Kevadsuvine raierahu – kellele ja miks?

KAISA BERG

Kevadel tõusis päevakorda uudis, et mitmel pool raiutakse metsa lindude pesitsusajal ning seetõttu hävivad linnupesad ja linnupojad hukkuvad.1 Ornitoloogiaühing on teinud ettepaneku kehtestada kevadsuvisel ajal kolmekuuline raierahu kõigis metsades, et lasta lindudel pesitseda, kuid seni ei ole seda seadusega kehtestatud.2 RMK peab sellest vabatahtlikult kinni ning peatab riigimetsas kaheks kuuks – aprilli keskpaigast juuni keskpaigani – enamiku raietest. Suve alguses tuli ilmsiks, et kui riigimetsa kahe kuu vältel ei raiuta, siis vähendab see puidu pakkumist ning tõstab puidu hinda. Kõrgem puidu hind toob erametsades kaasa suurema raietegevuse lindude pesitsusajal.3 See tõstatab küsimuse, kas praegune kahekuuline raierahu riigimetsas täidab oma eesmärki või tasub seda seadusega laiendada kogu metsamaale.

Ajalooliselt on kevadsuvisel ajal metsa raiumine uudne nähtus. Eesti alal on seda aktiivselt tehtud vaid viimased paarkümmend aastat. Meie esivanemad pidasid loomulikuks, et kevadel ja suvel metsa ei raiuta. Sel ajal oli tööjõudu vaja põllumajanduses ning soojal ajal raiutud puitu peeti kvaliteedi poolest kehvaks. Tarbe- ja küttepuid varuti talvel, mil maa oli külmunud.4

Praegusel ajal võimaldab tööjõu spetsialiseerumine aasta läbi metsas töötada, kuid kevadsuvisel ajal raiutud puit on siiski kehvema kvaliteediga.5 Suvel on puidus rohkem vabu suhkruid, mis on toiduks puitu lagundavatele seentele, samuti on katsed näidanud talvel raiutud puude suuremat vastupidavust mädanikule.6 Kvaliteetset ehituspalki soovitatakse osta hilistalvel või varakevadel, kui puud on langetatud külmal ajal.7

Ometi ei pruugi puidu kasutaja teada, millal puud on raiutud. Kogenud ehitustöötaja toob välja, et varem võis puit püsida sadakond aastat, kuid nüüd esineb juhtumeid, kus remondi tegemisel kasutatud puit hakkab juba esimese kümne aasta jooksul mädanema. Probleemi põhjusena näeb ta muu hulgas kevadsuviseid raieid ning toetab nende keelustamist, sest vastasel juhul ei ole võimalik poest materjali ostma minnes ära hoida kehva puitmaterjali saamist.8

Kevadsuvine raietegevus toob kahju ka metsaomanikule. Kui metsamasinaga töötatakse külmumata pinnasel, surub see mulla tihedaks ning kahjustab puude edasisi kasvutingimusi. Mullaelustik ja seeneniidistik saavad kahjustada ning seeläbi halveneb puude poolt toitainete omastamine. Masinaga töötamisest jäävad sügavad roopad, mis soodustavad mullast toitainete väljauhtumist ja pinnase erosiooni. Mullad, mida kevadsuvine raie ohustab, katavad üle 90% Eesti metsamaa pindalast.9 Kevadsuvine harvendusraie kahjustab ka metsa alustaimestikku, sealhulgas ravim- ja meetaimi, ning vähendab metsamarjade ja söögiseente varusid. Marjasaagi taastumine võtab aega 70–80 aastat. Eestis leidub palju inimesi, kes teenivad elatist marjade ja seente korjamisega või varuvad neid enda tarbeks.10

RMK peab raierahust vabatahtlikult kinni ning peatab riigimetsas kaheks kuuks – aprilli keskpaigast juuni keskpaigani – enamiku raietest.

Kaisa Berg

Metsalindude pesitsusaeg algab Eestis veebruaris ning lõpeb septembri keskel.11 Sel ajal metsa raiumine hävitab linnupesi ja -poegi. Harvendusraie tagajärjel ebaõnnestub 70% pesitsemistest, hoolimata sellest, et harvendusraie käigus jäetakse suur osa puid kasvama. Uuendusraiete tagajärjel hävivad kõik pesakonnad.12 Kui lähtuda raiete pindalast ja lindude asustustihedusest, siis hävib kuu ajaga üle 20 000 pesakonna.13 Sealjuures hävitatakse raiete käigus haruldaste kaitsealuste lindude pesapaiku, sest suur osa nendest on kaardistamata ja registrisse kandmata.14

Viimastel aastakümnetel on Eestis lindude arvukus järjest kahanenud. Linnuliike, mille arvukus kahaneb, on rohkem kui neid, mille arvukus kasvab. Mitme linnuliigi arvukus väheneb aastas 3–12 protsenti ja seda peetakse väga kiireks languseks.15 Eestis moodustavad metsalinnud 70% kõigist pesitsevatest linnupaaridest.16 Viimastel aastakümnetel on siinne metsalinnustik kahanenud 60 000 paari võrra aastas. Metsalindude arvukuse vähenemise peamiseks põhjuseks peetakse metsaraiet ja selle kaudseid mõjusid. Lindude arvukust on muu hulgas vähendanud vanade metsade kadumine ja suuremate metsamassiivide killustumine.17

Kevadsuvise raierahu kehtestamine tõusis päevakorda juba paarkümmend aastat tagasi. Sestsaadik on ornitoloogiaühing olnud seisukohal, et üleriigilise raiekeelu kehtestamine on hädavajalik. Metsalinnustiku kaitseks on optimaalne lahendus raiete üldine keelamine neljaks kuuks (aprilli algusest juuli lõpuni). Äärmisel juhul on aktsepteeritav kolmekuuline keeluvahemik (aprilli keskpaigast juuli keskpaigani). Kummalgi juhul ei oleks kaitstud kõik linnuliigid ning kaitsealuste lindude pesapaikade säilitamiseks oleks vaja erimeetmeid.18

Lähemal ajal tekib metsa- ja puidutööstuses raierahu kehtestamisel probleeme tööjõu rakendamise ja toorme varumisega ning võib väheneda sektori kasumlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime.19 Raierahu kehtestamata jätmine viib aga edaspidi majandusliku kahjuni. Puidu kehvem kvaliteet tekitab lõpptarbijatele lisakulusid. Metsaomaniku seisukohast kahjustavad kevadsuvised raied pinnast ja soodustavad seenhaiguste levikut, mis omakorda langetab metsa tulevast tootlikkust ja puidu kvaliteeti ning vähendab seeläbi teenitavat tulu. Alustaimestiku kahjustamine masinraiega vähendab tuluteenimise võimalust inimestele, kes korjavad marju, seeni või ravimtaimi. Kui Eestit turustatakse muu hulgas kui üht Euroopa parimat linnuvaatluskohta,20 siis võib eeldada, et linnustiku kahanemisel väheneb turismisektori rahvusvaheline konkurentsivõime.21

Kahekuuline raierahu riigimetsas ning soovitus erametsas raied peatada, ei täida metsaseaduses ette nähtud metsa tootlikkuse ja elujõulisuse tagamise eesmärki ega võimalda mitmekesist metsakasutust. Ornitoloogiaühingu ettepanek kolmekuulise raierahu kehtestamiseks arvestab juba majanduslike huvidega, sest linnustiku seisukohast tuleks kehtestada sellest oluliselt pikem raierahu, millega säästetakse ka mullastikku ja alustaimestikku. Soovituslik raierahu erametsades ei täida eesmärki, sest kuni erametsades on raierahu järgimine üksnes soovituslik, satuvad kehvemasse konkurentsiolukorda ettevõtted, kes soovitusest kinni peavad ja selleks ajaks raied peatavad.

Praeguses olukorras kehtib suhtumine, et raierahu kehtestamisel tekkiv võimalik majanduslik kahju ei ole aktsepteeritav, kuid loodusele kahju tekitamist võib jätkata. Jääb üle loota, et edaspidi jõutakse lahenduseni, mille puhul on järeleandmisi teinud peale looduse esindajate ka majandushuvide eest seisjad. Raierahule üleminek tekitab tõenäoliselt ebamugavusi ja tulu vähenemist, kuid pikas perspektiivis on see ka majanduslikult kestlikum lahendus.

 

1 Greete Palgi, Kristel Kaljuvee, „Valus on. Füüsiliselt valus“. Elva kandi inimesed eesotsas Tõnis Mägiga on jahmunud, et keset lindude pesitsusaega tõmmati linnalähedases metsas saed käima – Tartu Postimees 23. V.

2 Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Ornitoloogiaühingu arvamus kevadsuviste raiete mõjudest ja raiete piiramise vajalikkusest kevadsuvisel perioodil – avaldus riigikogu liikmetele, 16. VI 2017.

3 Harda Roosna, Riiklikult lubatud tapatalgud? – Hiiu Leht 1. VI.

4 Lembitu Tarang, Rahvatarkusi puiduvarumisest – https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur/lisalugemist/rahvatarkusi-puiduvarumisest

5 Aivar Hundimägi, Ülo Viilup, Metsaraie mahu vähenemine Eestis – Äripäev 24. IX 2004.

6 Lembitu Tarang, Rahvatarkusi puiduvarumisest – RMK veebileht.

7 Lauri Leet, Soojad talved rikuvad ehituspuidu kvaliteeti – Äripäev 21. X 2015.

8 Tarmo Õuemaa, Rein Teslon, Kuursaali puit ei tohiks nii kiiresti mädaneda – Lääne Elu 5. VI.

9 Asko Lõhmus, Kevadsuvised raied – uue moe kriitika – Eesti Loodus 2000, aprill.

10 Asko Lõhmus, Kevadsuvised raied – uue moe kriitika – Eesti Loodus 2000, aprill.

11 Asko Lõhmus & Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon 1999, Eesti metsalinnustiku kaitse. – Tartu, 25 lk.

12 Kristiina Viiron, Ornitoloogid peavad raierahu kindlasti vajalikuks – Maaleht 31. V.

13 Uuendusraieid tehakse ühe kuu jooksul ligi 2300 hektaril (Eesti Erametsaliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnang) metsades, kus haudelindude asustustihedus on 7 paari hektari kohta (EOÜ hinnang). Ühe kuu jooksul hukkub uuendusraiete tõttu seega 7 × 2 300 = 16 000 pesakonda. Harvendusraieid tehakse ühe kuu jooksul ligi 1700 hektaril (SMI) metsades, kus haudelindude asustustihedus on 5 paari hektari kohta (EOÜ hinnang) ning harvendusraiete käigus hukkub 70% pesakondadest. Ühe kuu jooksul hukkub harvendusraiete tõttu seega (5 × 1700) × 0,7 = 6000 pesakonda. Uuendus- ja harvendusraiete käigus hukkub ühe kuu jooksul kokku 16 000 + 6000 = 22 000 pesakonda. Arvutused ei arvesta pesakondi, mis hukkuvad lisaks raietega piirnevatel aladel häirimise tõttu.

14 Asko Lõhmus & Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon 1999, Eesti metsalinnustiku kaitse. – Tartu. 25 lk.

15 Renno Nellis & Eesti Ornitoloogiaühing, Haudelinnustiku punktloendused 2017. aastal. Tellija: Keskkonnaagentuur.

16 Asko Lõhmus & Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon 1999, Eesti metsalinnustiku kaitse. Tartu, 25 lk.

17 Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti metsadest on kadunud 60 000 linnupaari aastas – 18. jaanuar 2017

18 Asko Lõhmus & Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon 1999, Eesti metsalinnustiku kaitse. Tartu, 25 lk.

19 Kristel Ader, Raierahu on vaja kehtestada, iseasi millal ja kuidas. 27. III 2000.

20 https://www.visitestonia.com/en/why-estonia/bird-watching

21 Ain Alvela, Turismiettevõtja: kui ainulaadsus kaob, läheb ka turist – Maaleht 25. X 2017.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht