Erakordne teadlane

Jaan Einasto

Endel Lippmaa oli erakordne teadlane, kel oli oskust ja taipu oma võimeid rakendada igas ettevõtmises. Tema põhiliseks lähtekohaks uurimistöös oli teha midagi uut. Endli kolleegid on jutustanud, et isegi juhul, kui tal oli mingi uus eksperiment lõpukorral, jättis ta selle pooleli, kui kuulis, et keegi teine on samalaadse katse juba sooritanud. Valmistudes esinemisteks konverentsidel uuris ta eelnevalt oma võimalike oponentide töid ning oli valmis pareerima vastuväiteid oma tulemustele.

Väga ilmekalt avaldusid Endel Lippmaa teadlasevõimed pöördelistel Eesti iseseisvuse taastamise aastatel. Esimene sellelaadne tegevus oli osavõtt fosforiidisõjast, kus ta teaduslike argumentidega näitas ulatuslike fosforiidikaevanduste rajamisel Nõukogude ametimeeste kavade ohtlikkust.

Tõeliselt kaalukas oli Endel Lippmaa tegevus NSVL rahvasaadikute kongressi komisjonis, mille ülesandeks oli anda hinnang Nõukogude Liidu tegevusele Teise maailmasõja eelõhtul. Lippmaa kasutas võimalust ja osaledes välismaal konverentsidel hankis USA ja teiste riikide arhiividest dokumente, mis olid seotud NSV Liidu ja Saksamaa vaheliste suhetega sõjaeelsel perioodil. Tal jätkus taipu võtta dokumentidele kinnitused, et need on autentsed väljavõtted. Üheks Nõukogude poole argumendiks oli väide, et Molotovi-Ribbentropi leppe lisadokumendid on võltsingud. Lippmaa nägi ette sellist võimalust ja lasi teha sõltumatu analüüsi, mis näitas, et salajased ja avalikud dokumendid olid kirjutatud ühel ja samal kirjutusmasinal. Nii oli Lippmaal iga Nõukogude poole argumendile vastu seada oma põhjendatud seisukoht.

Lippmaa sai aru, et Molotovi-Ribbentropi leppe lisa avalikustamine on võimalik vaid siis, kui Mihhail Gorbatšov sellega nõustub. Nii valmistas ta ette teise dokumentide paketi, milles näidati Nõukogude kõrgema juhtkonna otsene osavõtt Thbilisi veristest sündmustest. Nagu Lippmaa hiljem tunnistas, oli tema eesmärk seada oma oponent olukorda, kus ta on sunnitud ise tegema valiku halva ja veel halvema otsuse vahel. Lippmaale oli selge, et Gorbatšovile oli palju kasulikum tunnistada Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli olemasolu. Nii kinnitas NSV Liidu rahvasaadikute kongress 24. detsembril 1989 salaprotokollide olemasolu ning tunnistas need seadusevastaseks (null and void). See oli suur šokk Venemaa üldsusele, kellele oli kogu aeg sisendatud, et Teise maailmasõja puhkemises on süüdi vaid Natsi-Saksamaa.

Endel Lippmaa jätkas tegutsemist Eesti vabanemise nimel. Üheks kriitiliseks hetkeks olid 1991. aasta jaanuarisündmused Leedus ja Lätis, kui OMONi üksused ründasid Vilniuse telemaja ja Riia demonstrante. Ennetamaks neid katseid Eestis, kutsusid meie valitsuse juhid Venemaa presidendi Boriss Jeltsini Tallinna. Jeltsin kirjutas alla dokumendid, mis lõid aluse Venemaa Föderatsiooni ja Eesti vahelistele suhetele, samuti analoogilistele dokumentidele Venemaa ja Läti ning Venemaa ja Leedu vahel. Nende dokumentide lõppversioonid vormistati Lippmaa instituudis.

Pärast läbikukkunud augustiputši ja Eesti tunnustamist Venemaa poolt iseseisva riigina oli Lippmaale selge, et sellest ei piisa. Oli vaja vormilist tunnustamist ka Nõukogude Liidu poolt, kes annekteeris Eesti 1940. aastal. Nii saavutas ta selle, et NSV Liidu riiginõukogu tunnistas Eesti iseseisvust 6. septembril 1991. Sellele järgnes tunnustamine lääne suurriikide poolt, samuti Eesti, Läti ja Leedu vastuvõtmine ÜROsse.

Kõrvuti aktiivse poliitilise tegutsemisega jätkas Endel Lippmaa teadustegevust. Üheks tema viimaseks algatuseks sel alal oli tihedate sidemete loomine Euroopa tuumauuringute keskusega CERN. Praegu jätkab seda suunda Martti Raidal, uurimistöö üks eesmärke on selgitada tumeaine olemus. See mõistatuslik aine on maailma peamine koostisosa, selle olemus on hoolimata aastakümnetepikkusest otsimisest veel selgitamata.

Endel Lippmaa tegevusel poliitikuna on rahvusvaheline mõõde. Nii avaldas tuntud Briti päevaleht The Telegraph Endel Lippmaa lahkumise järel nekroloogi, kus on antud üksikasjalik kirjeldus tema tegevusest Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamisel ja hukkamõistmisel. Nende dokumentide tunnistamine andis lääne ajaloolastele ja poliitikutele võimaluse objektiivselt analüüsida Teise maailmasõja eellugu. Varem oli see takistatud, kuna Nõukogude Liit oli sõjas läänemaade liitlane, mistõttu vaikiti maha tema osa sõja puhkemisel, samuti Stalini režiimi kuriteod.

Jaan Einasto

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht