Uudised:Sirbi uus peatoimetaja on Kaarel Tarand

 

 

Isand Kaarel Tarand, Eesti Päevaleht ütleb, et uus peatoimetaja asub tööle uue aasta algusest, Postimees, et detsembrist. Milline on praegu tegelik kokkulepe Sihtasutuse Kultuurileht juhi Toomas Väljatagaga?

Asi on selles, et tänase seisuga kuupäeva ei ole. Need asjad käivad oma kindlat seaduslikku rada mööda. See sõltub sellest, kui kiiresti ma Päevalehes oma asjad ära lõpetan. Ega ma seejärel mingit pausi ei pea. Kuigi ehk polegi nii tähtis, kas sündmus X juhtub vahetult enne jõule või pärast seda. Nii kiiresti, kui saab, nii kiiresti teeme.

Mis on Sirbi kõige tugevamad küljed?

Väga lühidalt öeldes: kõige tugevam külg on see, et ta on olemas. Rasketest aegadest läbi toodud. Nüüd on kergemad ajad ja see on väga hea lähtepositsioon.

Mis on kõige nõrgemad küljed?

Need asuvad vahest väljaspool Sirpi, mitte tema sees. Kindlasti ei pea Sirp olema samasuguse tähenduse ja tähtsusega leht, nagu ta oli, ütleme, kakskümmend aastat tagasi. Võimaluste paljususe tingimustes ei saagi pretendeerida samasugusele rollile nagu tollal, mil see oli üldse üks vähestest õhuaukudest, kust midagi läbi liikus.

See, et inimeste tähelepanu on vägagi hajunud, on loodetavasti ajutine nähtus. Stabiilses ühiskonnas suudab see tähelepanu ehk taas rohkem koonduda olulisematele asjadele ja heita rohkem kõrvale ebaolulist. Mis tähendabki seda, et kõrvalseisjate, lähedalseisjate ja ka kaugemal seisjate tähelepanu koondub rohkem Sirbile.

See eeldab ka Sirbilt rohkem sisemist dünaamikat?

Eks see sõltub inimestest, kes seal on, kui dünaamilised nad tahavad ja jaksavad olla. Ma arvan, et see eeldab seda, et ei pea häbenema kasutada nähtaval olemiseks küllalt palju kultuurseid vahendeid, mis tänapäeval on üldkasutuses. Neid põlata ja öelda, et see ei sobi üldse mitte, pole mõistlik viis. Ei ole võimalik end ühiskonnast isoleerida. Aga loomulikult ei saa laskuda labasuste ja maotusteni loosungi all “kõik raha nimel”.

Mida öelda neile, kes kardavad, et Sirbi poliitikakommentaarium võib vasakule kiiva minna? Siiamaani on mõnikord ette heidetud, et liialt on isamaalise maailmavaatega kirjutajaid…

Sirp on ikkagi see koht, kus targad mõtlevad inimesed väljendavad oma läbimõeldud ja küpseid mõtteid. Mul ei ole küll mingisugust põhjust jaotada inimesi näiteks kolme maailmavaatelisse põhikategooriasse ning ühte neist eelistada ja teisi tõrjuda. Loeb see, mis inimesel öelda on, mitte see, kas ta vaatab asju vasakpoolsema või parempoolsema nurga alt. Põhimõtteliselt peaks ajakirjanduses saama ju vaielda, ei ole igas küsimuses iga kord eesmärgiks jõuda ühe põhimõttelise tõeni. Võimalikult paljud selged seisukohad peaksid olema esitatud, aga lookasid seina peale tõmbama ja arvet pidama hakata, et see on kristlik, too vähem kristlik, too sotsialistlik, teine vähem sotsialistlik – see on ju jama. Inimesed on nii erinevad ja neid on küllalt palju, et neid mitte gruppidesse jagada ja ühe lauaga lüüa.

Mida kolleegid Eesti Päevalehes arvavad?

Ma arvan, et nad saavad minu kaalutlustest aru. Mingisugune augukene mu kohale ajutiselt ju tekib, mõnel on nüüd ülesanne välja mõelda, kuidas seda kõige paremal viisil täita. Ja ma loodan selles küsimuses ka oma nõu anda, kui mul mingi hea mõte tekib. Aga on ju normaalne, et kenad inimesed aktsepteerivad teiste inimeste tehtud otsuseid, ilma et sellest mingit suurt eufooriat või meeleheidet tekiks. Lõppeks pole meil tegemist olümpiamängudega, kus medaleid taga aetakse.

Aitäh!

Küsis J.R.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht