Uudised

Heili Vaus-Tamm

 KUNST   10. VII kl.15 ? 15.30 Paide keskväljakul Arkadi Plastovi nim. postkommunistliku rühmituse Faðist Lendas Üle ?Helsyg kvinner?, Remo Randver ?Tahad või mitte?, Enn Tegova ?Rainbow?, Andrus Joonas ?Kollane huntmees, osa 40?, Teija Kotipalo ?Valge III?, Yoga ?Lydia-teemaline kodumaa performance?, rühm Leegion ?Verine talvepuhkus?, Hyun-Joo Min ?1 minut?, Karol Kallas ?I am not an Artist?, Pille Vassar & Taavi Kuri ?Mis juhtub, kui kunstiteos hakkab tegemise käigus elama?, Billeneeve ?Kuus tuhat naist?, Andres Keil ?Murrame häbi!?, Kriss Zilgalvis, Kriðtaps Puce & Zane Matule ?Karoga uzvilk?, Mari Sobolev ?Diskreetsus & puhtus ? vol. 2 ? antiepilation?, Rauno Teider ?Indulgentsia?, Liina-Jaanika Seisler ?Ametniku surm?, Sorge, rühm Ibur ?Vaikelu?, Maritatis, Taave Tuutma, Riin Kübarsepp & Roland Karu, Erki Kasemets, Anu Lüsi & Eneken Maripuu ?Toodame kunsti!?, rühm Pink Punk ?Kunst on popp!?, Anonymous Boh ?Johann Köleri nim. Positivistlik Kunsttööstuskool?, Jaana Kokko & Aune Kallinen ?Reading as prehearsal?, Egle Vesk, Rühm Obinitsa Grupp ?I am not Performance Artist?, Meeland Sepp, Kaarel Vulla, Helinä Hukkataival, Chintis Lundgren ?Where will u find pure sex with hundreds of teddies??, Tiina Tuurna.

Rahvas vajab rahvuslikku märki

22. VI avati Viljandis kindral Johan Laidoneri ratsamonument. Viljandi linn mitte ainult ei saanud veel ühe skulptuuri poolest rikkamaks, see on esimene ratsamonument, mis Eestisse üldse on loodud. Autor on skulptor Terje Ojaver, kes võitis Laidoneri monumendi avaliku konkursi 2002. aastal ning kelle otsustada jäi ka selle asukoht ? Jaani kiriku ning lossimägede vaheline park. Avamisele kogunenud rahvahulga, enamikus vanemate inimeste liigutatust nähes oli selge, et klassikaline monument on meie rahvuslikule suurmehele parim austusavaldus. Ega sadade annetajate abita poleks see valminud. Poisikeseohtu kindral Palladiumi ratsul jääb märgistama meie esimest iseseisvusaega.

 

Täna kell 16 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis näitus ?Alar Kotli 100?. 1960. aasta XV üldlaulupeoks valmis Lasnamäe paekalda alla 1928. aastal rajatud laulupidude platsil Tallinna uus laululava ? unikaalse konstruktsiooni ja elegantse vormiga sajandi suurteoseks kujunenud ehitis. Laululava peaautori arhitekt Alar Kotli (1904 ? 1963) loomingus oli see silmapaistev saavutus. Kotli alustas 1930. aastatel funktsionalistlike ehitiste projekteerijana ja siis kujunes riigi esindushoonete arhitektiks. Pärast sõda oli Kotli esimene kaalukas töö Estonia teatri taastamine. Ta jätkas tööd eduka arhitektina, kuuludes taas Eesti arhitektide juhtgruppi. 27. VIII möödub Alar Kotli sünnist sada aastat. Vaadata on valik muuseumi fondides leiduvatest projektidest, joonistest, eskiisidest, sisekujunduse kavandeist. Valik hõlmab Kotli loomingu tähtobjekte alates esimeste suurte tööde hulka kuuluvast Mõisaküla kirikust (1933) kuni Tallinna laululavani (1958 ? 1960). Loomingu vähem tuntud ja kammerlikumat poolt esindavad mööbli ja valgustite kavandid 1930. aastatest. Näituse kujundas arhitekt Tarmo Maiste.

 

30. VI avati Tallinna Linnagaleriis soome fotograafi Petri Virtaneni näitus ?Armastus ja vägivald?. Näitus koosneb 16 suurest värvifotost ja 15minutilisest samanimelisest videost. Virtanen ei ole Eesti publikule just tundmatu kunstnik. 2002. aastal oli tal Pärnu uue kunsti muuseumis personaalnäitus ?Verised pildid?, ta on külastanud Eestit üsna mitu korda ning teinud siin mitmeid fotoseeriaid. 8 ? 27. VII saab Helsingi Kiasmas näha tema fotoseeriat ?Setu inimesed?. Ta on teinud koostööd ka Kivisildniku bändiga ?Whaw! Zaiks?. Virtanen on 1996. aastast Kiasma fotograaf ning tema töid kuulub ka muuseumi kollektsiooni. Horror-fotograafina tegeleb ta vägivallaga. Pika säriaja tõttu (ligi viis minutit) tunduvad inimeste näod tema fotodel õudsetena, kummaliselt moondununa. Video on filmitud Soomes suvel 2003 ning monteeritud Kanadas Quebec City Meduusa kunstikeskuses. Näituse avamisel esines bänd ?The Aquasaurus?, kes esitas omaloomingu kõrval ka teiste artistide tuntud lugusid, solist oli Virtanen, lisaks musitseerisid soolokitarrist Puka Oinonen ja Kai Järvinen, bassi mängis John Lillrank, trumme Pete Lehtelä.

 

30. VI avati Niguliste muuseumis näitus ?Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid?. Eesti keskaegse kunstipärandi üks hinnalisem osa on Tartu Jaani kiriku skulptuurid, seda nii oma kunstilise väärtuse, suuruse kui arvu poolest. Aja jooksul on suur osa neist hävinud, kuid ka säilinute hulk on märkimisväärne. Eksponeeritud on erinevat tüüpi skulptuurid ja arhitektuursed elemendid (kapiteelid, konsoolid, päiskivid). Näha on elusuuruses Maarja ja Johannes krutsifiksigrupist ning apostleid peaportaalilt. Tartu Jaani kiriku taasavamine on planeeritud 29. VI 2005. Selleks ajaks paigutatakse suur osa interjööriskulptuure oma algsele kohale tagasi. Näituse koostasid Eve Alttoa (Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride restauraator) ja Krista Ivask (Eesti Kunstimuuseum), kujundas Laika, Belka & Strelka OÜ.

 

Alates 19. VI on Mikkeli muuseumis näituse ?Balti rokokoo: Läänemere maade XVIII sajandi fajanss? raames võimalik näha vaase, mis on maalitud näituse avamisel Rootsi suursaadiku Dag Harteliuse, Taani suursaadiku Jorgen Munk Rasmusseni, Norra suursaadiku Per Kristian Pederseni, Kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese ja Goethe Instituudi kultuuriprogrammide referendi Heli Meistersoni poolt. Valitud motiivid on sümbolid, mis nende loojate arvates iseloomustavad kõige paremini nende riikide kultuuri, ajalugu ja omavahelisi sidemeid.

 

Kuni 10. VII on EKA galeriis vaadata Katrin Koskaru, Alvar Reisneri ja Elis Saareväli näitus ?Ajukepp?. Rühmitusest ei ole veel põhjust rääkida, kuid esimene näitus tuli väga pretensioonikas ja vihane. Rahulolematus kapitalistliku ühiskonna karjerismiga, halastamatu konkurentsiga ja orienteeritusega rahale on viidud ühise nimetaja alla ? ?ajukepp?. Sama teemat enamik töid ka lahkab. Saareväli sinistes toonides ?Ideoloogia? ja ?Sotsialiseerimine? on ängistavad, valusad maalid. Koskaru maal ?Konkurents? kujutab raskesti määratletavat tegevust, kus kaks meest mässavad kõlarite ja juhtmetega. Reisneri maal ?1969? lamava hipitüdrukuga seostub visuaalselt kõige vähem agressiivse üldmuljega, kuid võib-olla on see taotluslik hingetõmme muidu nii karmilt andmiselt. Kõik kolm on oma äratuntavat käekirja alles otsimas, kuid kahtlemata on tegemist väga paljulubavate noorte kunstnikega, kelle edasisel arengul tasub kindlasti silma peal hoida.

 

1. VII avati Tervishoiumuuseumi suures saalis Hilja Nairis-Piliste tööde näitus ?Tagasitulek?. Väljas on 12 suureformaadilist õlimaali, millest enamus on valminud viimastel aastatel. Näitusesse on sobitatud ka mõned tööd enne lahkumist Ameerika Ühendriikidesse, kus kunstnik kümme aastat elas ja töötas (Portland, Oregon). Üldmuljelt domineerib ameerikalik abstraktne ekspressiivsus, mis on ühendatud impressionistlikult maalitud loodusmotiividega.

 

Kuni 4. VII on Y-galeriis vaadata viimase kuu aja jooksul Mooste külalisstuudios elanud ja töötanud serblanna Tamara Jelaca näitus ?Fine Art Embroideries? ja tekstiilikunsti tudengi Anneli Kaarna näitus ?Naine jäi kellatorni külge rippuma?. Jelaca on tekstiilikunstnik, kes on eriti huvitatud tikandist, kuid ta kasutab seda vana tehnikat uutmoodi, tikkides riidetükkidele mitte traditsioonilisi motiive, vaid humoorikaid karikatuuritaolisi situatsioone elust, massikultuurist jms. Kaarna demonstreerib kulunud moega pluuse ja paari lina, millele on puuklotsidega trükitud kerge esoteerilise ja mütoloogilise alatooniga abstraktseid ja sürrealistlikke motiive.

 

29. VI pidas Tartu Lutsu teatrimajas ?Kunstide öö? raames Kiasma muuseumi projektijuht ja kuraator Perttu Rastas ettekande Kiasma tegevuspõhimõtetest ja meediakunsti tähendusest muuseumide tegevuses. Ta tõi näiteid sellistest meediakunstiteostest nagu Eija-Liisa Ahtila filmid, Hanna Haaslahti interaktiivsed installatsioonid ja Roi Vaara TV-performance?id. Esitlusele tulid ka Erkki Kurenniemi ülemaailmse tähtsusega meediakunsti pioneeritööd 1960ndate lõpust.

 

1. VII avati Rael Arteli galerii kaks väljapanekut. Fotogaleriis on väljas Andreas W kureeritud ?Puudumise kohalolu?, audiogaleriis eksponeerib oma helindeid Taavi Tulev. Tartu päritolu teatri- ja fotofanaatiku Andreas W kureeritud näituse liikumapanev jõud on see, mida kohal pole. Iga näitusele valitud teose kõige olulisem komponent on mingi tühik, millegi intensiivne puudumine. Kuraatori sõnutsi ei ühenda neid töid õigupoolest miski, nende sattumine ühte ruumi räägib ainult skisoidse vohamise ja laialipaiskumise keelt. Näitus koosneb valdavalt Tartu Kõrgema Kunstikooli fototudengite Madis Katzi, Taavi Piibemanni, Riho Peikeri, Alan Proosa ja Kaisa Eiche töödest. Neile sekundeerivad Toomas Kalve ja Alan Ross. Taavi Tulev on Eesti ainus APM (Abstract Party Music) muusika viljeleja, kelle debüütalbum ?Televiisor on tuksis? ilmus 2002. aastal netilabel?i autoplate?i all.

 

Kuni 17. VII on Viljandi Linnagaleriis vaadata Andrus Rõugu maalinäitus ?Panta Rhei?. Väljapanek on kokkuvõte kunstniku senisest geomeetriliselt abstraktsest maalist, kuid väljas on ka viimase aja töid. Kunstnik vastandab teravat geomeetrilist kujundit maalilisele taustale. Ise nimetab ta oma teoseid vaimseks maastikuks.

 

Täna kell 16 avatakse Haapsalu Linnagaleriis ON rühma näitus ?Roosonroosonroos?. See on uuenenud rühmituse ?Roosi?-näituse uus versioon, vastavalt Haapsalu atmosfäärile ning Linnagalerii ruumile. Esimest võis näha mullu sügisel Tallinna Linnagaleriis, teist talvel Pärnu uue kunsti muuseumis. ON rühmaga on ühinenud keraamik Ingrid Allik, ehtekunstnikud Ilona Treiman, Kertu Vellerind ja metallikunstnik Jüri Roosa. Kujundaja on endiselt Andres Tolts.

 

4. VII kell 17 avatakse Haapsalu Evald Okase muuseumis rahvusvaheline klaasinäitus, mis ühtlasi lõpetab nädal aega kestnud II Haapsalu klaasipäevad ?Maritima?. Klaasipäevad ja näitus toimuvad Okase muuseumi ning Eesti klaasikunstnike ühenduse ühisettevõtmisena. Muuseumist veab üritust Kai Koppel. Tegemist pole sugugi tavapärase näitusega: see on pidevalt muutuv protsess klaasipuhumisest valmisobjektideni. Külastaja võib näha kunstniku tööprotsessi ja selle tulemust. Reedel puhub klaasi Rait Parts, laupäeval Robert Tannahill Kanadast ja Sun Hwan Hong Koreast, pühapäeval Kai Koppel. Näitusel saab eesti klaasikunstnikest näha Mare Saare, Ivo Lille, Rait Präätsa jt. töid.

 

Kuressaare lossis on vaadata õige mitmeid kunstinäitusi: 30. VI avati keldrikorrusel Eino Mäelti klaasinäitus ?Sügavad kõrgused?, III korruse esimeses ja teises saalis Markus Kasemaa viimaste aastate õlimaalide näitus, kolmandas saalis Ülle Voosalu ehete ja Krista Laose emailitud seinaplaatide väljapanek; 5. VII avatakse V korruse tornis Kaire Nurga installatsioonide ja maalide näitus; kuni 4. VII on vaadata veel tekstiilikunstnike ühenduse Vaba Tahe näitust. Markus Kasemaa näitab rembrandtlikus maalitehnikas, kuid aktuaalseid teemasid käsitlevaid figuraalseid maale. Esimesena eesti klaasikunstnikest hakkas Mäelt kasutama klaasimassi sisestruktuuri esile toovaid tehnikaid ? sissesulatatud värvilisi pulki, kuule jms. ning mullifaktuuri. Tarbenõude kavandamise kõrval on kunstnik oma mõtteid väljendanud unikaalloomingus, olles ise ka teostaja. Mäelti klaas on alati olnud raske, jõulise vormi ja puhaste värvidega. Kaire Nurk on viimased aastad tegelenud tamme-, laiemalt puuteemaga, sest selle sümbolimahuka kujundi kaudu saab kõigest rääkida. Läinud suvel köitis kunstnikku linnuse V korruse vanade müüride ja küttekolletega ruum. Tornist saab külastajate kaasabil installeeritud kasvav sooviõitega puu.

 

22. VI esitleti Tallinna Kunstihoones Tiia Johannsoni DVD-d. DVD-l on varalahkunud kunstniku videovalik aastatest 1990 ? 1997. Tiia Johannsoni videote toormaterjal on filmitud ajavahemikus 1990 ? 1997, kuid monteeritud 1993, 1996. ja 1997. aastal. Varaseim video ?4 elementi? põhineb ühe Helsingi Kuvataideakatemia workshopil. Hilisema monteerimise põhjus on olnud mõni reaalne sündmus nagu näitus või magistritöö kaitsmine. ?Nimeraamat? on tehtud näitusele ?Eesti kui märk? (1996) ja videod ?Chaos?, ?I Clicked My Heart?, ?Ballet?, ?Lost Reality?, ?Black Sun? on valminud magistritöö ?Marginal Status in Digital Age? osana, mida ta kaitses Eesti Kunstiakadeemias 1997. aastal DVD-le on teksti kirjutanud Katrin Kivimaa, koostanud ja autoriseerinud on Raivo Kelomees, kujundanud Evelin Urm.

 TEATER

Esietendus Viinistu kunstimuuseumis

3. VII esietendub rühmatööna Viinistu kunstimuuseumis Mart Kivastiku ?Külmetava kunstniku portree?.

Lavastus räägib tuntud Eesti kunstnikust Konrad Mägist (1878 ? 1925), tõlgendades teda kui kõige lühemat, vihasemat ja auahnemat maalikunstnikku, kes Eestis kunagi elanud. Lapsest saadik unistanud ta kuulsaks saamisest. Kuna oli liiga lühike, et tulla maailmameistriks maadluses või raskejõustikus ja näitlemise ning muusika alal ei pidanud ta end ise küllalt andekaks, siis pühendus ta kirglikult maalimisele. Nüüdseks on kunstiarmastajad aga jõudnud arusaamiseni, milles Mägi ise surmkindel oli ? ta on geenius, parim kolorist eesti kunstnike seas. 2004. aasta kevadel müüdi Konrad Mägi maal ?Capri? oksjonil maha rohkem kui miljoni krooni eest. Laval tegutsevad ka teised Eesti kunstiajaloo suurnimed: Amandus Adamson, Aleksander Tassa ja Nikolai Triik. Rühmatöös osalevad Kaarel Kurismaa, Mare Raidma, Aleksander Eelmaa, Hendrik Toompere, Aarne Üksküla, Mikk Mikiver, Sulev Teppart, Raimo Pass ja Liina Vahtrik. Samas on avatud Jaan Manitskile kuuluvate Konrad Mägi maalide näitus.

Naised mängivad ?Päikesepoisse?

4. VII esietendub Pirita kloostri aias Rändteatri ettekandes Neil Simoni menukomöödia ?Päikesepoisid?, mille on lavastanud Ago-Endrik Kerge.

Lavastuse kunstnik on Kaie Kal, mängivad Helene Vannari, Helgi Sallo, Piret Kalda ja Ene Järvis. Pärast esietendust asub Rändteater mööda Eestit suvetuurile. Eelmisel aastal reisiti ringi lavastusega ?Unerohi?.

Seekordne lavastus on tähelepanuväärne selle poolest, et meestele kirjutatud rolle mängivad naised. Etendused on tasuta.

 

Alates 28. VI on Endla teatri dramaturg Tartu ülikooli teatriteaduse magistrant Kiti Kaur.

Kiti Kaur on sündinud 12. XII 1978 Viljandis, lõpetanud 1997. aastal Viljandi Maagümnaasiumi ning 2002. aastal Tartu ülikooli teatriteaduse

eriala. Alates 2003. aastast on ta TÜ teatriteaduse magistrant. Kiti Kaur on teinud kaastöid ajalehele Postimees ning ajakirjale Teater. Muusika. Kino ning töötanud 2003-2004 Tartu Descartes?i Lütseumis prantsuse keele õpetajana.

 

Rahvusooper käivitab projekti  ?Tund lavastajaga?

Rahvusooper Estonia käivitab sügisest kõigile teatrihuvilistele projekti ?Tund lavastajaga?, mille eesmärk on tutvustada lavastaja ametit, vestelda etenduse valmimisest ja hingata vahetult enne etenduse algust koos lavatagust teatriõhku. Igale kohtumisele müüakse vaid 20 piletit. Pääsmed juba müügil!

?Tund lavastajaga? 2004. aasta sügishooajal: 30. X: Tiit Härm ? ?Luikede järv?; 5. XI: Neeme Kuningas ? ?La Traviata?; 13. XI: Neeme Kuningas ? ?Nõidkütt?; 25. XI: Tiit Härm ? ?Armastuse ja kirega?; 11. XII: Arne Mikk ? ?Padaemand?; 21. XII: Arne Mikk ? ?Nabucco?. Kohtumiste algus on kell 18. Etenduse pilet koos kohtumise ja kohviga jääb hinnavahemikku 220 ? 350 krooni.

 FILM

Eesti Kinoliit sai uue esimehe

Aprillis tööle asunud Kinoliidu seitsmeliikmeline juhatus valis juuni keskel uueks juhatuse esimeheks Peeter Brambati.

Peeter Brambat tuli kinno televisioonist, alustas Eesti Telefilmi valgustajana, lõpetas Muusikaakadeemia ja õppis TÜs ajakirjandust. Töötas aastatel 1980 ? 1996 ETVs reþissööri assistendina ja muusika- ja kunstisaadete reþissöörina. Aastal 1994 lõi ta oma stuudio AD Oculos Film. Senine juhatuse esimees Arvo Vallikivi soovis uuele tugevat vaimu ja avaldas lootust, et kinoliit kaitseks edaspidi rohkem loovinimeste huve, et elavneks mõttevahetus filmikunsti sisuliste probleemide üle. Ametit vastu võttes lausus Peeter Brambat: ?Pöördugem siis jällegi naeratava näoga kino poole. Loome konstruktiivse tööõhkkonna kõigi kino ja filmiga seotud institutsioonidega ja otsime üles inimese nii kino tegijana kui ka vaatajana.?

 

Valiti välja parimad uued filmilood

Kolmeliikmeline þürii koosseisus Jaanus Rohumaa (Linnateater), Tiina Lokk (PÖFF) ja Piret Tibbo (Allfilm) valisid rohkem kui 130 filmiloost välja 15 paremat tööd Eesti Filmi Sihtasutuse ja Eesti Näitemänguagentuuri filmilugude konkursile esitatute seast.

?ürii eelistuste seas on mitmed noore dramaturgia tähelepanuväärsed kirjutajad, kes on varem võitnud auhindu näidendivõistlustel, samuti end juba filmivallas tõestanud autorid. Väljavalitute ring ulatus 14aastasest autorist Eesti kogenenumate stsenaristideni. Parimateks osutusid (tähestiku järjekorras) Indrek Einberg, Toomas Hussar, Tim Janson, Kaisa Kangro, Jaak Kilmi/Andres Maimik, Eva Koff, Urmas Lennuk, Andri Luup, Indrek Mustimets, Tiit Palu, Kadri Pettai, Elo Selirand/ Triin Sinissaar, Mihkel Ulman, Boriss Veizenen ja Heilika Võsa.

Korraldajate hinnangul tõendab esimese korra kohta suur osalejate arv elavat huvi stsenaristika vastu, mis lubab arvata, et konkursi üks peaeesmärke ? tuua eesti filmi värsket verd ? on täidetud. Aasta lõpuks võiks valmida esimesed stsenaariumiversioonid.

 

?Sigade revolutsioon? võitis Moskva filmifestivali þürii eriauhinna

Pühapäeva õhtul võtsid reþissöörid Jaak Kilmi ja René Reinumägi Moskvas vastu þürii eripreemia, Hõbedase Püha Jüri.

Auhinna andis üle þürii liige Armen Medvedjev, kelle sõnul püüti leida filmi, mis näitaks minevikku, kuid esindaks tulevikku ja ?Sigade revolutsioon? osutus selleks kõige paremaks. Auhinda vastu võttes tervitasid reþissöörid publikut vene keeles ning saatsid kodustele eestikeelse tervituse: ?Ärge andke alla! Tuleb pidu!?

Võistlusprogrammis sai peaauhinna ehk Kuldse St. Georgi Dmitri Meðievi, kes tunnistati festivalil ka parimaks reþissööriks, film ?Omad?. Samast filmist valiti parim meesosaline Bogdan Stupka. Parima naisosalise preemia sai China Zorilla Argentiina filmist ?Talking To Mom? (reþ. Santiago Carlos Oves). Elutöö preemia, Stanislavski nimelise auhinna ?Ma usun!? pälvis Meryl Streep.

 

Priit Pärn sai Zagrebi þürii eriauhinna

Priit Pärna joonisfilm ?Karl ja Marilyn? võitis 14. ? 19. juunini peetud Zagrebi rahvusvahelisel animafilmide festivalil þürii eripreemia.

Grand Prix? sai Koji Yamamura joonisfilm ?Mr. Head?, mis on pälvinud ka Oscari. Tegu on animamaailmas A-kategooria festivaliga.

 

PÖFFi suvekino pakub Pärnus piknikuseansse

Juulikuu nädalavahetustel on Pärnu Rannapargi murul võimalik pidada piknikku ning samas vaadata filme suurel kinoekraanil.

Alates 2. juulist muutub Pärnu Rannapargi muru nädalavahetuseti välikinoks, kus on võimalik näha filmiklassikat nii praegustest kui möödunud aastatest. Kõigil kinokülastajatel on soovitatav kaasa võtta ka piknikukorv, kuna üritus loob suurepärase võimaluse ja atmosfääri eineks murul. Seansid algavad igal õhtul kell 23, piknikuplats on külalistele avatud juba kell 21. Kavas: 2. juulil ?Sigade revolutsioon? (Eesti, 2004); 3. juulil ?Vanad ja kobedad saavad jalad alla? (Eesti, 2002); 8. juulil ?Ettevaatust, auto!? (N. Liit, 1967); 9. juulil ?Good bye, Lenin!? (Saksamaa, 2003). Filme näidatakse kuni 31 juulini.

 MUUSIKA

Kadriorus laulab Ameerikas sündinud Eesti sopran

Riias toimuvate ESTO päevade raames annab Eestis ja Lätis mitmeid kontserte noor eesti-ameerika päritolu metsosopran Sirje Aleksandra Viise. 6. VI võib teda kuulda Kadrioru lossis kontserdil ?Sild üle suure mere?, kus ta esineb koos tenor Vello Jürnaga, kavas de Falla, Rossini, Schumann ja Ravel.

Viimastel aastatel on Indiana ülikooli inglise kirjanduse eriala lõpetanud Sirje Viise pühendunud pea ainuüksi häälekoolitusele. Tema õpetajad on praegu Metropolitan Opera solistid Sherill Milnes ja Jennifer Larmore ning varem Metropolitan Operas laulnud, praegune Manhattani Muusikakooli hääleseadeosakonna juht Trish McCaffrey. Juulis esineb neiu Lõuna-Prantsusmaal Aix?i linna festivalil, kuhu ta on palutud laulma ühena üheksast mitte-Prantsuse lauljast.

Sirje Viise on kaasa teinud oratooriumides, esinenud orkestrite ja kooridega mitmel pool USA idaosas ning osalenud mitmetes Balti riikide projektides. Möödunud hooajal tegi Sirje Viise lisaks Bachi ?Magnificatile? kaasa ka Puccini ooperis ?Õde Angelica? ja Straussi ?Nahkhiires?. Kevadel laulis ta New Yorgi Ooperistuudios ? Dorabellat Mozarti ooperis ?Cosi fan tutte?. Hiljuti jõudis solist Joyce Dutka fondi lauluvõistluse finaali.

 

R. Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiaadid

30. VI anti Tallinna raekojas üle Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumid. Fondi 2004. a. stipendiaadid on: Kose gümnaasiumi muusikaõpetaja-koorijuht Heli Sepp, EMA trompetipedagoog Aavo Ots, helilooja René Eespere, muusikaõpikute autor Imbi Kull ja koolimuusika edendaja, EMA õppejõud Ene Kangron.

Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi saavad eriliselt silmapaistnud muusikaõpetaja, instrumendiõpetaja, helilooja, muusikapedagoogika uurija ning koolimuusika edendaja.

Riho Pätsi Koolimuusika Fond asutati 2002. a. EMA, TPÜ, haridusministeeriumi, kirjastuse Koolibri, Eesti Raadio ja Eesti Muusikaõpetajate Liidu esindajate poolt.

Professor Riho Päts (1899 ? 1977) oli eesti koolimuusika rajaja ja populariseerija nii kirjasõnas kui ringhäälingus, helilooja, dirigent ja uurija, kelle mitmekülgses loomingulises pärandis kajastub meie muusikakultuuri traditsioonide järjepidevus ning kestvus.

 KIRJANDUS

Eesti autorid Pariisi luulelaadal

24. ? 27. VI toimus Pariisi luulelaat. Marché de la Poésie on iga-aastane luulele ja luuletajatele pühendatud ettevõtmine, mis sel aastal toimus juba 22. korda. Algselt peamiselt kirjastajatele suunatud üritusest on aja jooksul saanud arvestatav festival, mida igal aastal külastab lisaks kirjastajatele ka hulganisti luulehuvilisi.

Sel aastal olid Marché de la poésie aukülalised Eesti ja Hispaania. Meid esindasid kolm luuletajat: Eesti Instituut saatis Pariisi oma luulet lugema ja praeguste ning tulevaste lugejatega kohtuma Doris Kareva, Tõnu Õnnepalu ja Tõnu Trubetsky.

Avalöögi andsid nad juba 23. juunil, astudes üles Põhjamaade raamatukogus, mille eesti kirjanduse kollektsioon on parimaid Prantsusmaal. Esineti veel mitmel korral. Kulminatsiooniks kujunes 26. juuni, kui mööda Pariisi sõitis ringi kirjanike buss, tehes eelnevalt kokkulepitud kohtades peatusi. Toimus ka raamatulaat, kus sai muu hulgas osta eesti autorite teoseid ? niihästi originaalis kui ka prantsuskeelses tõlkes.

 

Alates 27. VI hakati Vikerraadio ?Hommikuprogrammis? (orienteeruvalt 9.30) esitama kaasaegset eesti kirjandust. Lugemised toimuvad igal pühapäeval. Tekstid on pärit eeskätt ajakirjade Looming ja Vikerkaar viimastest aastakäikudest. Esitusele tulevad lühilood, ent ka katkendid pikematest jutustustest, romaanidest ja novellidest. Autorid on Ervin Õunapuu, Andres Vanapa, Jan Kaus, Mart Kivastik, Ilmar Jaks, Lembit Kurvits jt. Tekste loevad eesti tippnäitlejad. Ines Aru, kes alustas, annab teatepulga üle Üllar Saarmäele ja Andres Noormetsale. Rubriik on Vikerraadio kirjandussaate ?Litter? käepikendus, toimetaja on Urmas Vadi ja helireþissöör Külli Tüli.

 VARIA

Kultuurkapitali ?Ela ja sära? aastase stipendiumi pälvisid arhitekt Tarmo Luisk, filmireþissöör Marko Raat, helilooja Urmas Sisask, rahvakultuuri uurija ja käsitöömeister Ulve Kangro, sporditeadlane Joe Noormets, näitleja Kersti Kreismann, kunstnik Kai Kaljo ja kirjanik Eeva Park.

Kultuuriminister ja nõukogu esimees Urmas Paet ütles, et ?Ela ja sära? stipendium on mõeldud kõrgvormis loomeinimestele erialaseks pühendumiseks. Saajale garanteeritakse aasta jooksul netosissetulek 15 000 krooni kuus. Tänavu kandideeris 85 inimest, neist enim, 25 taotlust, laekus kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalile ning 23 kirjanduse sihtkapitalile. Eraldamise otsustab Kultuurkapitali nõukogu, toetudes sihtkapitalide eksperthinnangule. Stipendiumi saab igal aastal kaheksa väljapaistvat loomeinimest.

 

Kultuuriministeerium ootab riigi kultuuristipendiumide taotlusi, avalduste esitamise tähtaeg on 20. august 2004. Stipendiumid on mõeldud oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks ning õpinguteks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes.

Stipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele. Taotlusi stipendiumide määramiseks võivad esitada loomeliidud, kohalikud omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusealane tegevus.

Kultuuriminister võib käesoleval aastal välja anda kokku 20 stipendiumi a 36 000 krooni. 12 stipendiumi määras kultuuriminister Urmas Paet veebruaris.

Konverents ?Eesti keel ja kultuur maailmas II?

25. ? 27. VI 2004 toimus Tartus eesti keele ja kultuuri õppejõudude II maailmakonverents. Osalisi ? keeleuurijaid, kultuuripoliitikuid, riigiametnikke ja eesti kultuuri välisesindajaid ? saabus 16 riigist.

Konverentsi patrooniks oli Lennart Meri. Kolme päeva jooksul leidis käsitlemist lai teemadering: eesti keele arengusuundumused, eesti keel ja Euroopa Liit, Eesti uuem kirjandus, suundumused tänapäeva Eesti ühiskonnas, Eesti õigusruumi ülesehitus ja toimumine, kultuurikorraldus Eestis, Eesti kultuurialane välissuhtlus ja Eesti maastike keel. Lisaks toimusid vestlusringid ning võis vaadata näitust mitmel pool maailmas koostatud eesti keele ja kultuuri õppematerjalidest.

 

5. ? 25. VII on Rahvusraamatukogu renoveerimis- ning remonditööde tõttu suletud. Sel ajal on tööpäeviti kella 12 ? 19 avatud Endla tänava ajalehtede saal. Kolme nädalasse on planeeritud hulgaliselt müra- ja tolmurikkaid töid, mida pole võimalik teha, kui raamatukogu on avatud.

 

Laulu- ja tantsupeole tuleb külalisi paljudest riikidest

Kultuuriminister Urmas Paeti sõnul on laulu- ja tantsupidude traditsiooni kandmine UNESCO suulise ja vaimse pärandi nimekirja äratanud Eesti laulu- ja tantsupeo suhtes väga suurt huvi.

XXIV laulu- ja XVII tantsupeole on tulemas Soome Vabariigi president Tarja Halonen, Läti Vabariigi president Vaira Vike-Freiberga, Euroopa Komisjoni president Romano Prodi ning UNESCO vaimse pärandi nimekirja kuuluva Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsiooni säilitamist ja arendamist koordineeriva Balti ühiskomitee liikmed.

Oodatakse ka mitmeid maailma ja Euroopa koorimuusika tegelasi, tulemas on Rootsi Kooriühingu president Birgitta Dahl, Euroopa Kooriühingute Liidu president Hartmut Doppler, Rahvusvahelise Koorimuusika Föderatsiooni ning UNESCO esindajad.

Peokülaline on ka Briti helilooja Bob Chilcot, kelle spetsiaalselt Eesti peo jaoks kirjutatud laul tõlgitakse muu hulgas ka viipekeelde. 51 väliskollektiivi hulgas on koore ja puhkpilliorkestreid ning rahvatantsijaid paljudest Euroopa maadest, USAst, Kanadast, Saksamaalt, Norrast, Soomest, Ungarist, Lätist, Leedust ning kaks koori Kaukaasiast.

 TEADUS

28. VI kaitses Tartu ülikooli nõukogu saalis eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna eesti keele alal oma doktoritööd ?Sõnakeskne keelemudel: eesti regulaarne ja irregulaarne verb? Toomas Help. Juhendajaks oli filol.-knd. Ellen Uuspõld ja oponendiks Ph.D. Ülle Viks (EKI).

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming