Uudised

PRIIT KUUSK, MAARJA KASEMA, VILLI EHATAMM

 TEATER

?Vincent? Linnateatri laval

Tallinna Linnateatris esietendus 27. V Nicholas Wrighti uus näitemäng ?Vincent? (originaalpealkirjaga ?Vincent in Brixton?).

Näidendi tegevus toimub ajavahemikus 1873 ? 1876 (Vincent van Goghi noorusaastatel) Londonis. Tegemist on kunstniku elu salapärase ajajärguga, mis on meieni jõudnud vaid tänu mõningatele Vincenti poolt oma perekonnale lähetatud kirjadele. Brixton, 1873. Rahvusvahelise kunstigalerii müügimehena Hollandist Londonisse saabunud noormees üürib endale lesknaise majas toa. Kolm aastat hiljem lahkub ta Inglismaalt ning asub teekonnale, mis lõpeb kokkuvarisemise, surma ning igavese surematusega. Wrighti näitemäng põhineb van Goghi Londonis veedetud noorusaja faktidel ning räägib armastuse ning pööraste seikluste mõjust arenevale talendile. See on lugu geeniuse sünnist.

N. Wright on sündinud 1940. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis ning omandanud teatrihariduse Londoni Muusika- ja Draamakunsti Akadeemias. 1984 ? 98 töötas reþissöörina Royal National Theatre?is, lavastades seal põhiliselt uuemat inglise dramaturgiat. Ta on ka ise kirjutanud mitmeid näidendeid, millest tuntumad on ?Mrs. Klein? (1988) ja ?Cressida? (2000). ?Vincent Brixtonis? võitis 2003. aastal Inglismaa aasta parima näidendi auhinna ? Olivier Award?i.

Näitemängu on eesti keelde tõlkinud Anu Lamp ning selle toob lavale Ain Prosa Eesti Draamateatrist. Hobuveskist on XIX sajandi Londoni loonud kunstnik Kersti Varrak. Osades on Alo Kõrve (pildil), Epp Eespäev, Hele Kõre, Evelin Pang ja Andero Ermel.

Kloun Kohupiimu suvejutud

29. V on Uus Vana Teatri? ?Kloun Kohupiimu suvejuttude? esietendus Tallinnas ja 30. V Helsingis.

Lavastuste sarja ?Kloun Kohupiimu jutud? teise lavastuse valmimine on tegijatele pakkunud suurt rõõmu ja lusti ning suvejuttude publik ja kriitika saavad vastuse kevadjuttudel tekkinud küsimustele. Neeger Kloun Kohupiim ja tema vahekorrad. Lavale ilmub neeger Kloun Kohupiim, aga kust ta ilmub, jääb üllatuseks, ja ta þongleerib, nagu lubatud, ja laulab ja tantsib. Ja nagu lubatud tuleb lavale ka imeilus Mari Muusik, kes tunneb huvi ja muudki Klouni vastu, ning nemad ja pallid ja muusika ja tekst hakkavad suhtlema. ?Kloun Kohupiimu suvejutud? on lavastuste, plaatide, saadete sari, mis on mõeldud eelkõige isadele ja emadele, kes tahavad jutustada, rääkida, vesta ja kuulata, ära kuulata, välja kuulata. Lavastaja on Vahur-Paul Põldma, kunstnik Reet Nurmsalu (EKA III kursuse stsenograafia üliõpilane), muusik on Polina Tðerkassovna (flööt, tamburiin, thukkad). Etendused on Vene tänav 6 Meistrite hoovi teatrisaalis 29. V ? 6. VI.

 

Nukuteater pöörleb pöörasel pöördlaval!

29. V esietendub nukuteatri suveõues kogupere muusikaline suvelavastus ?Hunt ja seitse kitsetalle?. Suveõue püstitati Eesti esimene mobiilne pöördlava. Koguperemuusikali lavastaja Vahur Kelleri sõnul annab pöördlava suurepärased mängulised võimalused. Nukuteatri inseneride valmistatud pöördlava saab kaasa võtta ning paigaldada igal pool, suvisel ringreisil läbi Eesti. Suvelavastuse muusika autorid on Ivar Põllu, Tauno Aints, Janar Paeglis ja Karl Laanekask populaarsest ansamblist ?Genialistid?. Lavakujunduse on teinud Hardi Volmer ning tantsud seadnud Oksana Titova. Mängivad Liivika Hanstin, Anti Kobin või Tarmo Männard, Karin Lätsim, Ingrid Isotamm või Tiina Tõnis, Riho Rosberg või Andres Roosileht ja muusikalist ?Grease? tuntuks saanud Tallinna Pedagoogikaülikooli koreograafia õppetooli üliõpilased.

 KUNST

EKA magistrandid käsitlevad patriotismi

Täna kell 18 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis EKA IDK magistrantide näitus ?Mu isamaa on minu arm?.

Patriotism ei ole enam enesestmõistetav, 1990ndate sümbolitest on saanud legend. Kliðeede taga on igaühel oma isiklik suhe isamaasse. Näitusel saabki näha Eesti elu tõlgendusi, mõtteid tarbimisühiskonnast ja röövkapitalismist, loodusest ja inimestest. BAF pakub olukorras, kus eesti rahvas viibib hirmus ja ebakindluses, kus Laulva revolutsiooni aegne üksmeel on ammu lõhenenud, kus huvid, aated ja soovid on sattunud konflikti, võimalust taas ühendada käed ja koos torti süüa. Minna Hindi töö ?Usk, lootus, ðoping, faking, ent suurim neist on ðoping? lennutab valusa noole iga tarbimisühiskonna liikme pihta. Külli K. Kaatsi ?Sinimustvalge? on mitmetasandiline töö juurtest, inimese ja looduse suhetest, valikutest. Kristiina Kraft tõlgendab kodust Lasnamäge, Jane Remm esitab detailse vaate metsale, Silja Saarepuu ja Villu Plink näitavad liikuvate piltide dialoogi ning Tiina Tammetalu esitab ?Eesti maastikke? läbi inimeste. Need on Dogma vaimus filmitud kaadrid tavalise eestlase igapäevaelust.

 

26. V avati arhitektuuri- ja disainigaleriis Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia pälvinud tööde näitus. Fotodokumentatsioonidena saab ülevaate 2003. aasta parematest interjööridest: Leila Pärtelpoja ja Karl Erik Tarbe Tannenrode Villa sisekujundusest, Kolm Pluss Üks OÜ kujundatud Mustamäe keskuse interjöörist, Priit Põldme Saku õlletehase keedukojast jne.

 

28. V ? 4. VI on Rotermanni soolalaos EKA diplomitööde näitus ja nende avalik kaitsmine. Kuuendat korda on laiemal publikul võimalik tutvuda noorte arhitektide, sisearhitektide, disainerite, kunstnike ja kunstiteadlaste loomingu ning mõtteviiside ja -suundadega EKA. tähistab tänavu 30. X oma 90. sünnipäeva, sellest lähtuvalt on kujundatud ka lõputööde plakat, mille keskne kujund on loetav nii numbrina 90 kui kaasahüüdena diplomandidele: go! Sellel kevadel lõpetab peaaegu sada tudengit. Rakenduslikel erialadel kaitseb sellel aastal bakalaureusekraadi kolmveerand kõikidest lõpetajatest: sisearhitektuuri osakonnast 10, disainiteaduskonnast 37 ning meediateaduskonnast 8. Neile lisandub 9 magistrikraadi taotlevat arhitekti. Vabade kunstide teaduskonnas (maal, graafika, skulptuur) on 26 ja kunstiteaduse instituudis 2 lõpetajat. ?EKA lõputööd 2004? kulmineerub piduliku lõpetamisega ja moeetendusega 4. VI kell 17. Näitus on sellel päeval avatud kella 21ni.

Näituse on kujundanud Marco Laimre ning trükised tegi Andres Tali.

 

Homme on Tartu Sadamateater täis värsket ja mässavat moekunsti, performance?it ja moderntantsu. Juba kuuendat aastat viib Tartu Kõrgem Kunstikool läbi rahvusvahelise kultuuripealetungi ?Projekt: Mood-Performance-Tants?. Päeval vallutavad moderntantsijad ja performance?i-kunstnikud Sadamateatri, selle ümbruse ja Emajõe. Esinevad Def Räädu kosmoseprojektiga, EKA moetudengid, kes vahendavad värskemaid uudiseid putukate impeeriumist, ning interdistsiplinaarne Reet Aus. Moe- ja kunstirünnaku organiseerivad on Jaanika Terasmaa ja Signe Vilde. Kavas: kl. 14 ? 17 tants ja performance (Imre Malva, Kätlin Raav, Nele Suisalu, Renate Keerd, Viktorija Rudyte, Reet Aus, Enn Tegova); video (Piret Räni, Anu Vahtra), moefoto (Tanja Muravskaja) ja muusika (Dice Rudy).

Kl. 22 ? 4 EKA teatrirühmituse action, mood (Liisi Eesmaa, Raili Nõlvak, Triinu Pungits, Piret Paal, Kätlin Kaljuvee, Maarja Habicht, Mirjam Maramaa, Maru; muusika (Tolk, IP); Rakvere uue muusika kogumiku ?Higha Collection 4? esitlus jt.

 

31. mail kell 18 avatakse Y-galeriis Tanja Muravskaja fotonäitus ?Man?s Play?, mis on lahti vaid ühe nädala. Aktifotodel poseerivad tuntud naised: modell ja modelliagentuuri omanik, tippsportlane, saatejuht, kunstnik, muusik, fotograaf ja vagabund. Naisfotograaf vaatleb oma modelle mehe silmade läbi kui seksobjekte. Tema stilistiliseks eeskujuks on fotoamatööride erootika, kus fotograafi ihalusobjekte on pildistatud igapäevamiljöös. Mängitakse justkui meeste mänge, samas õrritatakse ja näidatakse koht kätte.

 

21. V avati Tartu Kunstimajas rahvusvahelise mainega klaasikunstniku Ivo Lille klaasskulptuuride näitus ?Tartu tvist?.Valdav osa eksponeeritud klaasskulptuuridest on tehtud külmtöötlustehnikas lehtklaasist, kasutatud on liimimist, söövitust, lihvimist, poleerimist ja liivapritsi.

 

26. V avati Hobusepea galeriis Mila Balti ja Meeland Sepa maali- ja installatsiooninäitus ?Vaimse väsimuse magushallis pohmeluses?. Balti hiidmõõtmetes maalid manipuleerivad Peeter Alliku sõnade kohaselt vaatajaga nagu partei pensionäriga. Ta kujutab väikekodanlikult rauget einet murul, sumbunud idülli ja ohutut dekadentsi ning punast voodit ning jätab kõik selle vaataja tõlgendada. Academia Gratas keevitust ja metallilõikamist õpetav skandaalse kuulsusega skulptor Meeland Sepp, kes on tuntud jõulise, otsekohese ja kohati verisegi esinemisstiili poolest, pakub taas vaatamiseks südamelähedaseks saanud mõnu- ja piinamismasinate uudismudeleid. Avamisel esitasid Sorge, Anonymous Boh, Ville Karel, Kivisildnik, Kukk, Contra, Taje Tross, Väike Tom, Olle Meyer, Meeland Sepp, Chintis Lundgren, Jürgen Rooste, Hiphop, Teet Raudsepp, Peeter Allik ja Macyver luulekonservi ?Unsere Gesamte Europäische Heimat?.

 

24. IV avati Draakoni galeriis Ado Lille maalinäitus ?Hajuv piir?. Lill maalib 2000. aastast seeriat ?Laava ja Tuhk?. Lill maalib aeglaselt, laseb kihtidel kasvada, et siis aja möödudes nagu arheoloogilistel väljakaevamistel leida tee algusesse, puhta lõuendini. Ebatavalisele protsessile vaatamata on kunstniku maalid hoolikalt mõõdetud sensuaalse figuratiivsuse ja assotsiatiivse abstraktsuse segu.

 

24. IV avati Draakoni galerii keldrisaalis Katrin Tukmanni klaasinäitus ?Sinine alge?. Näituse objektid on sündinud klaasikeskkonda viidud sinist värvust loovate metallioksiidide toimel. Sinisel värvusel on kunstniku jaoks nii klaasiajaloolise mälu osutaja kui ka subjektiivse lakmuspaberi tähendus. Ta ei välista ka taevasina, mere või vee rolli sinise kujunemisel klaasi arhetüüpseks värviks. Nii näeb Tukmann ka oma loomingus kahte võimalust: läbinisti sinine klaas või klaasi sinine struktuur.

 

27. ? 30. V toimub Tallinnas Baronsi hotellis ?koopiate kuninga? Daniele Ermes Donde näitus. Firma Donde&Partner, mida juhatab professor Daniele Ermes Donde, oli esimene, mis 1970ndatel alustas kuulsate kunstnike tööde legaalse kopeerimisega. Donde toob Tallinnasse selliste kuulsate kunstnike nagu Vincent van Gogh, Paul Cezanne, Paul Gauguin, Edgar Degas, Henri de Toulouse-Lautrec, Claude Monet, Pierre Auguste Renoir, Amedeo Modigliani, Gustav Klimt, Leonardo da Vinci ja Canaletto tööde koopiad. Näituse pärl on Picasso maali ?Poiss piibuga? koopia.

 

Homme kell 14 algab Vaala galeriis järjekordse ?INPORTi? raames Poola kunstnike performance?ite esitlus. Näha saab Dariusz Fodczuki (1966), Wladislaw Kazmierczaki (1951), Ewa Rybska (1958), Artur Grabowski ja Pawel Kwasniewski (1963) performance?eid. Kõik nad on oma ala tuntud tegijad, mitmed seotud veel õppejõu ja kuraatori ametiga. Selgi aastal on ürituse taga Gert Hatsukov.

 

Homme toimub Kadrioru pargis väliskunstimuuseumi organiseeritud ?Suur maalilaupäev Kadriorus?. Perepäevale on oodatud kõik kunstihuvilised.

Kava: kl. 10.30 ? 11 registreerimine päeva I pooleks Kadrioru lossi vestibüülis; kl. 11.05 ? 11. 30 tuðimaali tehnika esitlus ja katsetamine; kl. 11. 30 ? 13 pargivaate või loodusmotiivi vabas õhus maalimine; kl. 13 ? 13.45 esineb Kadrioru lossi peasaalis laulustuudio Väike Muusik; kl. 14 ? 15.30 pargimaalijate piknik ?Belvedere Apolloni? kuju juures; kl. 14.30 ? kl. registreerimine päeva II pooleks; kl. 15.05 ? 15.30 tuðimaali tehnika esitlus ja katsetamine; kl. 15.30 ? 16.30 pargivaate või loodusmotiivi vabaõhumaal; kl. 16.30 ? 17 ühisnäituse väljapanek. Info ja registreerimine tel. 606 6400.

 

Homme kell 11 ootavad Kastellaanimaja galerii ja Eduard Vilde muuseum kõiki huvilisi ringkäigule Kadrioru pargis ja kunagises kastellaani elamus. Kunstiajaloolased Juta Kivimäe ja Anne Lõugas räägivad, kes oli kastellaan, millised hooned asusid pargis ja mis neist säilinud on. Juttu tuleb ka kirjanik Eduard Vildest ja tema viimase korteri sisustusest ning linnakodaniku elulaadist 1920. aastatel. Lõpuks vaadatakse uusimat kunsti Kastellaanimaja galeriis ja võib näha ka videofilmi ?Eduard Vilde?.

 

21. ja 22. V pidas soome litomeister ja kunstnik Matti Hintika Pärnu litograafiakeskuses värvilitograafia workshop?i. Kunstniku käsitletud positiiv-negatiiv-trükki ühelt kivilt demonstreeriti Eestis esimest korda. Hintika avas ka oma personaalnäituse.

 

25. V avati Narva muuseumi kunstigaleriis EKA vabade kunstide rändnäitus ?Ekskursioon?.

 

26. V avati Mooste külalisateljees MoKS Lost Foundationi asutajate Elina Ojanperä ja Valpuri Talvitie (Soome) installatsioon-kontor. Avamisel oli kõigil soovijail võimalik liituda Lost Foundationiga, diskuteerida ja esitada küsimusi selle asutajatele ning maitsta Lost Foundationi nimelist eripruuli. Valpuri Talvitie esitas luulet oma kavandatavast luulekogust. Lost Foundationi (Eksinute Sihtasutus) asutati Ojanperä ja Talvitie tänavu aprillis, kontseptsioon töötati välja kunstnike rännakutel Lätis ja Leedus ning resideerimisajal MoKSis. Sihtasutuse idee on pakkuda omamoodi autonoomiasaarekest inimestele, kes leiavad, et nad on kadumas ühiskondlikku masinavärki. Talivitie ruumiinstallatsioon ?Aprill? koosneb leitud orgaanilistest materjalidest, maalidest, helidest ja eesti- ning soomekeelsest luulest.

 

Arhitektuurimuuseumi maketikogu täienes uue maketiga: valmis Eesti Üliõpilaste Seltsi maja makett. Georg Hellati projekteeritud ning 1902. aastal valminud EÜSi maja Tartus on eesti rahvusliku arhitektuuri sümbolteoseid. 2002. aastaks renoveeriti maja põhjalikult. EÜSi maja maketi (1:50) valmistas kunstnik Kaarel Kurismaa ning see hakkab ehtima Arhitektuurimuuseumi uut tüüpi püsiekspositsiooni, mille muuseum avab 2005. aastal pärast kunstimuuseumi väljakolimist Rotermanni soolalaost.

 

26. V avati Soomes Retreti muuseumi Kaljusaalis Eesti graafika näitus. Väljas on Peeter Alliku, Siim-Tanel Annuse, Jüri Arraku, Sirje Eelma, Maie Helmi, Loit ja Virge Jõekalda, Anu Kalmu, Eve Kase, Concordia Klari, Avo Keerendi, Leo Lapini, Malle Leisi, Silvi Liiva, Raul Meele, Naima Neidre, Mall Nukke, Kaljo Põllu, Reti Saksa, Evi Tihemetsa, Vive Tolli, Andres Toltsi, Maria-Kristiina Ulase, Peeter Ulase, Kelli Valk-Kagovere, Benjamin Vassermani, Urmas Viigi ja Mare Vindi tööd. Põhinäitustel eksponeeritakse Anders Zorni maale ja Rembrandti graafikaloomingut. Pärast Eesti kaasaegse graafika müüginäitust saab näha Lumi kollektsiooni fotonäitust (Henri Cartier-Bresson, David Hockney, Jacques-Henri Lartigue, Annie Leibovitz, Man Ray, Robert Mapplethorpe ja Sandy Skoglund, tööd aastaist 1908 ? 1995). Soome fotograafidest osalevad Ismo Kajander ja Pentti Sammallahti. Installatsiooninäitusel esinevad Villu Jaanisoo, Niran Baibulat, Alexander Reichstein, Christine Candolin ja Ando Keskküla. Avatud on ka soome disaini näitus ning akvarelli töökoda. Suvenäitused on lahti 27. V ? 29. VIII.

 

ÜLESKUTSE

Seekordne Paide tegevuskunstifestival ARL toimub laupäeval, 10. VII kl. 15 poole tunni jooksul Paide keskväljakul.

Kõik performance?id toimuvad ja on jälgitavad üheaegselt, mida on soovitav arvestada ka performance ?i sisulisel planeerimisel.

Pikemad performance?id algavad veidi varem, lühemad hiljem, kõik lõpevad üheaegselt. Korraldajad ei taga heli- ja videotehnikat ega elektrit, samuti muid kulukaid tehnilisi vahendeid. Performance planeerida teostatavana Paide keskväljakul vabas õhus (vt. veebikaamerapilti http://www.ilm.ee/paide/). Performance ei tohi kesta üle poole tunni. Kokkuleppel korraldajatega aidatakse lihtsamate tehniliste vahendite (mööbel, tööriistad jne.) laenutamisel. Kulumaterjalid hangib ja kohalesõidu tagab iga osaleja ise.

ARL: unplugged kontseptsioon on tuua festivalile ja performance?i-kunsti tagasi POWER, mis ei tule elektrivõrgust, vaid kunstnike sisemisest energiast.

Minimaalsete materiaalsete vahenditega saavutatakse maksimaalne tulemus. Kõigist performance?itest kujuneb üks suur ja kontsentreeritud performance, mis annab laengu nii osalejatele, publikule kui ka võimalikele veebikaamera pildi vaatajatele.

Osalejate registreerimine kestab kuni 15. VI, ankeet ja teave festivali kodulehelt www.hot.ee/timespace

Festivali kuraator Mari Sobolev, tel. 511 4038; e-post: sobolev@artun.ee

 MUUSIKA

Olari Elts lõpetas hooaja Riias

Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri peadirigent Olari Elts lõpetas orkestri hooaja Riia Suure gildi saalis 20. V, mil toodi ettekandele F. Mendelssohn Bartholdy romantiline oratoorium ?Paulus?. Kaastegevad olid segakoor Latvija koos tütarlastekooriga Riga ning solistid Andris Gailis, Sonora Vaice, Antra Bigaca, Ingus Petersons, Juris Adamsons ja Egils Silinð. Esimese külalisdirigendi Terje Mikkelseni käe all tegi LRSO sel hooajal ka 12 kontserdiga reisi Hispaaniasse ja Saksamaale.

5. V juhatab Olari Elts taas Austraalias, seistes pärast aprillikuud (ettekandel Barberi ?Knoxville: Summer 1915? ja Mahleri IV sümfoonia) teist korda Adelaide?i SO ees sealses Linnahallis, kavas Gabrieli, Mozart, Mendelssohn ja Bach.

 

Aile Asszonyi Brüsselis finaalis

Tänavusel kuninganna Elisabethi nim. rahvusvahelisel konkursil Brüsselis (27. IV ? 15. V) võistlesid noored lauljad. 173 soovinust lubati esinema 106 lauljat 38 riigist, nende hulgas ainuüksi sopraneid 63.

Eesti sopran Aile Asszonyi (28) pääses kahe avavooru järel (II voorus laulis ta ka V. Tormise ?Kolme lille?) 12 parema hulgas finaali, kus kaheosalisel võistlusel esines koos inglaste The Academy of Ancient Musicuga Paul Goodwini juhatusel ning Kuningliku Teatri La Monnaie sümfooniaorkestriga Marc Soustrot? dirigeerimisel nii Brüsseli Kaunite Kunstide Palees kui Kuninglikus Konservatooriumis. Finaalvõistluse þürii, kelle liikmete hulgas olid ka Joan Sutherland, Raina Kabaivanska, Tom Krause ja Andreas Scholl, kuulutas võitjaks poolatari Iwona Sobotka ning laureaatideks kõik finalistid, kuue premeeritu hulka Aile Asszonyi ei kuulunud.

ERSO hooaja lõppkontsert

ERSO hooaja lõppkontsert, mis on ühtlasi ka festivali ?Tubin ja tema aeg? avakontsert, algab täna kell 19 Estonia kontserdisaalis.

ERSO lõpetab viimaste aastate mitmekesiseima hooaja: lisaks suurepärastele solistidele ja dirigentidele, kes ERSOga koostööd tegid, mahtus lõppenud hooaega Grammy auhind Sibeliuse kantaatide plaadi eest (ERSO, tütarlastekoor Ellerhein, Eesti Rahvusmeeskoor, koormeistrid Tiia-Ester Loitme ja Ants Soots, dirigent Paavo Järvi; Virgin Classics), kolmenädalane Itaalia turnee oktoobris koos peadirigent Nikolai Aleksejeviga, kontsert Helsingi Finlandiatalos Olari Eltsi dirigeerimisel veebruaris, mitme uue CD ilmumine jpm.

Pärast paarikuist vahet juhatab ERSO-t taas peadirigent Nikolai Aleksejev. Kontsert kulmineerub XX sajandi suurima sümfooniku Dmitri ðostakovitði tuntuima, V sümfoonia ettekandega.

Rudolf Tobiase ballaadis ?Sest Ilmaneitsis ilusast? soleerib Peterburi Maria Teatri sopran Maria Ljudko, kes on edukalt esinenud ka Moskva Suure Teatri ja Berliini Koomilise Ooperi laval.

Kui Eduard Tubina looming ja ERSO on viimastel aastatel olnud ühendatud peamiselt sümfooniate kaudu, siis seekord tuleb ettekandele tema efektne ja virtuoosne ?Klaverikontsertiino?, solist on Vardo Rumessen.

Nikolai Aleksejevil lõpeb kolmas aasta ERSO peadirigendina, vastavalt poolte kokkuleppele koostöö jätkub. Järgmine kord on Aleksejev orkestri ees 3. VII, kui ta astub esmakordselt laulupeo dirigendipulti, juhatades koos teiste nimekate dirigentidega laulupeo sümfooniakontserti.

 

Rahvusvaheline Pärnu koorifestival

27. V algas V rahvusvaheline Pärnu koorifestival, mille kunstiline juht on Ave Sopp). Tegemist on omalaadse sündmusega amatöörkooridele, mille missiooniks oli ja on esinemisvõimaluse pakkumine Tallinnas traditsiooniliselt toimuvate üldlaulupidude vaheaegadel.

Kuivõrd aga sel aastal on üle nelja ja üle kahe aasta toimuvad sündmused ajaliselt kokku sattunud, otsustasid koorifestivali korraldajad muusikapidustused maikuu lõppu üle tuua. Juulist maisse nihutamine tõi koorifestivali osalejate hulka rohkem laste- ja noortekoore, mille tulemusena sündis Pärnu koorifestivali üks uutest kontsertidest ?Selges noortekeeles?, kus täna astuvad Eesti tuntud noortekollektiivide kõrval üles ka koorid Tðehhist, Leedust ja Lätist.

Kokku osaleb Pärnu koorifestivalil 25 koori (ca 1000 lauljat), neist seitse välismaalt: Tðehhist, Norrast, Slovakkiast, Valgevenest, Lätist ja Leedust.

Festivali lõppkontsert toimub pühapäeval 30. V.

 

Eduard Tubinale pühendatud näitus

26. V avati rahvusraamatukogu muusikasaalis avatud Eduard Tubina sünniaastapäevale pühendatud näitus ?Eduard Tubin meie kogudes?, mis kajastab tema loomingut noodis, helis ja kirjasõnas.

18. juunil saanuks eesti suurhelilooja Eduard Tubin 99aastaseks. Rahvusraamatukogus on talletatud kogu Tubina Eestis ilmunud looming ja rikkalikult välismaal ilmunut. Tänu headele suhetele helilooja ja tema poja Einoga saabus 1995. aastal rahvusraamatukokku Eduard Tubina arhiiv: noodid, raamatud ja esemed.

Näitust vaadates võib tõdeda, et Eduard Tubina muusika tõeline läbimurre algas meil alles pärast helilooja surma. Surveaegadel ei tohtinud kodumaal väliseestlast ausse tõsta, ridamisi keelati ära E. Tubina väärtteoste ettekandeid. Ka rootslased olid pikaldased taipama, et nende seas tegutseb suurvaim, ning valisid alles tema elu viimasel, 1982. aastal pagulashelilooja Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks.

Näitus on avatud augusti lõpuni.

 

RAMi uus kava

Eesti Rahvusmeeskooril seisavad täna ja homme ees kontserdid uue kavaga ?And I love her?, mida juhatab Lone Larsen Rootsist. Esmakordselt pakub meeskoor oma kuulajatele tervikkavana muusikat, mille läbivaks teljeks on jazz ja kergemuusikatöötlused. Kontsertidel kõlavad spirituaalid, jazzilikult harmoniseeritud rahvaviisid ja estraadiklassika.

Kava mitmekesistavad Eestis esmaettekandena kõlavad teosed sellistelt tuntud Skandinaavia heliloojatelt nagu Knut Nystedt, Jan Sandström ja Staffan Lindberg.

Dirigent Lone Larsen on jazzinterpreedina saanud tuntuks enda asutatud kuueteistliikmelise vokaalansambli Voces Nordicae kontserttegevuse kaudu. Ta on ka vokaaljazzi ansambli Vocation asutaja ja kunstiline juht. Lone Larsen on teinud koostööd Rootsi ja Taani raadiokooridega ning on lisaks interpreeditööle tegev ka pedagoogina Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias.

Kontserdid toimuvad 28. V Tartu Vanemuise kontserdimajas ja 29. V Pärnu kontserdimajas algusega kell 19.

 

Järvid Euroopas

Neeme Järvi juhatas sel kuul oma viimased kontserdid Göteborgi Sümfoonikute (GSO) peadirigendina, misjärel ta jääb orkestri juurde Chefdirigent Emeritus?ena. Viis õhtut kahe kavaga Stockholmis ja Göteborgis kandsid nimetust ?Grande Finale? ning leidsid sooja poolehoiu mitte ainult Göteborgi, vaid ka Stockholmi kriitikuilt. 6. ja 7. V esitas Rootsi rahvusorkester GSO maestro Järvi juhatusel Stockholmi kontserdimajas Sibeliuse VI sümfoonia ja Mahleri ?Laulu maast? (sol. Karl-Magnus Fredriksson, Jorma Silvasti). 13., 14. ja 15. V toimusid Järvi viimased kontserdid peadirigendina Göteborgi kontserdimajas, kavas ka Peeter Vähi flöödikontsert ?Taevase järve laul?, solist oli Maarika Järvi. Neeme Järvi järgmised kontserdid Göteborgis on novembris.

Paavo Järvi andis 20. V esimese kontserdi tänavu oma uue orkestri Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie?ga, kelle peadirigendiks ta on 2004. a. algusest. Esineti Leipzigi rahvusvahelisel Bachi festivalil Gewandhausi suures saalis, kavas Mozarti ja Bachi teosed ning Brahmsi IV sümfoonia, kaastegev Dresdeni Kammerkoor. Järgnenud on (eile ja täna) kaks kontserti Frankfurdi Raadio SOga. Nädala pärast, juhatab ta 4. VI Pariisis Raadiomaja saalis Prantsuse Raadio Filharmoonia orkestrit, kus kavas koguni kaks eesti teost: Arvo Pärdi ?Fratres? ja Erkki-Sven Tüüri ?Viiulikontsert? (sol. Isabelle van Keulen). Kohe seejärel on Paavo Järvil veel neli kontserti Deutsche Kammerphilharmonie?ga Bremenis, Gütersloh?s ja Kölnis.

Kristjan Järvi juhatas 27. V Norrlandi Ooperi SO ees teatri kontserdisaalis Eduard Tubina X sümfooniat. 1. ? 4. VI toob ta Rootsi orkestri kontserdireisile Eestisse (Pärnu, Tallinn) ja Soome (Tampere), kus kõlab samuti Tubina X, solistina on kaastegev aga tðellist Teet Järvi. Need on Kristjan Järvi viimased kontserdid Norrlandi Ooperi ja tema sümfooniaorkestri peadirigendina.

 FILM

Kuus eesti filmi Moskva publiku ette

24. ? 30. maini linastuvad ?Uue kino? 8. foorumil meie mängu-, tõsielu- ja nukufilmid, igast liigist kaks väljavalitut.

Moskva loomaaia vahetus naabruses asuvas uhkes Kinotsentri hoones saab vaadata Sulev Keeduse ?Somnambuuli? ja Rando Pettai ?Vanad ja kobedad saavad jalad alla?. Dokumentaalfilmidest lähevad publiku ette Maimiku-Kilmi ?Elav jõud? ja Dorian Supini ?Elu pisiasjad?. Meie animatsiooni esindavad seekord Pärtel Talli ?Porgand? ja Rao Heidmetsa ?Instinkt?.

Kinoliitude Konföderatsiooni korraldataval filmiüritusel auhindu ei jagata, küll aga toimub seal hulgaliselt temaatilisi ümarlaudu ja diskussioone. Esindatud on Venemaa filmikriitikute raskekahurvägi, hulgaliselt osaleb teiste riikide filmiteoreetikuid ja festivalide programmikoostajaid. Eestist sõidavad foorumile reþissöör Sulev Keedus ja operaator Rein Kotov, filmiteadlane Lauri Kärk ja kinoliidu juhatuse liige Elo Tust.

 KIRJANDUS

Eesti Kirjandusmuuseumi Nüpli XII kevadkool ?Quo vadis ? eesti kirjandus? toimub 29. V.

Nüpli XII kirjanduse kevadkoolis on tähelepanu keskmes viimase viie aasta eesti kirjandus. Seda seoses kahe märksõnaga: rahvuslikkus ja rahvusvahelisus. Otsitakse olemuslikku, üllatuslikku ja poleemilist? Kas ja kuivõrd asetab uus eesti kirjandus end rahvusvahelisele foonile? Milline on tema eripära? Mis on eestipärasus kirjanduses? Kell 11 kogunetakse Eesti kirjandusmuuseumi ees (Vanemuise 42), kus ootab buss, sealt sõidetakse üheskoos Nüplisse.

Ettekande teevad Mare-Mai Kõnno, Anneli Mihkelev, Külliki Kuusk, Andrus Org, Epp Annus ja Valle-Sten Maiste. Kell 19 ? 21leiab aset kriitika-performance ?Kodutu lugeja ehk Dekonstruktsioon koorile ühes osas?. Lähtekohaks on Rein Veidemanni ?Lastekodu? ja eesmärgiks on välja selgitada teose lugejatasandid ja retseptsiooniline ümbrus. Koori juhatab Janek Kraavi. Osavõtumaks 50 krooni (tasumine kohapeal), esinejatele ja kodututele lugejatele tasuta! Palume osavõtust ning bussiga sõidu soovist teatada Eesti Kirjanduse Seltsi (Krista Ojasaar: eks@kirjandus.ee, 7427 079).

 

Tartu raamatukogud peavad koostööplaane

25. mail sõlmisid neli ühist kataloogisüsteemi kasutavat Tartu raamatukogu koostöökokkuleppe. Leping seob esialgu ülikooli-, põllumajandusülikooli- ja linnaraamatukogu ning kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu, kuid on avatud ka kõigile teistele Tartu raamatukogudele.

Seni on tihedamat koostööd tehtud ELNET Konsortsiumi Tartu serveris asuva ühise kataloogi ja teiste samas süsteemis olevate ühiste andmebaaside (ESTER Tartu) haldamisel ja kasutamisel. Nüüd lepiti kokku ulatuslikum koostöö kogude komplekteerimisel ja ühiseid lugejagruppe puudutavate teenuste arendamisel, aga samuti raamatukoguhoidjate täienduskoolituse vallas. Lisaks planeeritakse laiemat koostööd Tartu ja ülikooliga seotud kultuuripärandi digitaliseerimisel ja vastavate andmebaaside loomisel.

Suuremat ja lugejatele otsesemat kasu peaks andma koostöö raamatukogu- ja infoteenuste arendamisel. Näiteks analüüsitakse võimalusi ühtse, ID-kaardil baseeruva lugejapileti kasutamiseks Tartu raamatukogudes.

 

31. mail kell 14 autasustatakse Võrus Kreutzwaldi muuseumi saalis (Kreutzwaldi tn. 31) laste võrukeelsete kirjatööde võistluse ?Mino Võromaa 17? paremaid autoreid, võitjatele annab auhinnad üle kultuuriminister Urmas Paet. Auhindamisel esineb mulgikeelsete lauludega Anu Taul ansamblist Neiokõsõ.

Võistlusel ?Mino Võromaa 17? osalesid ajaloolise Võrumaa ja Setumaa koolide õpilased omakeelsete juttude, luuletuste ja lühinäitemängudega. Võistlusele esitatud parematest töödest anti välja 116-leheküljene kogumik, mille toimetas Antsla kooli õpetaja Anu Silm. Kogumikus on 149 kirjatööd, raamatut illustreerivad Antsla kooli õpilase Gerda Kranichi joonistatud pildid. Tänavuse, 17 võistluse korraldas ja kogumiku andis välja Võru Instituut. Võistluse ja kogumike väljaandmise algatas 1987. aastal Võrumaa Hariduskoondis.

 TEADUS

Biosüstemaatika XXI sajandil

Eesti Teaduste Akadeemia koos Tartu ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudiga ning Eesti Põllumajandusülikooli zooloogia ja botaanika Instituudiga korraldasid 12. IV TÜ õppehoones seminari ?21. sajandi biosüstemaatika?

Seminari avas akadeemik Ain-Elmar Kaasik. Põhiettekande teemal ?Eesti ? heade traditsioonidega provints või arvestatav osaleja EluPuu rekonstrueerimises?? tegi akadeemik Erast Parmasto.

Bioloogiateadlased Urmas Kõljalg, Olle Hints, Toomas Kivisild, Tiina Randlan, Tatjana Oja, Tiit Teder, Jaan Viidalepp ja Tarmo Timm käsitlesid ettekannetes biosüstemaatika aspekte ja probleeme.

 

20. ? 22. maini oli ETA külaliseks Poola TA delegatsioon, mida juhtis akadeemia president Andrzej B. Legocki.

Poola teadusdelegatsioon tutvus ETA ja teadusasutuste tegevusega. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis pidas prof. A. B. Legocki erialase loengu, mis käsitles geneetilise pärandi mõjusid bioloogilisele mitmekesisusele. 21. V allkirjastati ka ETA majas Eesti ja Poola TA koostööleping.

 VARIA

24. V avati Otaniemis Kõrgema Tehnikakooli peahoones Eesti Instituudi abiga Soome jõudnud Endel Grensmanni õhufotonäitus ?Linnu Eesti?.

Eesti Instituut viib 2002. a. sügisel Tallinnas rahvusraamatukogust rahvusvahelist ringsõitu alustanud näituse Soome. Näitust näidatud mitmel pool Rootsis, kus seda saatis suur publikumenu. Grensmanni tegemiste vastu on tundud huvi ka fotoajakiri Cheese, mille 6. numbri kaanelugu oli pühendatud Grensmanni aerofotodele. Keerukatest tehnilistest lahendustest huvituva aerofotokunstniku näitus on Kõrgema Tehnikakooli peahoone teise korruse fuajees avatud juuni lõpuni. Seejärel viib Eesti Instituut näituse edasi teistesse Soome paikadesse.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming