Uudised

PRIIT KUUSK, KAIDO PADAR, rahvusooper Estonia avalike suhete juht

 KUNST Anu Raud, Kihnu ja soome-ugri

Kuni 28. VIII on disaini- ja arhitektuurigaleriis vaadata Anu Raua kompositsioon ?Kihnu kördi kuusik. Las jääda seegi mets?. Väljapanek kuulub soome-ugri kongressi kunstiprogrammi ja annab ettekujutuse Kihnu traditsioonide jätkamisest, saarerahva elujõust ja kestvusest. See on Anu Raua 1995. a. loodud ?Emapuu?, (asub praegu Eesti Vabariigi kingitusena ÜRO hoones New Yorgis) edasiarendus. Värvi- ja mustrimurdeline Kihnu mets väljendab rahvakunsti rikkust, jõudu ja kokkukuuluvust. Kihnu kördi kuusikus on üle 60 varasema ja hilisema eri värvides kördi, mida kanti argipäevadel, tööl, pidupuhkudel, mureaegadel. Eksponeeritud kördid kuuluvad Eesti Rahva Muuseumi ja Heimtali muuseumi kogusse ning Kihnu saare naistele.

 

16. VIII avati rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajees Miklos Granitzi fotonäitus ?Ungari ajaloolised kirikud?. Väljapanek avati Ungari Vabariigi presidendi Ferenc Madli Eesti visiidi puhul. Väljas on ligi poolsada värviküllast ning virtuooslikku fotot. Keskaegse Ungari kirikuarhitektuuri meistritöid näeb peamiselt praeguste naaberriikide territooriumil, ajaloolise Ungari riigi nendes piirkondades, kuhu XVI-XVII sajandil valitsenud Türgi anastajate ülemvõim ei jõudnud. Kui XVI sajandi Ungari ja Transilvaania protestantlikus kirikuehituses avaldusid renessansi elemendid, siis XVII sajandi katoliikliku restauratsiooniga sai valdavaks barokkstiil, millele iseloomulikke külakirikuid võib leida sadades tänapäeva ungari külades. XIX sajandi kirikuarhitektuuris võib näha nii klassitsismi kui ka neogootika elemente. Autor on esinenud isiknäitustel juba 1973. aastast ning võitnud preemiaid nii kodumaal kui ka kaugemal.

 

Tallinna loomaaia Paldiski mnt. poolse nn. Põhjavärava lähistel on IV rahvusvahelise animaskulptuurinäituse osavõtjad juba paar nädalat modelleerinud loomakujusid. 25. VIII keskpäeval pannakse lõplikult viimistletud animalistlikud pronkstaiesed loomaaeda nii þüriile kui loomaaiakülastajatele hindamiseks välja.

Õieti oli see festivali teine etapp, sest juba varakevadel saadeti informatsioon kõigisse Läänemere maadesse, mispeale laekus seitsmelt maalt 24 osavõtusoovi. Seejärel valis þürii (Mati Kaal, Jaak Kangilaski, Tiina-Mall Kreem, Harry Liivrand, Ljudmila Martz, Tatjana Muravjova, Jaak Soans, Aleksander Stern, Sandor-Martin Stern, Aleksei Turovski, Jaak Vihmand) teise vooru kandidaadid: Sergejus Plotnikovas Leedust, Margarita Kamardina Venemaalt, Aleksander Litvinov ja Rafael Danieljants Eestist, Vitaly Novikov Venemaalt, Marylyn Gierow ja Ann-Kristin Gustavsson Rootsist, Peter Müller Larsen Taanist, Hermine Keller Rootsist ja Henrik Vilhelm Voldmester Taanist.

 

19. VIII avati Tartu Kunstimaja põhinäitusesaalis seitsme noore ehtekunstniku Kärt Marani, Argo Männiku, Bruno Lillemetsa, Sven Tali, Ester Faimani, Maarja Niinemäe ja Katrin Veegeni näitus ?Tallinna lennuväli: anti-venenos?. Kõik osalejad on hiljaaegu lõpetanud EKA metallikunsti osakonna ja esinenud mitmetel näitustel. Koostegevust alustati eelmise aasta lõpus, mil toimus Leedus Vilniuse Mizgiriai galeriis näitus ?The Enemies of the Body?. Sellest kasvas välja näituseseeria idee, mille puhul väljapanekud muudavad oma vormi vastavalt näituse toimumise kohale, säilitades oma põhiidee. Noored peavad tänapäeva ehtekunstis oluliseks ehte seotust kehaga, nad tõlgendavad ehet kui kehaosa: ehe ei ole lihtsalt kaunistav objekt või dekoratiivne ese: ?Ehe on kui keha vaenlane ja parasiit, kuid ka kui sümbioosi ning intiimset kontakti võimaldav kaaslane, misjuures peamine ei ole ehte funktsionaalsus ning esteetilisus.? Lihtsatest valu-, vägivalla- ja illusioonikesksetest ideedest kasvas üle diskussioon inimsuhetest märksõnaga ?lennuväli? ? illustratsioonina paigast, kus (liig) palju inimesi kokku puutub ning ideid, (eel)arvamusi ja haigusi vahetatakse, ning see oli ka põhjus, miks käesoleva näituse pealkirjaks kujunes ?Anti-venenos? (?Vastumürk?).

 

16. VIII avati Y-galeriis Leho Rubise ja Anne Koogi maali- ja Daisy Lappardi fotonäitus. Tartu ülikooli lõpetanud Leho Rubise väljapanek on inspireeritud India reisist ja iseäranis Gupta ning Pala perioodi budistlikest skulptuuridest. Esitatud töödes on järgitud figuuride kanoonilist vormi, kuid maalide tehniline lahendus on erinev nii kasutatud värvipigmendi (õli lõuendil traditsioonilise tempera asemel) kui autori traditsioonist erineva väljaõppe tõttu. Guptade dünastia ajast on pärit ka ühe maali aluseks olnud skulptuur, käega maad puudutava istuva Buddha figuur, kes legendi kohaselt kutsus Maad tunnistajaks Mara vägede alistamisele. Seetõttu on näitusel selle maaliga kõrvuti Lõuna-Eesti maastikud.

EKA fotoeriala lõpetanud Daisy Lappardi seeria ?Poolel teel? on pilguheit tormavale ühiskonnale; neile, keda rutakas elutempo sunnib kiirustama, kõike haarama ja ikka kaugemale jõudma.

Tartu Kõrgema Kunstikooli haridusega Anne Koogi maalid kujutavad noort lapseootel naist.

 

Kuni 29. VIII on Pärnu linnagaleriis väljas rühma Happy I näitus ?Happy?. Tegemist on avatud ja dünaamilise loomingulise rühmaga, mille liikmeskonda kuuluvaid loojaid ühendab idee õnnest kui praktikast, mida iseloomustab inimese ühe esmavajaduse ja instinkti ? pideva arenemise, liikumise, kasvamise vajaduse rahuldamine. Olla õnnelik tähendab reaalses elus positsioonide muutmist, siksakkide tegemist, rollivahetust. ?Otsida uusi väljakutseid? on populaarne lause tippjuhtide ja poliitikute sõnavaras, tegelikkuses on aga väljakutsed vähestele kättesaadavad, seda nii majanduslikel põhjustel, enamasti aga hoiakute tõttu (radikaalsed suunamuutused elus, ümberõpe üliõpilasea ületanu puhul tekitab pigem võõristust kui mõistmist). Siiski esineb institutsioone ? ülikoolid, akadeemilised asutused, kus pidev enesetäiendamine, sh. akadeemiline (kraadi)õpe on mitte ainult loomulik, vaid lausa nõutav tegevus. Nii ongi ?Happy? seekordne koosseis (Tammetalu, Kari, Türi ja Oja) kokku saanud kunstiakadeemias, kus Tammetalu grupi kokkukutsujana on ülejäänud kolmele nende bakalaureuseõpingute paari viimase semestri jooksul olnud maalieriala õpetaja.

 

Kuni 31. VIII on Pärnu Ammende villas vaadata Epp Maria Kokamäe näitus ?Une maastikud?. Kokamägi on loonud loorja maailma, istutanud sellesse kullavihmased maastikud, pannud liikuma uneulmades salapärased naised. Nende kehapinnad meenutavad küpse kookoni õrnhaprat pealispinda, mille piimvalge kesta all tuksleb elu. Naine kunstniku töödes igatseb, ta liigub edasi tasapisi, aga kindlalt. Kunstnik kasutab valdavalt täisroosat aluspinda, mille õrnusest kasvavad välja harvad pastoossed aktsendid, olgu nendeks siis jõuline falloslik sõnajalamotiiv, feminiinseid genitaale meenutavad kuivanud verekarva liiliad või õhku täitvad embrüod. Mitmed värvikihid kui õhukesed üksteise taga paiknevad siidkangad ja kohatine hillitsetus (naiste rasked kullast kõrvarõngad) vahelduvad muljega, et kunstnikul jääks nagu pidevalt värvist puudu.

 

Alates 16. VIII on Jäneda Klaasgaleriis Nerva näitus ?Sõnal on saba?. Helilooja haridusega Nerva tegeleb kunstiga aktiivselt 1998. aastast. Nüüdseks on tal valminud ligi sada akrüülmaali, üle 70 graafikateose, raamat ja hulganisti postkaarte. Kõrvuti Nerva graafikaga on väljas ka tema pisipoja Efi arvutijoonistusi.

 

Johann Köleri nim. Positivistliku Kunsttööstuskooli sisseastumis-workshop?id 28. ja 29. VIII toimuvad Johann Köleri nim Positivistliku Kunsttööstuskooli esimesed workshop?id Pärnu uue kunsti muuseumis.

Kõigil, kes on avaldanud soovi kooli astuda, palutakse kohal olla. Võetakse vastu ka uusi avaldusi kooli astumiseks. Vestlusele kaasa võtta varasemaid töid. Kogunemine 28. VIII kl. 10 muuseumi V korrusel. Täpne ajakava teatatakse kohapeal.

Skulptuuri-workshop, õppejõud Erik Alalooga. Eesmärk on anda algteadmised installatiivsest skulptuurist ja objektikunstist, testida osalejate loovust ja leidlikkust ning õppida kasutama oma keha ja leidmaterjale kunstiteose loomisel. Vajalikud vahendid: leidobjektid.

Joonistamis-workshop, õppejõud Peeter Allik. Eesmärk on testida osalejate joonistusoskust ja loovust ning anda algteadmisi figuurijoonistamise. Krokii ja akt. Vajalikud materjalid: 5 A2 kuni A1 paberit, pliiatsid või söed (osalejatel kaasa võtta).

Kompositsiooni-workshop, õppejõud Andrus Joonas. Eesmärk on anda algteadmised kompositsiooni rollist maalikunstis ja erinevatest metoodikatest, kuidas tasapinniste vormide ja värvide abil mõtestatult pinda liigendada. Osalejate värvi- ja kompositsioonitaju testimine. Vajalikud vahendid: 5 ca A2 suurust maalialust (lõuend, papp vms.), pintslid, õli-, akrüül või guaððvärvid (osalejatel kaasa võtta).

Ööbimine: kaasa magamiskotid.

Kõik workshop?i edukalt läbinud võetakse õppima Johann Köleri nim. Positivistlikku Kunsttööstuskooli.

Info:

academia@nongrata.ee, tel 44 20 765, 56 953 525.

http://www.nongrata.ee/johannkoeler

 

Põhjamaade keskaja kunsti korüfeed Eestis

25. VIII kell 12 võõrustab 600aastane Tallinna raekoda pooltsada Põhjamaade keskaja kunsti korüfeed.

Nii arvukalt kõrgeid eksperte pole pealinna esindushoonet veel inspekteerinud. See üritus juhatab sisse Põhjamaade XIX ikonograafia sümpoosioni, mis toimub 25. ? 29. VIII Kuressaares.

1968. aastal alguse saanud traditsioonist on kujunenud Põhjamaade vanema kunsti uurijate tähtsündmus, mida korraldatakse üle aasta järjepanu kõigis osalejamaades. Nüüdsest kuulub nende hulka ka Eesti. Sümpoosionide temaatika hõlmab kunsti viikingiajast tänapäevani, kuid põhirõhk on siiski keskajal ja reformatsioonijärgsel perioodil. Suurim probleem ongi osavõtjate arvu piiratus, sest traditsioonikohaselt toimuvad üritused suurlinnadest eemal (kloostris, lossis, mõisas) ning on pikitud ?välitöödega? ümbruskonna kirikutes. Seekordse sümpoosioni teema ?Marginaalsed pildid? on toonud kokku põhiliselt keskaja uurijad. Vaatluse all on saaga- ja raamatuillustratsioonid, Bayeux? vaiba äärefiguurid, ebaharilikud motiivid kirikute seinamaalingutel, altarite marginaalsed tegelased, romaani raidskulptuuri tähelepandamatud kõrvalkujud ning nägusid tegevad võlvitoed Skandinaavia toomkirikutes. Pildid võivad olla marginaalsed ka oma asukoha tõttu: kajastada kangelaslaule püssirohusarvedel või kummalisi motiive altari veinikannudel, paikneda kirikute eksterjööris või eeskojas. Ei puudu ka filosoofilised arutelud teemal, mida pidada marginaalseks ja kuidas marginaalsest võib saada keskne ning vastupidi. Osalevad Kopenhaageni, Lundi, Oslo, Tromso, Stockholmi, Uppsala ja Helsingi ülikooli, Turu akadeemia, Visby kõrgkooli, Kopenhaageni ja Helsingi rahvusmuuseumi, Stockholmi ajaloomuuseumi ning Norra ja Rootsi muinsuskaitse teadlased. Kõik huvilised on oodatud hotell Meri konverentsisaali, kuid ? töökeeleks on Skandinaavia keeled. Sümpoosion on tegelikult vaid üks osa 2004. aastal toimunud ürituste sarjast, mille eesmärk on muuta Tallinn rahvusvaheliseks keskaja uurimise keskuseks. Projekti koordinaator on Ajaloo instituut ning finantseerija Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

 MUUSIKA

Mihkel Kütson Edinburghi festivalil

Seoses Hannoveri Riigiooperi külalisetendustega tänavusel Edinburghi festivalil juhatab 23. augustil seal ka dirigent Mihkel Kütson. Verdi ?Trubaduuri? mängitakse Edinburghi Festivaliteatris; siia tuuakse otse Hannoverist üle skandaalse portugallase Calixto Bieito lavaversioon. (Frankfurter Allgemeine on kodumail tunnustanud Bieito lavastuse suurt virtuoossust). Peaosades laulavad Francesca Scaini (Leonora), Leandra Overmann (Azucena), Ki-Chun Park (Manrico) ja Tito You (krahv di Luna).

Endine Vanemuise teatri peadirigent Mihkel Kütson juhatas esmakordselt Hannoveri Riigiooperi orkestri (Staatsorchester) ees juba aastal 2001, hooajast 2002/03 on ta aga teatri esimese ?kapellmeistri? ametikohal (peamuusikadirektor on alates 2001. aastast Taiwanilt pärit Shao-Chia Lü). Kütson juhatas teatris oma avahooajal juba kaheksat erinevat ooperit, eelmisel hooajal lisandusid ?Tosca?, ?Madama Butterfly? ning ?Hansuke ja Greteke? ja jõulukontsert Herrenhausenis. Ka algaval hooajal dirigeerib ta pidulikul avaõhtul 12. IX ning juhatab sümfooniakontserti taas Herrenhausenis, kus detsembrikuul kolmel korral kavas ka Jaan Räätsa loomingut. Uue hooaja alul juhatab Kütson veel ?Sevilla habemeajajat? ja ?Ööd Venezias?, ?Talupoja au? ning ?Pajatsite? uuslavastust. Maikuul tõi teatri balletijuht Stephan Thoss projektijuhina ja ühena lavastajaist publiku ette balletikompositsiooni ?Othello?, kus kasutatud ka Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri muusikat.

 

Noorte pianistide suvekool

18. ? 21. VIII toimub H. Eller nim. Tartu muusikakoolis X Lõuna-Eesti noorte pianistide suvekool. Juubelit tähistava suvekursuse algataja oli Elleri-kooli kauaaegne õppejõud Anu Antzon. Tänaseks on suvekoolist kujunenud oodatud sündmus, mille raames toimub arvukalt klaveri- ja improvisatsioonitunde, loenguid ning kontserte.

Õppejõududeks on sellel aastal prof. Ivari Ilja, prof. Anto Pett muusikaakadeemiast, Marju Roots Tallinna muusikakeskkoolist, Tanel Joamets EMA Tartu filiaalist, EMA magistrandid Ebe Müntel ja Jorma Toots ning Elleri-kooli õpetajad.

Loenguid peavad Lea Särkivuori Kerava muusikakoolist (Soome), Rene Salaks J. Medin?i nim. Riia muusikakoolist (Läti), Lembit Orgse G. Otsa nim. Tallinna muusikakoolist. Barokktantse õpetab Rufina Noor teatrist Vanemuine.

Suvekooli raames antakse neli kontserti: 18. VIII kell 19 TÜ aulas Irina Zahharenkova klaveriõhtu, 19. VIII kell 19 TÜ aulas Sten Lassmanni klaveriõhtu, 20. VIII kell 18 TÜ aulas suvekooli X aastapäeva kontsert. Esinevad Anu Antzoni õpilased ja kursuste õppejõud. 21. VIII kell 14 Elleri-kooli saalis kursustest osavõtjate muusikaõhtu. Kontserdid on tasuta, oodatud on kõik muusikasõbrad!

 

?Kiidi metsafilharmoonia?

?Kiidi metsafilharmoonia? (KaivConsorti kammerorkester ja -koor, Üle-eestiline Noorte SO, ajaloolise tantsu ansambel Saltatores Revalienses ning solistid) avakontsert on 20. VIII kell 18 Kiidi turismitalus Rõuge ürgorus Võrumaal. Kavas Orffi ?Carmina burana?, Bruchi ?Topeltkontsert? ja Coplandi ?Appalachian spring?.

 TEATER

Rahvusooper nimetas algava 99. hooaja noore publiku aastaks, mil pööratakse rohkem tähelepanu laste ja noorte repertuaarile, koolitusele ja koolide õppevahenditele. Samuti korraldatakse koostöös Tallinna Teeninduskooliga kondiitritoodete konkurss.

Estonia peadirektori Paul Himma sõnul tahetakse noore publiku aastal tutvustada muusikateatrit laste- ja noortepärases vormis, kinnistada publikut ja võita juurde uusi vaatajaid; teha midagi selleks, et tekiks austus loojate raske, kuid huvitava töö vastu.

99. hooaeg algab 10. IX ?Mare ja tema poja? kontsertsalvestusega. Oktoobris etendub Rocca al Mare Onistari tennisekeskuses ?Aida?. Statsionaaris alustab rahvusooper taas 29. X ?Padaemandaga?.

 FILM

Hardi Volmer filmib Priit Pärna

17. VIII hakkas reþissöör Hardi Volmeri võtma uut dokumentaalfilmi ?Mees animatsoonist?, mis keskendub Priit Pärna ? maailma ühe tuntuma ja mõjukama animareþissööri külluslikult grotesksele, absurdsele ja lõbusale, aga ka ühiskonnakriitilisele loomingule. Võtted toimuvad Pärna kodulinnas Tallinnas, sünnilinnas Tapal, ülikoolilinnas Tartus, veel Pärnus, Haapsalus ja Turus ning kestavad 12 päeva. Filmis teevad kaasa kunstiloolane Jüri Kuuskemaa, kodu-uurija ja ajaloolane Hillar Palamets, jõulurahu-peaminister Andres Tarand jpt. olulised tegelased. ?Mees animatsioonist? produtsent ja samas ka operaator on Arko Okk, helireþissöör Saulius Urbanavicius, helilooja Olav Ehala. Film valmib Priit Pärna 59. sünnipäevaks.

 

Kultuuriministeerium kavandab järgmisel aastal väikelinnade ja maapiirkondade kinode säilimiseks ja filmivaatamise võimaluste taasloomiseks eraldatava toetuse suurendamist ligi kaks korda.

Kultuuriminister Urmas Paeti sõnul on kultuuriministeerium sel aastal toetanud kino taastamist või tehnika uuendamisega kino sulgemise ärahoidmist 16 paigas. Toetust on saanud Narva Rugodivi kultuurikeskus, Pärnu-Jaagupi, Järvakandi, Rakvere, Krootuse, Vastseliina, Elva, Paide, Taebla, Avinurme, Räpina, Salme, Tornimäe, Haljala ja Sõmeru kino.

Sel aastal on kinode taaskäivitamise toetuseks kultuuriministeeriumi eelarves ette nähtud 1,3 miljonit ning järgmise aasta eelarvekavas 2,5 miljonit krooni. Toetusteks eraldatav raha kulub ennekõike kinoaparatuuri ja helitehnika uuendamiseks.

 VARIA

Eestit külastab soomlaste põnev ansambel Põlev Ristikivi, mis esitab laule Ristikivi tekstidele. Grupp esineb Varbla muuseumis 26. VIII kell 18; 27. VIII Muhul samuti kell 18; 29. VIII Kuressaare linnateatris kell 15.

 

Tartus leiab 28. VIII aset minifestival ?Eclectica 2004?, mis on edaspidi loodetavasti igal aastal toimuva interdistsiplinaarse kultuurifestivali katseprojekt. Eclectica eesmärk on ühendada avangardsed loojad, nii juba tipus olijad kui ka alustajad.

Festival toimub paralleelselt tänavareiviga ?Freedom Parade?, kus tutvustatakse ka reivinoortele avangardse loomuga muusikat ja tegevuskunsti, teatrit ja filmi, maali ja hübriidteoseid. Oodatud on aga kõik loomingulised noored ja nooremeelsed. ?Tahame innustada omaette keldrites ja pööninguil toimetajaid järgmise ?Eclecticaga? liituma ja oma loomingut tutvustama,? kinnitab projektijuht Berk Vaher. ?Ka seekordsed esinejad alustasid isepäiste veidrikena ? täna on nad kultusstaarid, mõned lausa ülemaailmselt tuntud.?

Festivali programmis on muu hulgas alternatiivse filmifestivali PAFF parimad palad, Erkki Hüva CD esitlus Tartu underground-bändide ja tegevuskunstnike osalusel, tegevuskunsti öö klubis Tallinn, üle-euroopalise esinejaskonnaga tehasereiv, lisaks mitmeid teatri- ja kunstiprojekte.

?Eclectica 2004? korraldajad on MTÜ Noorteklubi Damtan Dance ja Interdistsiplinaarne Salong. Täpsem kava on saadaval alates 15. VIII netileheküljel eclectica.damtan.ee

 

Soome-ugri rahvaste IV maailmakongressi istungid algasid esmaspäeval Eesti, Soome ja Ungari presidendi avasõnade ning Venemaa Föderatsiooni esindaja tervitusega. Emakeelsete ettekannetega esines 19 soome-ugri rahvaste delegatsiooni. Plenaaristungi peaettekande ?Noored on meie tulevik? pidas Ungari professor Janos Pusztay.

Oma ettekandes väljendas Pusztay muret Venemaa Föderatsioonis kavandatava haldusreformi pärast. ?Reform muudab väikeste soome-ugri ja samojeedi põlisrahvaste elutingimusi radikaalselt. Selle eesmärk on oluliselt vähendada föderatsiooni haldusüksuste arvu,? ütles Pusztay. Kuigi Venemaa soome-ugri vabariikides on oma keeleseadus, on Pusztay sõnul nende seaduste mõju võrdlemisi piiratud.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming