Mida kõnelevad Facebooki ahelpostitused ühe earühma kohta

PIRET VOOLAID

aa_sirp_15-39_0007__art_r2 aa_sirp_15-39_0007__art_r1Uue meedia allvormid, rohked sotsiaalmeediavõrgustikud on tänapäeva argielu loomulikud kaaslased ja paljude teadusharude uurimisobjektid. Tehnoloogilisel meediapinnal informatsioon elab, kasutajat on informatsioonist raske eristada ning pidevalt suheldakse aktiivselt ja luuakse uut teadmist. Suheldes tekivad selles osaluskultuuris traditsioonid ning sünnib ja levib mitmesugust folkloori.

Tihtipeale juhatab folkloristi mõne põneva uurimisteema juurde elu ise. Facebooki kasutava lapsevanemana hakkasin mõni aasta tagasi talletama oma eelteismeliste ja teismeliste sõpruskonnaliikmete ajajoonele postitatud sõnumeid, mis lõpevad kinnistunud käsuvormeliga, nt „Pane like ja postita oma seinale/ajajoonele!“ või „Lisa see enda staatusesse“, nõudes niisiis sõnumi kopeerimist, jagamist ja levitamist. Epistolaarne netifolkloor on meemiline ja levib ühe sõrmevajutusega ajajoonelt ajajoonele, moodustades postitajatest inimahela.

Üle 230 eritüübilisest ahelpostitusest valmis väikeraamat „Pane like ja postita oma seinale: Valimik Facebooki ahelpostitusi” (2012).

Kogust sündis uurimus eesmärgiga analüüsida sotsiofolkloorse nähtuse olemust, sisulis-temaatilisi väljendusviise ja tõlgendada postitusi neis kajastuvate identiteediloome ja väärtuste kujundamise mehhanismide kaudu.1 Ühtlasi aitab uurimus paotada ust noorte arvutimaailma, mis jääb sageli täiskasvanule suletuks.

Vaatlusalused ahelpostitused on enamasti konkreetse earühma pärimus – aktiivseimad postitajad on 10–12aastased tüdrukud, kes on noorte netikasutajatena ilmselt julgemad tundeid välja näitama ning kellele on kirjade temaatika (sõprus, romantilised tunded, pere, kodu) ja sentimentaalne laad ealiselt olulised. Ilmneb ka sooline aspekt: sõpruskonna poisid näevad küll kõiki sõnumeid, kuid lähetavad ise kirju edasi harva. Pigem lähevad nad kaasa irooniliste parodeerivate kirjade saatmise lainega, mille siht on tõsimeelseid tundelisi sõnumeid naeruvääristada ja spämmiks tituleerida. Muidugi on ahelpostitustel funktsionaalne ühisosa rämpspostitustega, mida saadetakse edasi ilma kontoomaniku soovita ja mis võivad osutuda petukirjadeks, kahjustades halvimal juhul selle tõsiuskset vastuvõtjat. Samas on folkloristlikult ja sotsioloogiliselt huvitav, kuidas nähtust laiemas kultuuripildis tõlgendada.

Personaalse ja sotsiaalse identiteedi otsingud: pere ja kodu, sõprussuhted ja koolielu. Sotsiaalpsühholoog Vivian L. Vignoles on eri vanuses inimeste identiteedi loomist ja hoidmist selgitanud motivatsiooniteooria toel. Identiteediloomele avaldavad mõju kuus põhimotiivi – enesehinnang ehk enese väärtuste mõõdupuu, järjekestvus ehk püsimine sama inimesena eri situatsioonides, eristumine, kuuluvus, enesetõhusus ja tähendus. Motiivid on ühtlasi seotud vajadustega, mida inimene identiteeti luues ja tajudes rahuldab. Nii tekib küsimus, kuidas aitab ahelsõnumite postitamise ja kommenteerimise traditsioon rahuldada earühma identiteediloomega seotud vajadusi, millised motiivikategooriad on esiplaanil ja kuidas need tekstide kaudu väljenduvad.

Eelteismeliste ja teismeliste elus hõlmavad väga olulise koha eakaaslased ja nendega läbisaamine, varasemast tähtsamaks kujuneb vanemate kontrolli vähenemine. Enim postitusi ongi pühendatud sõprusele ja suhetele, kutsutakse üles väärtustama tõelist sõpra, testitakse sõprussidemete tugevust, oma positsiooni ja võimusuhteid sõpruskonnas:2

Löö mind korra, vahet pole.

Löö mind kaks korda, ma isegi ei tunne seda.

Löö mind kolm korda, ma ei tee väljagi.

Löö mu sõpra, võid hakata endale hauda kaevama.

Postita see oma seinale, kui sa hoolid oma sõpradest!

Seesugused tekstid peegeldavad sotsiaalse identiteedi otsinguid, neis kajastuvad suhted ja kuulumine sotsiaalsetesse rühmadesse. Nii testivad ahelpostitused koos kommentaariumiga noorte kuuluvusvajadust ja suhestumist, millele otsitakse pidevalt tõestust kõikvõimalike suhtekontaktide abil. Teisalt toetavad need noore isikliku identiteedi (minapildi või enesekontseptsiooni) kujunemist:

Kui ma olen üks parimatest, kirjuta ©

Kui ma olen üks halvimatest, kirjuta :@

Kui sa armastad mind, kirjuta ©©

Kui ma olen su vihavaenlane, kirjuta : ((

Kui ma olen lahe sõber/sõbranna, kirjuta 😀

Kui olen normaalne, kirjuta 🙂

Kui olen meganaljakas, pane like

Kui olen superman, pane @-@

Kui julged, siis kopi see ka enda staatuseks ja vaata, mida inimesed ütlevad.

Mõnes nn sotsiomeetrilise testina toimivas postituses on sõpradelt soovitud vastused protsenditäpsusega määratletavad.3 Sentimentaalsest ahelkirjast saab meedium, mille kaudu näidatakse hoolimist, kuid pole välistatud mõne liikme rühmast tõrjumine.4 Nii mõneski postituses tulevad ääri-veeri või otse jutuks poiste ja tüdrukute tundelised suhted ning armastus, mis on teismeliste soolisel enesemääratlemisel ja täiskasvanuks küpsemisel möödapääsmatu.5

Ma tean tüdrukuid, kes ütlevad: „Kõik poisid, keda tunnen, on nõmedad!“ Kuid igaüks teab, et KÕIK poisid ei ole nõmedad. Igaüks tunneb vähemalt ühte poissi, kes on lahe, sõbralik, tore, huvitav jne. Laigi seda ja kopi see oma seinale, kui tead vähemalt üht poissi, kes on lahe, sõbralik, tore, huvitav jne! 🙂 😀

Paljud tekstid on intrigeerivad ja simuleerivad keelatud/varjatud maailma, kuhu kuuluvad alkohol, seks ja temaatika, millega noortel praktilised kogemused veel puuduvad, kuid mille vastu huvi on olemas. Popkultuuri, reklaami, meedia mõju noorte maailmale, sh huvi filmide, muusika ja spordi vastu näitavad postitustes ankurdunud kohalikud ja piiritagused noorteiidolid, Harry Potteri lugudest tuntud tegelaskujud jne.

Kooli ja koolis toimuvaga seotud sõnumites peegelduvad kooliootus ja suhe kooli kui millessegi meelepärasesse, aga ka õppimisega kaasnevad painavad kohustused. Pereliikmete ja koduga seotud postitused kinnitavad mitmete uuringute tulemusi, et teisme­eas muutuvad eakaaslaste arvamused varasemaga võrreldes üha olulisemaks, kuid vanemate, vanavanemate jt lähedaste tähtsus püsib sõpruskonna kõrval endiselt suur ega vähene. Tekstides näidatakse üles hoolimist oma ema-isa vastu6 ja pole juhus, et sedalaadi kettkirju postitatakse puhanguliselt emade- ja isadepäeval, aga ka muul ajal.7 Mõnikord tuletatakse neis otse või mõistu meelde vanemate tegematajätmisi ning manitsetakse ema-isa langetama lapsest hoolivaid valikuid ja hindama moraalseid väärtusi.

Uudis(folk)loorina levivad ahel­posti­tused. Folkloori, mis sõltub meedia loodud teadmisest aktuaalsete päevasündmuste kohta ja kommenteerib neid, on Russell Franki eeskujul nimetatud uudis(folk)looriks. Uudisloor võib väljenduda paljudes folkloorivormides või meemides, nagu nt naljad (sh katastroofihuumor), linnamuistendid, digitöödeldud fotod, pilauudised, laulu- ja luuleparoodiad, reklaamid, animatsioonid. Ka Facebooki postitus on uudispärimuse väärtusega, kui ammutab ainest päriselt aset leidnud sündmustest ning reageerib nii meedias kajastatud sündmusele kui ka meediakajastustele endile. Nii mõnegi postituse leviku on käivitanud ühiskonda ja avalikkust laiemalt puudutanud tõsiolukorrad ja vapustused ning nende kajastused meedias. Ahelkirjad võivad peegeldada ümbritseva reaalsusega seotud emotsioone, hirme. Näiteks ilmneb eesti teismeliste postitustest inimlik õud ja mure, mis oli seotud 2011. aasta juulikuus Norras Utøya saarel toimunud veretöö ja selle toime pannud kurjategija karistamatusega.8 Digifolkloori uurija Trevor J. Blank on rõhutanud, et kui suuliselt levivad narratiivid töötavad koodina, mille abil kanaldada sotsiaalseid hirme ja eelarvamusi, tagavad anonüümsed elektroonilised kirjalikud lood tunnete väljendamiseks veelgi lihvituma vormi.

Ühisosa varasema kettkirjade traditsiooniga. Mõnikord on postitustele omane ähvardav toon. Õieti on see kettkirja klassikaline omadus – edasisaatjale lubatakse õnne ja head, käsu eirajat ähvardatakse õnnetuse ja tagajärgedega stiilis: kes teatud aja jooksul ei jõua postitust kopeerida ega edasi saata, sellega „juhtub midagi väga hullu“. Pole midagi uut siin päikese all! Väga paljud ahelpostitustes esinevad motiivid leiduvad varasemais folkloorikirjapanekuis – need on tuttavad religioossetest taevakirjadest, salmi- ja sõbraalbumite traditsioonist või tuntud laste õudus- ja hirmujuttudest, aga ka naljadest.

Usulise elemendiga taevakirjade leviku taandumist võis täheldada juba pärast Esimest maailmasõda, kuid kettkirjamaailmale omane ebausk ja maagiataotlus (veendumus, et ettekirjutatud tegutsemise ja kirja levitamisega võib ise oma elu kontrollida ja edu tagada) pole tänapäevalgi päris kadunud. Samas on nüüd olulisem kirjade roll omavahelises suhtlemises.

Postitustes hoiatatakse üksteist arvutiviiruste eest, ent tuletatakse meelde ka halbu harjumusi – et noored ei istuks alkoholi tarbinult autorooli ega laseks purjus kaaslasel seda teha. Kirjade süžeed võivad olla laenatud varemtuntud linnalugudest, pikemad moraliseerivad mõistukirjad meenutavad praktilisi hoiatusi ning mõjuvad ärahoidvate meeldetuletuste ja abinõudena, mis nooruse uljuses unuda võivad.

Omal kohal on postitustes meeleolukad tähelepanuülesanded, aritmeetilised, optilised vm testid, mis panevad proovile nutikuse, kuid pakuvad ka lihtsalt lusti. Osa postitusi esindab varasematest e-kettkirjadest ja -õnnesoovidest tuttavat ASCII- ehk märgikunsti, mille tulemuseks on tähtsümbolitest piltkirjad.

Hulk postitusi on kettkirjade pilavad jäljendused, mis kannavad ideed, et kogu nähtust ei tasu võtta kuigi tõsiselt. Ka koomilised paroodiad lõpevad käsuga teksti levitada, samuti ähvardatakse ahela katkestajat karistusega, kuid nende tõsiseltvõetavus seatakse hüperboolsete kujundite abil kahtluse alla: „Kopeerige see oma seinale, kui teile käivad tõsiselt närvidele ahelkirjad, nt: kui sa seda kümne minuti jooksul ei kopeeri, siis tuleb ilma näota mees ja kägistab su… FB POLE ELU!“

Rahvusvaheline aines kohalikus kastmes. Suur osa ahelpostitustest on rahvusvahelised ingliskeelsete seinapostituste tõlked, mis on hakanud eestikeelsetena levima, mõnikord kohtab neis lokaalseid lisandusi. Et noored on etnilise identiteedi otsingutes kultuurilistele ja keelelistele mõjudele avatud, on tõlgitud emakeelsete tekstide levik kui kirjalik argitraditsioon kasulik keele jätkusuutlikkusele (kuigi teismeline saab aru ingliskeelsest postitusest ja võiks edastada originaal­versiooni). Samas on tõlgitud postituste keel sageli kohmakas ja toores. Ingliskeelne arvutiterminoloogia on toonud paljude sõnade – nt kopi ja peist – otsemugandused, Facebooki tehniline süsteem aga lausa soosib sõnade laigi, šeeri jt kasutamist.

Igal juhul mõjuvad ahelpostitused, isegi kui neis rakendatakse varasemast traditsioonist tuntud teemasid, struktuurikaanoneid jne, Facebooki ette antud tingimustes omalaadse värske traditsioonina, mida tuleb vaadelda laiemas kultuurikontekstis. Internetis võib neid käsitada rämpspostina, kuid vaieldamatult moodustavad nad omapärase argisuhtlemise vormi, mis võib igikestvate inimlike teemade, aga ka päevakajaliste meeldetuletustega anda olulist teavet ajastu, keskkonna ja meie maailmapildi kohta laiemalt. Ahelsõnumid on osa noore postitaja igapäevasest spontaansest persoonibrändist ning pajatavad mõndagi kogu pärimusrühmast, kes stereotüüpsete kirjade kaudu suhtlevad.

aa_sirp_15-39_0007__art_r1

aa_sirp_15-39_0007__art_r2

1 Vt uurimus „Varateismeliste identiteet ja väärtused Facebooki ahelpostitustes“ – Maailm ja multitasking: Tänapäeva folkloorist 10. Tartu, EKM Teaduskirjastus 2014, lk 49–76.

2 Kui keegi ei taha olla enam sinu sõber, sest sa oled paksem või koledam kui varem, siis pole see õige sõber. Inimesel peab vaatama pigem iseloomu. Kui keegi narrib kedagi puuetega või mingeid pakse inimesi ja arvab, et ta on siis lahe, siis on ta hoopis väga nõme. Kui sinu üle naerdaks, siis sulle see ju ka ei meeldiks! Äkki tema suurim soov on olla sinusugune, aga ta ei saa selleks kunagi, sest tal on mõni puue või on tal hoopis mingi haigus vms. Igatahes, kui sina pole selline, pane like ja postita see oma seinale! 🙂

Tõeline sõber ei naera, kui sa püksi pissid, vaid pissib koos sinuga. Kui oled tõeline sõber, siis pane like ja postita see oma seinale! 🙂

3 10% – halb sõber, 20% – pole ammu suhelnud, 30% – kahju, et tülis J; 40% – rumal, 50% – normaalne, 60% – lahe tüüp, 70% – nalja saab J, 80% – hull!, 90% – sitaks hea sõber :D, 95% – parim sõber!, 97% – meeldid mulle J; 98% – hakkame käima?, 100% – armastan sind! Kopi see ka oma seinale, et vaadata, mis sinu sõber sinu kohta valib! J

4 Feiksõber: kutsub su vanemaid eesnime pidi.

Õige sõber: kutsub su vanemaid emaks ja isaks.

Feiksõber: ei ole sind kunagi nutmas näinud.

Õige sõber: nutab koos sinuga.

Feiksõber: laenab sult asju mõneks päevaks ja annab siis tagasi.

Õige sõber: laenab sult asju nii kauaks, et unustab, et need on sinu omad.

Feiksõber: teab sinust mõningaid asju.

Õige sõber: võiks kirjutada sinust raamatu.

Feiksõber: jätab sind, kui kõik ülejäänud seda teevad.

Õige sõber: lööb kõiki ülejäänuid jalaga, et nad sind jätsid.

Feiksõber: koputab esiuksele.

Õige sõber: jalutab sisse ja karjub: „MA OLEN KODUS!”

Feiksõber: on natukeseks ajaks.

Õige sõber: on kogu eluks.

Feiksõber: räägib sinust halvasti inimesele, kes sinust halvasti räägib.

Õige sõber: lööb inimest, kes on sinust halvasti rääkinud.

Feiksõber: ignoreeriks seda sõnumit.

Õige sõber: kopiks selle ja paneks oma seinale! 😀

5 Kas teadsite, poisid? Et tüdrukule on oluline kas või üks NAERATUS JA SÜDA MSNis rääkides. Tüdrukud vajavad palju tähelepanu. Tüdrukutele meeldib, kui poiss kallistab teda selja tagant. Tüdrukutele meeldivad HEAD JA HOOLIVAD POISID. Meile meeldivad positiivsed kommentaarid. Tüdrukutele meeldib, kui poisid alustavad rääkimist. Tüdrukud on väljast tugevad, aga seest väga kergelt purunevad. Nõustud? Lisa see ka oma seinale, et poisid seda näeksid ja oskaksid arvestada teinekord. Hakake arenema! 🙂

6 4-aastaselt me mõtleme: ema teab kõike! 8selt: ta teab päris palju! 12selt: ema ei tea tegelikult kõike. 14selt: ema ei tea midagi. 16selt: ema ei eksisteeri. 18selt: ta on vanamoeline. 25selt: äkki ta siiski teab sellest! 35selt: enne kui otsustame, küsime ema käest. 45selt: huvitav, mida ema sellest arvaks? 75selt: ma sooviksin, et saaks küsida ema käest selle kohta. Postita see, kui sul on parim ema maailmas! 🙂

7 Miks keegi kunagi facebooki seinale oma isast ei kirjuta? Kõik kirjutavad häid asju oma emast, aga kuhu isa siis jääb? Minu isa on igal juhul üks parimad. Ta on vahel minu peale kuri, vahel isegi liiga hea. Ta ei ole mind kunagi millestki ilma jätnud, ta armastab mind nii, nagu üks õige isa armastab. SEEGA ARMASTAN MINA OMA ISA JA TÄNAN TEDA KÕIGE HEA JA HALVA EEST, MIDA TA MULLE ÕPETAB. Kui ka sina oma isast hoolid ja pead teda sama kalliks kui ema, postita see ka oma seinale. 🙂

Mu sõber küsis, kas ma armastan oma venda/õde. Ma vastasin ei. Siis küsis ta, kas ma läheksin talle ta muredes appi, ma vastasin ei. Siis lõpuks küsis, kas ma üldse hoolin oma vennast/õest? Mina vastasin: „Ma ei armasta oma venda/õde, vaid ma jumaldan teda, ma ei läheks ainult muredes appi, vaid ma jookseksin talle järele ka põlevasse majja, kui ta seal oleks, ja kui teda enam seal poleks, siis sureks. „Pane like ja kopeeri see postitus oma seinale, kui sul on maailma parim venna/õde! 🙂

8 Inimene, kes tappis Oslos vähemalt 92 inimest, võib saada kõige rohkem 21 aastat vangistust. Lisa see oma seinale, kui sinu meelest peaks ta saama eluaegse vangistuse või surmanuhtluse.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming