. Loomingu pigem konservatiivne hoiak on isegi sümpaatne.

Vikerkaare tugevate külgedena märgiti mitmekesisust, aktuaalsete teemade käsitlemist, ühiskondlike protsesside kajastamist, kaasaaitamist maailmast arusaamisele.

Kompetentsed toimetajad ja hea autorite ring, erakordselt hea tõlkematerjalide valik, ergas ühiskonnataju, tihe ja asjatundlik kontakt ühiskondliku mõttega maailmas.

TMK tugevateks külgedeks peetakse põhjalikkust ja sügavust, süvitsiminekut. Mitu vastajat tõi esile professionaalsuse ning ülevaate andmise Eesti kultuurielust, eri kunstiliikides toimuvast.

Mitmekülgsus; artiklid ja arvustused, milles on tunda kirjutaja pühendumust; peavoolu meediast erinevad teemad ja teemaküsitlused; tutvustatakse huvitavaid ja sisukaid loojaid, kes üldises meediakärasse kuidagi ei paigutu.

Kokkuvõtteks

Kõigile vaatlusalustele kultuuriväljaannetele on lugejate meelest omane analüüsiv ja süvenenud lähenemisviis, mis erineb peavoolu meedias domineerivast pealiskaudsusest. Hinnatakse võimalust arutada kultuuris ja ühiskonnas toimuvat põhjalikult, tasakaalukalt ja asjatundlikult. Sirbilt oodatakse eeskätt kultuuris ja ühiskonnas toimuva mõtestamist. Sirp ja teised kultuuriväljaanded on oluline suhtlusväli nendele, kes on kultuuris aktiivsed ja mõjukad. Analüüs ja keskustelu on olulisem kui ülevaated ja uudised, mida saadakse pigem mujalt. Kultuurivaldkonna professionaalid jälgivad kõige rohkem kahte kultuurikanalit – ühelt poolt Sirpi ja teiselt poolt ERR kultuuriportaali. Selles valguses on ERR juhtkonna poolt kultuuriportaalis läbiviidud koondamine äärmiselt lühinägelik. Sirbi, Müürilehe ja Vikerkaare oluliseks rolliks võib pidada arutleva kultuurilise avalikkuse kujundamist, Akadeemia, Loomingu ja TMK puhul on ehk sellest olulisem hariv roll.

Kultuuriväljaanded olid nõukogude ajal alternatiivse kultuuriavalikkuse loojad, kompenseerides tollastes oludes poliitilise avalikkuse täielikku puudumist. Võib öelda, et tänases Eestis kompenseerib kultuuriväljaannetes toimuv keskustelu poliitilises avalikkuses nõrgalt esindatud intellektuaalset mõõdet. Arvestades nende väljaannete lugejaskonna haridustaset, aktiivsust ja kõrgendatud analüüsivõimet, on kultuuriväljaannetes kujunevatel diskursustel ühiskonna vaimsuse kujundajana palju laiem tähendus kui vaid kultuurivaldkonnas toimuva kajastajana.

Suur tänu kõigile, kes internetiküsitluses osalesid!

Sirp

Müürileht

Akadeemia

Looming

Vikerkaar

TMK

Kunst.ee

Väga hea märkinute %

30

45

44

29

52

29

32

Väga hea + hea %

92

89

91

87

93

89

87

Tabel 1. Hinnangud kultuuriväljaannetele

Joonis 1. Kulturiajakirjanduse rolli erinevus erialaselt ja huvialaselt kultuurivaldkonnaga seotud lugejatele

Joonis 1. Kulturiajakirjanduse rolli erinevus erialaselt ja huvialaselt kultuurivaldkonnaga seotud lugejatele

Joonis 2. Kultuuriväljaannete väga hea hinnang erialase ja huvialase kultuurisuhtega lugejate poolt

Joonis 2. Kultuuriväljaannete väga hea hinnang erialase ja huvialase kultuurisuhtega lugejate poolt

1 Tulemused on esitatud vahearuandes, mis kättesaadav kultuuriministeeriumi veebilehel http://www.kul.ee/sites/default/files/kultuuriajakirjanduse_kontentanalüüs_-_vahearuanne.pdf Vt ka Sirp 13. IX ja 11. XII 2015.

2 Tulemused on esitatud vahearuandes, mis kättesaadav kultuuriministeeriumi veebilehel http://www.kul.ee/sites/default/files/kultuurikanalite_kasutajaskond.pdf Vt ka Sirp 16. X 2015.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar