Veel statistikast, teadlaste töökohtadest ja rahast

Andres Koppel

Institutsionaalse ja personaalse uurimistoetuse rahastuse mahtu arvestades on võimalik luua 600–650 konkurentsivõimelist teadlase töökohta.

Teadlaste arv Eestis ja see, kui paljudele jätkub palgaraha, on küsimus, millele selget korrektset vastust praegu ei ole. Oktoobri alguses Sirbis avaldatud artiklis tõin taustaandmed selle kohta, kui suure või täpsemalt, kui väikese osa tehtava teadustöö rahastamisest katavad personaalsed ja institutsionaalsed uurimistoetused ning millist arvestuslikku loogikat kasutab Eesti teadusagentuur uurimistoetuste rahalise mahu arvutamisel. Paraku hakkasid mõned sellest artiklist kontekstiväliselt välja tõstetud arvud elama täiesti iseseisvat elu ja neist tehti üha hirmsamaid järeldusi. Kuni selleni välja, et Eesti teadusagentuur on võtnud eesmärgi kaks kolmandikku teadlaskonnast tööta jätta. Püüan seepärast 4. oktoobri Sirbis arutelu algatanud artiklis toodud mõttekäiku põhjalikumalt avada.
Eestis oli 2012. aastal statistikaameti andmetel 7634 teadlast ja inseneri, neist 2039 töötas erasektoris. Täistööaja arvestuses oli teadlaste ja inseneride töökohti vähem – 4581. Teadlaste ja inseneride tööd rahastatakse paljudest allikatest, mille seas sihtfinantseerimine ja seda asendav institutsionaalsete uurimistoetuste (IUT) raames teemade rahastamine ning Eesti teadusfondi grantide ja nende asemel rakendatud personaalsed uurimistoetused moodustavad olulise, kuid kaugeltki mitte suurema osa.
Sihtfinantseerimise rahastamise (ja seda asendava IUT) maht ei ole pärast majanduslangust peaaegu muutunud, küll aga on väga palju kasvanud teiste teadust rahastavate allikate maht. Suurem osa akadeemilise personali, sh teadlaste ja inseneride, töötasust pärinebki mitte sihtfinantseerimisest või institutsionaalsest uurimistoetusest, vaid muudest allikatest. Nende allikate mitmekesisus on suur. Siia kuuluvad nii riigieelarvelised meetmed ja programmid (nt keele ja kultuurimälu või keeletehnoloogia või põllumajandusuuringute programmid jms), riigieelarvelise kaasfinantseerimisega tõukefondide meetmed (näiteks teaduse tippkeskused, tehnoloogia arenduskeskused, doktorikoolid jms), ettevõtetega sõlmitud teadus- ja arenduslepingud, rahvusvahelise koostöö lepingud. Seda loetelu võib veel pikalt jätkata.
Sihtfinantseerimisega oli Eesti Teaduse infosüsteemi tehtud kannete andmetel 2012. aastal seotud 1883 töötajat. See arv tähendab, et sihtfinantseerimine ja institutsionaalne uurimistoetus puudutab väga suurt hulka inimesi. Aga – ja nüüd tuleb olla tähelepanelik! – siin ei ole tegemist teadlaste ja inseneride täistöökohtade arvuga. Tegemist on ülikoolide ja teiste teadusasutuste tehtud kannetega, mis kinnitavad vaid teemadega mis tahes viisil seotud inimeste arvu, aga nendest arvudest ei saa mingit informatsiooni rahastatud täistöökohtade hulga kohta. Täpsed andmed sihtfinantseeritud teemade arvel loodud töökohtade arvu kohta praegu puuduvad, sellist statistikat ei ole varem kogutud. Selleks et edaspidi saada teadusraha kasutamise kohta tõsikindlaid andmeid, on institutsionaalse uurimistoetuse regulatsiooni lisatud nõue anda aru loodud töökohtade arvust.
Sihtfinantseerimise teemade rahastamisotsuste tegemisel arvestas teaduskompetentsi nõukogu oma eelarvemudelis sellega, et teemade täitmisega on seotud 1266 töötajat. Aga – ka see arv ei vii meid lähemale teadmisele, mitu teadlase/inseneri töökohta sihtfinantseerimise arvel loodi. Tollane eelarvemudel nägi ette teemade täitmisse õppejõudude kaasamist. Nende palgakulu teemade rahastamises ei arvestatud, küll aga arvestati minimaalse teadustöö tegemise kuluga. Õppejõudude töötasu kaetakse teadupoolest kõrghariduse rahastusega. Selguse loomine ja rahastuse killustatuse vähendamine oligi rahastusreformi eesmärk.
Oktoobrikuises Sirbis ilmunud artiklis toodud viide selle kohta, et institutsionaalse ja personaalse uurimistoetuse kogu rahastuse mahtu arvestades on võimalik luua 600–650 praegustes majandusoludes konkurentsivõimelist teadlase töökohta, tugineb lihtsal arvestusel. Tegemist on arvestusliku summaga, mille alusel ETAg kalkuleerib institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste raames eraldatavate toetuste suurust. Need arvud tulenevad lihtsast loogikast. Riigieelarvest institutsionaalse ja personaalse uurimistoetuse tarbeks eraldatava summa suurus on jagatud teadustöö kuludega, kus on arvestatud nii teadlaste ja abitöötajate palgakulu kui ka töö tegemiseks vajalikke muid kulusid. Teadlaste arvestusliku töökulu aluseks on selles mudelis praegune konkurentsivõimeline palk. Institutsionaalse uurimistoetuse teema juhi ja põhitäitjate puhul brutopalk 2000 eurot kuus*, teema täitjatel sellest 60%. Seal hulgas on nende arvestuslike palgakulude sisse arvestatud ka kraadiõppurite stipendiumid. Täpsem mudel on kättesaadav teadusagentuuri veebilehel IUT ja personaalse uurimistoetuse regulatsioonides, aga iga huviline võib kerge vaevaga 600–650 täistöökohani viivat arvutuskäiku korrata, arvestades seda, et kõige lihtsama arvestuse kohaselt kulub praegusel ajal ühe teadlase täiskoha loomiseks Eestis aastas 50 000 eurot. Loomulikult on see erialati erinev, ja ka eri asutustes on võimalused erinevad, aga lihtsaks arutluseks on selline mudel paslik.
Teadusagentuuri hindamisnõukogu väljatöötatud eelarvemudel on rahastusotsuste tegemise aluseks, aga see ei tähenda seda, et asutused peavad teadustöötajatele täpselt mudelis kasutatud töötasu maksma. Eestis ei ole keskselt kehtestatud akadeemiliste töökohade normatiive, asutused võivad teemadele tööle võtta rohkem inimesi ja maksta neile sellevõrra väiksemat tasu. Milliseks kujuneb asutuste palgamaksmise praktika, saame teada uurimistoetuste kasutamise aruannetest. Arv 600–650 peegeldab seega tegelikku olukorda – seda, kui palju praegustes oludes on Eestis võimalik institutsionaalse ja personaalse uurimistoetuse jaoks ette nähtud rahaga teadlaste täistöökohti ülal pidada. See on neutraalne konstateering, arv, mis ei sisalda ei hinnangut poliitikatele ega ettekirjutisi asutustele.

* Akadeemiliste töökohtade reaalsete palgaandmete kohta kogub süstemaatiliselt võrdlusandmeid avalik-õiguslike ülikoolide rektorite nõukogu, viimased andmed on kättesaadavad aadressil http://www.ern.ee/images/dokumendid/aastaaruanded/2011.pdf.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht