Uudised

AIVAR TRALLMANN

 KUNST Kunsti remont?

Tõnis Kenkmaa. Costa de Gyproc. 2004.

Homme kell 13 avatakse Pärnus Linnagaleriis, kontserdimajas ja Endla teatrigaleriis Jaan Elkeni kureeritud ja kujundatud näitus ?Kunsti remont?. Avamisel on vaadata Billeneeve ja Rubensite performance.

?Kunstisuve? 10. aastapäeva näitus lubab endale vahekokkuvõtet tuua esile väärtuslik traditsioonilisus kaasaegses eesti kunstis: maalikunst, skulptuur, installatsioon, arvutitrükk. Eksponeeritu loob küll mõõduka konfliktitsooni, kuid on tervikuna üles ehitatud kunsti nn. evolutsioonilist mudelit järgides. Pärnu Linnagaleriis ja kontserdimajas leiab eesti kunsti kõrval eksponeerimist ka naabrite kunst (Jonas Gasiunase maalid, Sami Kalevi Makkoneni maalid, Anna Kainulaineni tööd). Traditsiooni tsiteerimine ja sellele eluõiguse andmine iseloomustab ajalooga peremeest, püsiomanikku. Pigem rekonstruktsioon kui nivelleeriv euroremont! Sõna saab 39 kunstnikku: kesksel kohal on eesti noorema maali uus vahetus (Helina Loid, Maris Palgi, Merike Orav, Lea Tomson, Kadi Kängsepp, Rait Rosin, Kristiina Pärk), uute ruumi-installatsioonide ja objektidega esinevad Mare Mikoff, Anu Põder, Ulvi Haagensen, Ahti Seppet, Andrus Joonas, Vergo Vernik, Mari Elken, Tõnis Kenkmaa. Oma traditsioonilise laadiga on esindatud Mari Roosvalt, Tõnis Laanemaa,Valeri Vinogradov, Jaan Elken, Sirje Eelma, Sandra Jõgeva, Mati Veermets.

7. VII avati Hobusepea galeriis Kursi Koolkonna näitus ?Kursi Koolkond?. Legendaarne grupeering Kursi Koolkond toob oma kunsti Tallinnasse, kus on seda suursündmust ammuilma oodatud. Supernäituse külastajatele on osalevad kunstnikud pateetiliselt lubanud ?unelmate orgasmi?, ?kirgede möllu? ja kõikide soovide täitumist. Vaatajale pakutakse ?roose, mis tärganud sõnnikust? ja kunsti sündi. Näitusele on oodata Reiu Tüüri, Marko Mäetamme, Alfred Gulki, Ilmar Kruusamäe jt. teoseid.

 

5. VII avati G-galeriis graafik Külliki Järvila personaalnäitus ?Meretagune?. Meretagusele maale ja merele viitab sinine koloriit, mis ühendab enamikku esindatud töödest. Veerandsaja põhiliselt aastail 2000 ? 2003 valminud teoste ainevald on üldinimlik, ulatudes pagulasteemast jaanipäeva mütoloogiani, naise elule pühendatud sarjast triptühhonini ?Usk, lootus, armastus?. Kunstniku töölaadile on iseloomulik sama motiivi varieerimine ja arendamine tehnikais, alumiiniumsöövituse eksperimenteerimine ja originaalne autoritehnika, kus estambiga on liidetud töötlus akvarelli ja pliiatsiga.

 

1. VII eksponeeriti Valli Lember-Bogatkina pannoo ?Lähme suurele peole!? (1950) uues kohas Tallinna Lauluväljakul Laulukaare teisel korrusel. Kuna pannoo (3 x 6,5 m) ei olnud osa taastatavast, Alar Kotli aegsest Estonia rahvusooperi Valge saali sisekujundusest, otsustas muinsuskaitse ekspertnõukogu 2003. aasta septembris kunstimälestise tema kaitse ja säilimise huvides teisaldada. Käesoleva aasta märtsikuust kuulub haruldane klaasmosaiikpannoo Tallinna kunstikogusse, restaureerimist teostas AS KAR-Grupp.

Laulukaare alla, kus on sobiv kliima ja loomulik valgus, planeeritakse edaspidi rajada laulupeo ja -väljaku ajalooga seotud ekspositsioon.

 

6. VII öösel võeti Eesti Raadio Valge saali välisfassaadilt maha dekoratiivskulptuur ?Raadiotuvi? ja viidi töökotta restaureerimisele. 1975. aastal valminud klaasplastikust skulptuuri autor on Riho Kuld. Nii kinnitusankrud kui skulptuur ise vajab restaureerimist, ebatavalise materjali taastamisega hakkab autori juhendamisel tegelema AS Lilo FM, kes toodab klaasplastikust purjepaate, valdab tehnoloogiat ja valmistas ka 1975. aastal skulptuuri Riho Kulla kavandite alusel.

 

Kuni 25. VII on Kastellaanimajas avatud skulptuurinäitus ?Eesti kirjanikud Vilde juures?. Eesti kirjanikke on modelleerinud läbi aastakümnete nimekad kodumaised skulptorid nagu Ferdi Sannamees, Voldemar Mellik, August Vomm, meie kaasaegsed Aime Jürjo, Erna Viitol ja eksiilis töötanud Maire Männik ning Ernst Jõesaar jt.

 

6. VII avati Viviann Napi galeriis Virge Jõekalda, Inga Heamäe ja Kelli Valk-Kagovere näitus. Kolme graafiku tööd moodustavad väga naiseliku ekspositsiooni, ilusa ja tundliku, intuitsiooni toetab professionaalne teostus. Graatsilised ja elegantsed on Virge Jõekalda õrna erootilise alatooniga motiivid. Kelli Valk-Kagovere otsib juuri, skandinaavia ruunid ja kreeka kiri haakuvad arhetüüpse eesti looduse, mere, taeva ja pillirooga. Traditsiooniliselt on graafikas peamiseks väljendusvahendiks joon, kuid Inga Heamägi kasutab oma litodes pigem värvi võimalusi, tema natüürmordid eristuvad peene ja mitmekesise koloriidiga.

 

Juulikuus saab taas külastada Tallinna unikaalset Hobuveskit (Lai 47). Lisaks ajaloolisele interjöörile on seal eksponeeritud Tallinna vanalinnast leitud raidkive ja muid ehitusdetaile. Veski tööpõhimõttest aitab aru saada veskimakett. Hobuveskit tasuta külastada on võimalus vaid juulikuus, augustist jätkab seal etenduste andmist Tallinna Linnateater.

 

8. VII avati Tartu Kunstimuuseumis Eesti Kunstimuuseumiga koostöös valminud näitus ?Ilse Leetaru. Kingitud kunst?, mille kuraatorid on Ene Asu-Õunas ja Anne Lõugas. Ilse Leetaru (1915) on Tallinnas sündinud ja New Yorgis elav eesti kunstnik ning kunstikoguja. Ta kogus kunsti veel enne USAsse põgenemist, kunsti õppis Saksamaa ja USA kunstikoolides, täiendas end Pariisis. 2003. aastal otsustas Leetaru oma kunstikogu kinkida Eesti muuseumidele, jagades selle Tallinna ja Tartu kunstimuuseumi vahel. Valdavalt on kogus 1930ndatel tegutsenud kunstnike looming (Endel Kõks, Jaan Grünberg, Kuno Veeber), harulduseks on Kristjan Raua ja Konrad Mäe maalid, samuti mitu Eduard Wiiralti joonistust.

 

Kuni 20. VIII on Narva muuseumis (Hermanni linnuses) vaadata ehtenäitus ?Kihid?. Näituse on koostanud Anne Roolaht ja Leida Ilo Eesti Metallikunstnike Liidust koostöös A-galerii tegevjuhi Kärt Maraniga. See on esmakordne väljatulek Eesti idaserva, näidatakse ehtekunsti nii põlvkondlikus kui ka tehnilises ja teostuslikus mitmekihilisuses. Kaasa löövad neil päevil oma 85. sünnipäeva tähistav Arseni Mölder, samas aastakümnes liikuv Salme Raunam ja selleaastane Kristjan Raua nim. kunsti aastapreemia laureaat Helge Pihelga. Osaleb ka ammune metallieriala lõpetanu, praegune maalija ja graafik Jüri Arrak. Nende tööd annavad näitusele baasi, kuhu lisanduvad juveliirse käekirja edendajad Vaida Suits, Kaie Parts, Leida Ilo, Raili Vinn, uute materjalide ja tehniliste võtete kasutajad Katrin Amos, Krista Laos, Mari Käbin, Krista Lehari, Anne Roolaht, Harvi Varkki ning ka äsja ehtekunsti eriala lõpetanud või veel õppiva põlvkonna esindajad Katrin Veegen, Bruno Lillemets, Kärt Maran, Sven Tali, Kirsti Saar, Kertu Tuberg, Birgit Marjundi ja Eilve Manglus. Viimased lisavad veelgi jõudu materjaliga eksperimenteerimises ja oma isikliku sõnumi edastamises ning ehte jutustavate salakihtide avastamises. Esindatud on ehtekunsti traditsioonilised ja uued tehnikad: filigraan, graveerimine, valutehnika, kohrutamine, emailimine, vaikude kasutamine ja lasertrükk. TIINA KÄESEL

 

Kuni suve lõpuni on Narva muuseumi kunstigaleriis väljas näitus ?Narva kunstnike pilgu läbi?. Näha on 76 Eesti kunstniku töid XVIII sajandist kuni tänapäevani. Tööde mitmekesisus pakub avastamisrõõmu igale külastajale.

 

Homme kell 15 ? 15. 30 toimub Paide keskväljakul tegevuskunstifestival ?Aeg. Ruum. Liikumine 2004: unplugged?. Umbes poolesaja performance?i-kunstniku üheaegse pooletunnise monumentaalse etenduse eesmärk on ühisenergia, mis on nagu suur rituaaltants esiisade aegadel. Osalevad Andres Keil, Andrus Joonas, Anonymous Boch, Anu Lüsi ja Eneken Maripuu, rühmitus Faðist Lendas Üle, Billeneeve, Chintis Lundgren, Egle Vesk, Enn Tegova, Erki Kasemets, Ibur, Mari Sobolev, Leegion, Meelnd Sepp, Obinitsa grupp, Pille Vassar, Pink Punk, Rauno Teider, Taave Tuutma, Taje Tross jt.

 

Kuni 28. VII resideerivad Mooste külalisstuudios video-, heli- ja installatsioonikunstnikud Megan Roberts ja Raymond Ghirardo. Esimene on helilooja, teine on skulptor, mõlemad on meediakunstnikud, Ithaca kolledþi professorid. Video- ja heliinstallatsioonide vallas on nad koostööd teinud üle 25 aasta. Nende tööd sisaldavad sageli erinevaid tehnilisi elemente, temaatiliselt haaravad nad arheoloogiat ja ajalugu, inimtahet ja imaginaarseid maastikke. Juuli keskpaigas kavatsevad Ghirardo ja Roberts panna paar videoinstallatsiooni vaatamiseks üles MoKSi.

 

Kultuuriminister Urmas Paet moodustas komisjoni, mis hakkab ette valmistama 2005. aasta kunstiaasta sündmusi. Kunstiaasta ettevalmistuskomisjoni kuuluvad Kultuuriministeeriumist Urmas Paet, Reet Mikkel, Linda Sade, Peeter Mauer, Ebe Nõmberg, Eesti Kunstnike Liidu president Jaan Elken, riigikogu kultuuri- ja hariduskomisjonist Signe Kivi ja Mark Soosaar, Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali esimees Leonhard Lapin, Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Marika Valk, Tartu Kunstimuuseumi peavarahoidja Tiiu Talvistu, Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktori kohusetäitja Merike Alber, Eesti Kunstiakadeemia rektor Ando Keskküla, Johann Köleri nimelise Kunsttööstuskooli juhataja Mari Sobolev, sihtasutuse Tallinna Kunstihoone Fond juhataja Reiu Tüür, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhtaja Sirje Helme, Sally stuudio juhataja Annely Köster ning ajakirja kunst.ee peatoimetaja Heie Treier.

 

3. VII lõppes Eesti Kunstiakadeemias dokumentide vastuvõtt 2004/2005. õppeaastaks. Kokku laekus 867 avaldust. 8. ? 19. VII toimuvad vestlused ja sisseastumiseksamid bakalaureuseõppesse, riigieelarveliste üliõpilaste vastuvõtt teatatakse hiljemalt 26. VIII. Kõige rohkem bakalaureuseõppe avaldusi laekus graafilise disaini erialale (15 taotlust ühele kohale). Järgnesid sisearhitektuuri (14,1) ja moekunsti eriala (9,5). Keskmine konkurss oli 7,1 inimest kohale. Magistriõppes oli kõige suurem konkurss kunsti ja kultuuriantropoloogia erialal (3,7). Urbanistika magistriõppes dokumentide vastuvõtt jätkub kuni 16. VII.

 FILM

Tootmistoetust kolmele uuele Eesti mängufilmile

Eesti Filmi Sihtasutus (EFS) toetab tänavu kolme täispika kodumaise mängufilmi tootmist, esimesed filmivõtted algavad kahe nädala pärast. Kolme toetust saanud täispika mängufilmi hulgas on üle mitme aasta ka lastefilm.

Eesti-Saksa ühistööna valmib film tööpealkirjaga ?Kontserdireis?, mille stsenaristid on Valentin Kuik ja Peeter Simm, viimane on ka filmi reþissöör. Eesti poolt on tootjafirma Allfilm, produtsent Artur Talvik. EFSi tootmistoetus ?Kontserdireisile? on sel aastal 5,5 miljonit krooni, 2003. aastal sai projekt 500 000 krooni arendustoetust. ?Kontserdireis? jutustab tragikoomilise loo neljast inimesest, kes erinevatel põhjustel asuvad teele Saksamaalt Tallinnasse. Üle mitmeaastase vaheaja läheb tootmisse täispikk eestikeelne lastefilm tööpealkirjaga ?Kass-poiss?, mille stsenarist on Mihkel Ulman ja reþissöör René Vilbre. Filmi toodab stuudio Parunid & Vonid ning produtsent on Manfred Vainokivi. Eesti Filmi Sihtasutus eraldas ?Kass-poisile? tootmistoetust 4,2 miljonit krooni, möödunud aastal sai sama filmiprojekt stsenaariumi- ja arendustoetust kokku 500 000 krooni. ?Kass-poiss? on seikluslik lugu koolipoiss Martinist, kes ühel päeval avastab, et tänavalt leitud kass oskab end muuta temavanuseks poisiks. Maikuus eraldas EFS 4,6 miljonit krooni tootmistoetust stuudio Exitfilm mängufilmile ?Stiilipidu?, mille idee ja stsenaariumi autor on Valentin Kuik, kaasstsenaristid on Mo Blackwood Inglismaalt ja Peeter Urbla. Reþissöör on Peeter Urbla, produtsent Anneli Ahven. Eesti-Soome ühisfilmi võtted algavad 17. VII Tallinnas. See projekt on samuti saanud 2003. aastal EFSi arendustoetust (4 999 725 krooni). Film kujutab kolme ettevõtlikku naist, kes asutavad pärast töö kaotamist oma kostüümilaenutuse ja avavad inimesi riietades nende varjatud olemuse ja fantaasiad.

 

2. VII alanud 39. Karlovy Vary filmifestivalil osaleb neli eesti filmi. Filmitööstuse nädalalehe Variety korraldatud sõltumatu programmi ?Variety Kriitikute Valik? raames näidatakse Rando Pettai komöödiat ?Vanad ja kobedad saavad jalad alla?. Programmis ?Lääne Ida? linastuvad Sulev Keeduse ?Somnambuul? ja Läti-Eesti ühistöö, Varis Brasla lastefilm ?Veepomm paksule kõutsile?. Muusikafilmidele pühendatud retrospektiivis ?2004: muusikaline odüsseia? jõuab ekraanile Dorian Supini dokumentaalfilm Arvo Pärdist ?24 prelüüdi ühele fuugale?.

 

Eesti Filmi Sihtasutuse kutsel külastasid eelmisel nädalal Eestit Taani Filmiinstituudi direktor Henning Camre, talendiprogrammi juht Vinca Wiedemann ja Soome Filmi Sihtasutuse pikaajaline tootmiskonsultant Erkki Astala, et osaleda Eesti filmi pikaajalise strateegia väljatöötamisel. Strateegia töötoa eesmärk oli hinnata Eesti filmitootmise, -levi ja -hariduse olukorda ja otsida edukaid pikaajalisi arengumudeleid kogu audiovisuaalsektorile. Ajurünnaku käigus vaadati üle Eesti filmi seis, alates filmitootmisest, -turustusest ja rahvusvahelisest promost kuni filmibaashariduse, jätkukoolituse, filmipärandi, telejaamade filmitootmise ja osaluseni rahvusvahelistes fondides. Ajurünnaku järjena koostab EFS sügise hakuks eesti filmi pikaajalise arengukava, millest võiks saada Eesti filmipoliitika nurgakivi ja üks laiema kultuuripoliitika osa.

 VARIA

Kultuurkapitali nõukogu kinnitas tõlkestipendiumi ?Traducta? viieliikmelise komisjoni. Komisjoni kuuluvad Lore Listra Eesti Instituudist, Piret Viires Eesti Kirjanike Liidust, Ilvi Liive Eesti Kirjanduse Teabekeskusest, Monika Läänesaar Eesti Näitemängu Agentuurist ja Eesti Kultuurkapitali nõukogu liige ning kirjanduse sihtkapitali esindaja Asta Trummel. Komisjon kinnitati kaheks aastaks. Stipendiumi eesmärk on toetada eesti kirjanduse tõlkimist võõrkeeltesse ja tõlgete avaldamist väljaspool Eestit. 2004. aasta eelarve on 400 000 krooni. ?Traducta? stipendiumi konkurss kuulutatakse välja sel sügisel. Nõukogu kinnitas ka ?Avatud Eesti raamatu? sarja ekspertkomisjoni liikmed, kuhu kuuluvad Märt Väljataga, Peeter Torop ja Mart Orav. Komisjoni ülesanne on koostada tõlkekavad, otsustada tõlkijate stipendiumitaotluste üle ning valida tõlgete avaldamiseks kirjastus. Sarja eesmärk on viia filosoofiliste ja teoreetiliste tekstide tõlkimine süstemaatilisele alusele.

 

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu kinnitas lähiaastate eelarve prioriteedid, milleks on teavikute soetamine ning investeeringud infotehnoloogiasse ja tehnovõrkudesse. Rahvusraamatukogu nõukogu kinnitas aastate 2005 ? 2008 eelarve prioriteediks investeeringud tehnovõrkudesse, et tagada kogude säilimine ja hoone funktsioneerimine; arvutivõrgu riist- ja tarkvara soetamine ning arendusprojektide realiseerimine, et vahetada välja valdavalt 1998. aastal või varem hangitud tänaseks amortiseerunud arvutid ning rakendada täies mahus e-raamatukogu ning kogude täiendamine, et olla jätkusuutlik Eesti põhiseaduslike institutsioonide ning teadus- ja haridusasutuste infoteeninduses. Esmakordselt on rahvusraamatukogu 2005. a. eelarve projekt riigieelarve eraldiste osas jagatud kaheks: põhieelarve 69 265 591 miljonit krooni, mis on 2,28 miljoni krooni võrra suurem kui käesoleva aasta eelarve, ning kapitalieelarve, mis koosneb 2,382 miljoni krooni suurustest investeeringutest ja infotehnoloogiakuludest 4,505 miljoni krooni ulatuses.

 KUNST

Hispaania ja Brasiilia ühisprojekt

10. VII etendatakse Kanuti gildi saalis hispaanlase Paz Rojo ja brasiillase Cristian Duarte koostöös tantsuprojekti ?Basic Dance?.

Tantsijad on Kanuti gildi saalis töötanud neli nädalat. Nüüd ootavad nad kõiki asjahuvilisi valmivat tööd vaatama. Ollakse küsimustele avatud ning arutelu tekkimisele aldis. Kõigepealt tuli ettepanek (koreograaf-tantsija Paz Rojo esimesena esitatud soolo). Seejärel algasid läbirääkimised soolo tulevikust koreograaf-tantsija Cristian Duarte kehamälus. Need kaks tantsijat alustasid tööprotsessi luues ?tõlkesüsteemi?.

Paz Rojo (sünd. 1974 Madridis) on õppinud tantsu Madridis, New Yorgis ning Amsterdamis, kus ta lõpetas oma õpingud Voor Nieuwe Danstwikklingi koolis ja kus ta praegu elab. 2001. aastast on ta esinenud oma soolodega ?It?s my ass you?ve been thinking about? ja ?This body doesn?t have a title yet? nii mitmel pool Hollandis kui ka väljaspool seda. Koos Litó Walkeyga organiseeris ta labor-konverentsi FFM (Amsterdam 2002) ning esines eelmisel aastal Lissabonis loenguga ?This is love?. Cristian Duarte (sünd. 1973 São Paulos) on lõpetanud kommunikatsiooni ja kunstide teaduskonna reklaami erialal. Seejärel õppis tantsu brasiilia kunstnike juures aastatel 1994-2000 ning lõpetas oma õpingud 2002. aastal P.A.R.T.S-is Brüsselis. 2002. aastast on ta esitanud oma töid ?middle high tones? ning ?embodied? ringreisidel Brasiilias, Belgias ja mujal.

 TEATER

Suvelavastus Papa Kreutzwaldi Õueteatris

14. VII esietendub Võru linnas Kreutzwaldi majamuuseumi õuel Papa Kreutzwaldi Õueteatri suvelavastus ?Pilliga merel ja maal?.

Kreutzwaldi muinasjuttude lavastuste väljatoomine on keerukas ettevõtmine. Ennemuistsete imelugude moondumised, kostüümid, originaalne muusika, laulutekstid, heli- ja valgusefektid teevad lavastuse alati liiga kalliks. 2004. aastal ei olnud teatril oma lavastuse jaoks piisavalt vahendeid ega aega, sellepärast keskenduti rohkem argistele asjadele ja Võru linna ajaloo seikadele originaalses abstraktses õueloos ?Pilliga merel ja maal?. Mängides absurdi ja reaalsuse piiril, viiakse muinaslugu positiivse lahenduseni. Terve on rahvas, kes ise enda üle naerda suudab, üksikisikust rääkimata. Õueloo autor-lavastaja on Silvi Jansons, tantsujuht Anne Tolk, näitejuht Hella Jansons, kapellmeister Tony Lehmann, kunstnik-kostümeerija Ulve Kangro, reklaamikunstnik Andres Wilde, helitehnik Andrus Loos, etenduse juht Maris Kütt. Mängivad Lea Lõhmus, Silvi Jansons, Ervin Sokk, Anni Raudsep, Gerly Paloots, Helju Kalme, Marilyn Sipelgas ja Maiu Hanimägi. Lavastust mängitakse veel 16., 17. ja 18. VII.

 

Alates 14. VII annab Tallinna lasteteater Trumm rahvusraamatukogu amfiteatris igal kolmapäeval tasuta lasteetenduse, toetavad Tallinna spordi- ja noorsooamet ja rahvusraamatukogu.

Esitamisele tuleb teatri lastelavastuste repertuaari paremik. On ka kaks esietendust: 21. VII esietendub norra muinasjuttudel põhinev ?Korras nagu Norras? (toetab Norra saatkond) ning 28. VII veeringlusest jutustav ?Järvevanake? (toetab Tallinna Vesi, aluseks on Ülemiste Vanakese legend). Viimane seitsmest tasuta etendusest on 25. VIII.

Etendused algavad kell 16 ning kestavad 35 ? 40 minutit. Vaatama on oodatud nii linnalaagrite lapsed, kelle laagripäeva etendused aitavad sisustada, kui kõik teised soovijad. Etendused toimuvad rahvusraamatukogu taga amfiteatri vabaõhulaval (Tõnismägi 2). Amfiteatrisse pääseb raamatukogu külgedel asuvate treppide kaudu. Vihma korral antakse etendus Salong-teatri saalis.

 TEATER

Festival ?Klaaspärlimäng?

Juba kümnendat korda toimub festival ?Klaaspärlimäng?. Vaadetes tagasi programmidele, pole raske märgata korraldajate püüet leida seoseid muusika ja teiste kultuurivaldkondade vahel, soovi liikuda klassikaliste ja alternatiivsete muusikastiilide piiril.

Tänavuste ?kõrvalekallete? hulgas on vene etnobarokk (mille autorite hulgas on väidetavalt mitmed Katariina Suure armukesed), kontsert Austraalia aborigeenide pillile didgeridoo?le sümfooniaorkestriga või näiteks ka muusikaajaloo kriminaalseima taustaga helilooja Carlo Gesualdo da Venosa looming. Festivali ?Klaaspärlimäng? raames tähistab oma esimest väikest tähtpäeva ka tänavu 5. korda publikuni jõudev Balti- ja Põhjamaade väljapaistvaid noori muusikuid ühendav festival ?Upbeat?. Külaliste hulgas väärivad esiletoomist viiuldajad Tatjana Grindenko Moskvast ja Vadim Repin, Euroopa Liidu Sümfooniaorkester, kammerorkester Opus Posth, ansambel Poing Norrast ja teised ?Upbeati? tipud, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, rahvusooper Estonia, Tallinna Kammerorkester, esinduslik dirigentide paraad: Yan Pascal Tortelier, Paul Hillier, Paavo Järvi, Eri Klas, Tõnu Kaljuste. ?Klaaspärlimängu? avalöök antakse täna kell 20 Pärnu kontserdimajas Dvoraki ?Reekviemi? ettekandega, kus osalevad Estonia sümfooniaorkester ja koor, Vanemuise koor, lauljad Eestist ja Soomest, juhatab maestro Eri Klas. Kontsert on pühendatud helilooja 100. surma-aastapäevale. Kaks päeva hiljem kõlab sama teos samas ettekandes Savonlinna ooperifestivalil. Pressikonverents algab Pärnu kontserdimajas täna kell 16.

Viljandi vanamuusika festival

12. VII algab Viljandi vanamuusika festival, mille kunstiline juht on Neeme Punder. Ava-performance kannab pealkirja ?New Orleans? ja selles osaleb palju jazzmuusikuid.

Festivali lasteürituseks, kus lööb kaasa ka Viljandi Linnakapell, on seekord keskaegne müsteerium ?Taanieli mäng?, mis lavastatud Jaani kirikus (muusikaline juht N. Punder, liikumine V. Kurbel, kujundus R. Vanhanen). Jane Gingelli taastulemine Viljandisse on sündmus omaette. Vanade tantsude ja kostüümide asjatundjana on Gingell maailma tippfiguur, koos partneri Kaj Sylegordiga esitab ta hispaania renessanssmuusika kava ?El Camino Picaresco?. Tegemist on karakteersete anekdootidega, mida jutustatakse tantsu keeles. Telemanni, XVIII sajandi staari ja erakordselt produktiivse helilooja looming on särav, õhuline ning täis fantaasiat. Mainekatel muusikafestivalidel tuntud Telemann Consort Moscau esitabki selle saksa helilooja vaimukaid instrumentaalkontserte autentsetel instrumentidel.

Festival lõpeb Hortus Musicuse ja segakoor Latvija ühisprojektiga Andres Mustoneni juhatusel, Portugali päritolu renessansiajastu helilooja munk Cordoso ?Missaga surnute mälestuseks?. See erakordselt kaunis ja mastaapne muusika tuletab meelde neid aegumatuid väärtusi, mis peidus vanades käsikirjades.

4. VII esitleti Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis uut Tormise-raamatut, Mimi S. Daitzi ?Ancient Song Recovered. The Music of Veljo Tormis?.

?Ancient Song Recovered. The Music of Veljo Tormis? / ?Taastatud muistne laul. Veljo Tormise muusika? (Dimension & Diversity Series No. 3, Pendragon Press) on esimene võõrkeelne raamat Tormisest. Lisaks peatükkidele Eesti ajaloost, regilaulust ja kooritraditsioonidest Eestimaal ning helilooja eluloole on raamatus kolm artiklit eesti autoritelt (Urve Lippus, Jaan Kaplinski, Madis Kolk), Tormise helitööde nimekiri ja helinäidetega CD. Raamatu autor on Ameerika muusikateadlane ja kooridirigent Mimi S. Daitz. Mimi S. Daitz on töötanud City University of New York City College?i muusikaosakonnas, praegu tegutseb ta Riverdale?i kooriseltsi koorijuhina ja viibis selle kooriga ka Tallinnas XXIV üldlaulupeol. Huvi Veljo Tormise muusika vastu tekkis Mimi Daitzil 1990. aastal, kui ta rahvusvahelise koorijuhtide kongressi käigus veetis päeva Tallinnas ja kuulis Tormise muusikat. Järgnes aastatepikkune töö: mitmed käigud Eestisse ja terve talv 1993-94 tööd siinsetes arhiivides, lugematud kohtumised helilooja ja paljude Eesti kultuuriinimestega.

 

Rondellus Raekojas

Tallinna raekoja juubeliürituste ja keskaja päevade raames on pühapäeval, 11. VII kell 20 võimalus osa saada vanamuusikaansambli Rondellus kontserdist ?Sabbatum?, mis koosneb legendaarse rockansambli Black Sabbath loomingu keskaja vaimus töötlustest. CD ?Sabbatum? anti välja 2002. a. ning pälvis elavat tähelepanu ja tunnustust nii meil kui välismaal. Plaadi eest sai ansambel 2003. aasta Eesti muusikaauhinna parima klassika-CD kategoorias.

 

10. VII kell 16 algab Tallinna Kunstihoone suures saalis Eesti kultusansambli Luarvik Luarvik uue plaadi esitlus-performance.

Bändi kolmas album ?Passioon & Fuuga? ilmub Eesti label?i hyper.records (MESS, Sven Grünberg, Collage, East Trading Wang, Ultramelanhool) all. Tegemist on järjega 2003. aastal Eesti muusikaauhindade aasta uustulnuka nominendiks olnud ?Tabamata imele?. Albumi point on tsiteerimine duchamp?likus/dadaistlikus võtmes. ?Passioon & Fuuga? vanakoolilikud/avangardlikud maastikud on oma kohmakuses taotluslikud, oma eklektilisuses aga irooniamaiguline kooselu ?sümfoonilise rockiga?. Ühtlasi on album joone allatõmbamine bändi nn. puhta improvisatsiooni perioodile. Uus Luarvik Luarvik keskendub konkreetsetele arranþeeringutele ning segab selle avangardikogemusega tagataskus.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht