2017. aasta laureaadid

Andrea Giudici, PhD 2015, Tallinna tehnikaülikool

„Pollution tracking technology for the Gulf of Finland“ – „Saaste jälgimise tehnoloogia Soome lahes“. Andrea on rakendatud mere enese dünaamikat mõistmaks protsesse, mis risustavad Läänemere randu ja tekitavad ookeanides suuri prügisaari.

Elisabeth Dorbek-Kolin, Eesti maaülikooli doktorant

„Krüptosporidioos – tundmatu vaenlane“. Elisabeth vaatleb Cryptosporidium spp. levimust, ravi ja mõju soolestiku mikrobioota arengule vasikatel ning selle ülekandumise ehk zoonoosi ohtu inimesele. Maaülikoolis õppivad Soome üliõpilased on tänavu valinud Elisabethi aasta õppejõuks.

Elise Joonas, keemilise ja bioloogilise füüsika instituut, Tartu ülikooli doktorant

„Mikrovetikad versus nanoosakesed: kas erinevus rikastab või visam võidab?“. Elise töötab ökoloogia ja ökotoksikoloogia kokkupuutepunktis, uurides, kuidas metallide nanoosakesed mõjuvad mikrovetikatele realistlikes tingimustes, s.t mitmeliigilistes vetikakooslustes looduslikus vees.

Fideelia-Signe Roots, Eesti kunstiakadeemia doktorant, kunstnike liidu liige

„Naistraktorist – poeetiline kangelane“. Fideelia-Signe ilmestab kunstipraktika abil naiskangelase kuvandit ja selle muutusi maskuliinses ühiskonnas. Ta on töötanud performance’i- ja videožanris, pälvinud filmiauhindu, õpetanud kunsti nii EKAs kui ka Tallinna vanglas.

Janek Urvik, Tartu ülikooli doktorant

„Igavesti elamise võimatusest“. Loomaökoloogina on Jaak huvitatud lõivsuhetest, mis on organismid kasvult, eluealt ja suuruselt erinevateks kujundanud, kalakajaka näitel on ta keskendunud vananemisele ning lõivsuhetele, mis seda protsessi mõjutavad.

Madis Uuemaa, Tallinna tehnikaülikooli doktorant

„Digitaalsete elektrivõrkude lävel“. Madis analüüsib, kuidas tarkvõrgu tehnoloogiate rakendamise kaudu muutuksid elektrivõrgud, väheneksid vajalikud tootmisvõimsused ning kui palju targast käitumisest võidaksid tarbijad.

Oliver Laas, Tallinna ülikooli doktorant

„Virtuaalsus = tegelikkus?“. Oliver on filosoof, kultuuriteoreetik ja kunstnik, kes on õppinud Tallinna ülikoolis ja EKAs ning kontsentreerub nüüd infotehnoloogia, loogika ja keelega seotud filosoofilistele aspektidele, püüdes vastuolulisi küsimusi lahendada uute mõistete loomise või vanade täpsustamise kaudu.

Tiina Laansalu, eesti keele instituut, Tartu ülikooli doktorant

Nomen est omen – ehk millest räägivad kohanimed“. Tiina osaleb vanemleksikograafina „Eesti murrete sõnaraamatu” koostamisel, spetsialiseerudes onomastikale ehk nimeteadusele, keskendudes Kesk-Harjumaa kohanimede ajaloo ja kujunemise uurimisele.

Teised finalistid

Anna-Liisa Eller, Eesti muusika- ja teatriakadeemia doktorant

„Eesti kromaatiline kannel kui barokkinstrument“. Anna-Liisa on täiendanud end Lyoni konservatooriumis ja Trossingeni muusikakõrgkoolis ning teinud aktiivset koostööd ansamblitega Supersonus, Kapsberger, Vox Clamantis jt.

Brigitta Davidjants, PhD 2016, Eesti muusika- ja teatriakadeemia

„„Kultuurisõjad“ sotsiaalmeedias Armeenia ja Aserbaidžaani näitel“. Brigitta püüab mõista, kuidas luuakse ja hoitakse alal kultuuripoliitikat ning kuidas on muusika seotud rahvusliku enesemääratluse, geopoliitika ja ebavõrdsete võimusuhetega.

Jaak Kõusaar, OYE Networki süsteemiarhitekt, Tallinna tehnikaülikooli doktorant

„Numbrid, elu ja pilvetehnoloogia“. Jaak on seadnud eesmärgiks luua süsteem, mille abil saab tekitada pilveressursse eri rakendustele, muretsemata seejuures, kas pakkuja valik vastab nende eelistustele.

Krista Karro, Tallinna ülikooli doktorant

„Kui konna vaade liita kotka pilguga“. Krista keskendub arheoloogias Kodavere kihelkonna rauaaegsele maastikule ning on tegelnud päästearheoloogia- ja kultuurimälestiste alaste projektidega.

Kätrin Karu, Tallinna tehnikaülikooli doktorant

„Jätkusuutlik toidulaud“. Kätrin uurib, kuidas tervisetooted mõjuvad inimese mikrobioomile. Ta on aastaid tegutsenud toitumisnõustajana ning on väsimatu katsetaja ebatavaliste toitude valmistamisel.

Margot Sepp, Eesti maaülikooli doktorant

„Miks on mõnes järves vesi tumedam kui teises?“. Margot uurib, milline on järvede veekvaliteet ja selle taga olevad keemilised omadused rõhuasetusega orgaanilise aine sisaldusele ja omadustele Eesti järvedes ning teguritele, mis mõjutavad selle kannet valgalalt järve.

Mari Järve, Eesti Biokeskus, PhD 2012

„Rauaaeg Euraasia stepis: kes olid sküüdid geneetiliselt?“. Mari uurib arheoloogide leitud inimsäilmetest eraldatud DNA abil Euraasia stepivööndis elanud rahvaid – pronksiaegset aukhaudade kultuuri ja rauaaegseid sküüte.

Simo Ilomets, PhD 2017, Tallinna tehnikaülikool

„Milline on Mustamäe tervis?“. Simo analüüsib Eesti raudbetoon-suurpaneelelamute seisundit, aastakümnete jooksul esile tulnud kitsaskohti ning vajadusi ja võimalusi nende mõistlikuks renoveerimiseks.

Thomas Schindler, Tartu ülikooli doktorant

„Greenhouse gases at grey alder stems − indicator, global risk or source of happiness?“ („Kasvuhoonegaasid lepakaigastes – indikaator, globaalne probleem või õnne valem?“).

Thomas õppis esmalt ärijuhtimist heitveepuhastuse tehnoloogiate vallas, tegeles taastuvate energiaallikatega ning on nüüd pühendunud kasvuhoonegaaside voogude uurimisele parasvöötme metsades.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming