Hiina pärimus IV – Mengzi ja inimloomus

MARGUS OTT

Mengzi 孟子 (traditsioonilised eluaastad 372–289 eKr) oli konfutsiaan ja võib-olla ilma temata oleks konfutsiaanlus filosoofiast kõrvale tõrjutud. Need, keda läänes konfutsiaanideks nimetatakse, on hiina keeles ru 儒 – see sõna pole otseselt seotud Konfutsiuse nimega.1 Neid võiks nimetada ka pärimuslasteks, kuna nad tegelesid traditsiooniliste tekstide, nn lõimetekstide – „Laulud“, „Kevaded-sügised“, „Ürikud“, „Kombed“, „Muutused“ – uurimise ja edasiandmisega ning ka muu pärimusteabega (rituaalid, muusika jne). Sellest filosoofilise süsteemi aretamine on suuresti Mengzi teene.

Teose „Mengzi“ on ilmselt koostanud Mengzi ise ja ta vahetud õpilased. Eriti tähtsaks sai see tekst siis, kui Zhu Xi 朱熹 (1130–1200) võttis ta uude konfutsiaanlikku eksamikaanonisse „Nelikraamat“. Niimoodi oli „Mengzi“ seitsme sajandi vältel Hiina üks olulisemaid tekste ning Meng­zi jäi tähtsuselt alla ainult Konfutsiusele endale. Märt Läänemets on ühe katkendi tõlkinud eesti keelde (Tuna 3/2000).

Mengzi kaasaeg oli intellektuaalselt väga aktiivne. Mõne aasta tegutses Mengzi Jixia akadeemias Qi riigis, mis oli toonase Hiina võimsamaid riike. Selles akadeemias oli riigi palgal hulk eri koolkondadest õpetlasi, kes said toetust enda ja oma õpilaste ülalpidamiseks ning kellel peale õpetlastegevuse ei olnud mingeid muid ülesandeid, kohustusi ega piiranguid. Akadeemia ei jäänud kauaks püsima, kuid suhteliselt lühikese tegevusaja jooksul avaldas see ideede sulatuspott hiina mõtte arengule tohutut mõju. Mengzigi väitles paljude õpetlastega, laenas neilt ja omakorda mõjutas neid.

Mengzi on tuntud ütlusega, et „inimloomus on hea“ (rénxìng shàn 人性善). Kirjamärgis „loomus“ (xìng ) on koos „süda/meel“ () ja „sündima, elama, kasvama“ (shēng ). Shēngja xìng on lähedased sõnad ja vanades tekstides võidi neid kasutada teineteise asemel. Niisiis kirjamärgi järgi on loomus „südame sündimine“ või „meele kasvamine“. Lääne pärimuses on loomust seostatud olemusega: olendi loomus on tema olemuslikud püsivad tunnused vastandina juhuslikele ja muutuvatele. Mengzil aga käib loomus pigem paaris mõistega chéng成 – „valmiskuju“. Seega tuleks loomust siin võtta pigem eesti keele etümoloogia järgi: miski, mis on loomises. Loomus tahab loomist, valmimist, küpsemist.2 Loomus peab kasvama nagu taim, tal on oma arengukäik, mida ei saa forsseerida. Seda näitlikustab Mengzi lugu Songi riigi mehest (kes oli filosoofiliste anekdootide stamptegelane).

„Ühel Songi riigi inimesel oli kahju, et tema oras ei kasva, ja nii ta läks seda sikutama. Tuli rampväsinuna koju tagasi ja ütles oma kodakondsetele: „Täna ma olen väga väsinud, ma aitasin orasel kasvada.“ Tema pojad tõttasid välja vaatama, aga oras oli juba kuivanud. Taeva all on vähe neid, kes samamoodi ei „aitaks“ orasel kasvada. Kui taimi mitte rohida, siis sellega ei aidata neid, vaid jäetakse hooletusse. (Aga) kui neil „aidata“ kasvada, siis sikutatakse orast. Sellest mitte ainult et pole kasu, vaid see (koguni) teeb kahju.” (2A.2)3

Inimloomus on „hea“ selles mõttes, et kui lasta tal loomulikul moel areneda, siis me saame heaks ja vooruslikuks, ja kui me oleme kurjad ja ebavooruslikud, siis tuleneb see mingist negatiivsest protsessist, mingist tõkestusest, pärssimisest. Inimloomus on meis idude või võrsete (duān , miáo ) kujul ja kui me nende eest õigesti hoolt kanname, siis kasvavad nad ilusaks taimeks, aga kui me seda ei tee, siis nad kärbuvad. („Kuna inimese oluviis on selline, et ta saab muutuda heaks, siis ma nimetan seda heaks“ 乃若其情,則可以為善矣,乃所謂善也, 6A.6).

Mengzi kõige kuulsam näide loomulikust kalduvusest on loomupärane kaastundevõime.

Kui keegi äkitselt näeb last, kes on kaevu kukkumas, siis igaüks oleks ehmunud ja kaastundlik – ja seda mitte sellepärast, et ta tahaks lapse vanematega häid sidemeid sõlmida, külaelanike ja sõprade seas kuulsust võita või et ta ei salliks lapse nuttu. (2A.2) S.o me tõttame lapsele appi ilma muude tagamõteteta.4

Mengzi eritleb inimloomuses nelja idu: kaastunne (cèyĭn 惻隱), häbitunne (xiūwù 羞惡), tagasihoidlikkus (círàng 辭讓), õige ja vale eristusvõime (shìfēi 是非). Kui need välja arendada, siis saavad neist vastavalt inimlikkus (rén ), kohasus (), kombed () ja tarkus (zhì ). Niimoodi on pealtnäha kunstlikud ja kasvatusega sissejuurutatud voorused tegelikult loomulike kalduvuste edasiarendused. Kui need neli idu välja kujunevad, siis need neli aspekti on meie „neli jäset“ või ihuliiget (sìtĭ 四體). Nende arendamine on „nagu tule süütamine või allika purskumine“ (若火之始然,泉之始達). Ehk sedapuhku veidi teise kujundiga väljendatult: meis on pingepotentsiaal, mis väikese käiviti peale (säde, tonks maa pihta) annab suure tagajärje (lahvatus, veepurse). See on mõneti nagu Platonil, kelle järgi me oleme vaimus rasedad ja iluga kohtumine aitab meil „sünnitada“.

Üks põhiline idude hooldamise viis on „järelemõtlemine“ () „naasmine“ (făn 5), „tagasitulek enda juurde“ (zìfăn 自反, fănshēn 反身). See on omane südamele/meelele (xīn ), mis on inimese „suurem osa“, erinevalt silmast ja kõrvast, mis on inimese „väiksem osa“. Suur inimene saab suureks just selle reflektiivse võime najal – just sellega ta kasvatab ja arendab oma idusid. Selle taevast antud ehk loomuliku väärt võimega on nii, et „kes otsib, see leiab; kes hülgab, see kaotab“, s.t võime püsib, kui seda rakendada.

Refleksiooniga seoses võib lääne inimesel jälle tekkida eksitavaid seoseid. Hiinlastel üldiselt ega Mengzil üksikult ei ole see esinduslik ehk representatsiooniline ega esmajoones epistemoloogiline. See tähendab, asi pole selles, et meel enda juurde tagasi tulles reflekteeriks ideid, mis on talle meelte kaudu antud. Mengzi „tagasipöördumine“ on eeskätt transformatiivne ning põhirõhk on selle kaudu saadaval olendi enesemuundamisvõimel. Silm ja kõrv (ja teised meeled) suunduvad Mengzi järgi loomuldasa vastavatesse meeldivatesse objektidesse (ilusad värvid, hea kõla), automaatselt ja tsentrifugaalselt. Meele tagasipöördumine aga toob olendi tema enda juurde tagasi, tsentripetaalselt, andes talle suurema aktiivsuseriba enda ja ümbruse suhtes, enda muundamise ja teisendamise võime. Nagu öeldakse „Keskmises ja tavalises“ (14.5): „Vibukütt / on nagu õilis / kui ei taba märki / pöörab ümber (făn ) / uurib iseennast.“6

Mengzi on Yangziga põhimõtteliselt nõus, et ennast ja oma keha tuleb hoida, ainult et ta eristab siin rohkem ja vähem tähtsat: kõige tähtsam on keha eneselepööratus ehk „juurmeel, algmeel“ (本心, vt 6A.10). Meeleharimisega arendatakse intuitiivset maailmataju:

„Kes on süüvinud oma meelde, see teab oma loomust. Kes teab oma loomust, teab taevast. Oma meelt hoides ja loomust toites – niimoodi teenitakse Taevast.“ (7A.1) „Kõik asjad on minus olemas.“ (7A.4)

Viimane lause sai Songi ajastu (960–1279) neokonfutsiaanluses ehk kulgemisõpetuses väga oluliseks. Konfutsiaanlik ritualism on Mengzil omandanud kontemplatiivseid jooni. See kontemplatsioon ei vastandu tegutsemisele, vaid on sellega tihedalt seotud – see puudutab tegutseja enesemuundamist.

1 Selle kirjamärgi algne tähendus pole päris selge; kuna seal on koos inimene, vihm ja taimekasv, siis pole võimatu, et algselt oli tegemist mingit laadi vihmanõidadega.

2 Ka ladina natura ja kreeka physis on seotud sündimise, kasvamisega.

3 Vt „Väekirjad“ 3. kd, lk 175. Mengzi koosnes algselt 7 peatükist; hiljem jagas üks õpetlane kõik peatükid pooleks, nii et 2A on teise peatüki esimene pool ha 2B on teise peatüki teine pool (mõnes väljaandes on see süsteem asendatud läbiva numeratsiooniga, nii et need oleksid vastavalt 3. ja 4. peatükk). Viimane number tähistab alalõiku.

4 Vt „Väekirjad“ 2. kd, lk 357–242 ning Märt Lääne­metsa artiklit „Inimene ja inimlikkus Vanas-Hiinas: Konfutsius, Mengzi, Zhuangzi“. Akadeemia 2001, nr 2–5. Mengzi mõjukat poliitteooriat me siin jutus ei puuduta (vt nt „Väekirjad“ 1. kd, lk 377–378).

5 Ei naasmine ehk sõna-sõnalt „ümberpööramine“ făn ega järelemõtlemine ei ole otseselt seotud visuaalse metafoorikaga. Mujal („Zhuangzis“ ja hiljem budismis) on ka visuaalseid võrdkujusid, nt kui meelt võrreldakse peegliga.

6 Vt Konfutsius „Vesteid ja vestlusi. Suur õpetus. Keskmine tavaline“. Tartu: Lux Orientalis, 2009.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht