Uudised

PRIIT KUUSK

 KUNST Sepakunsti traditsioon jätkubAsso Altmäe. Kivid, 2002. Pihukiviga sepistatud raud.

4. V avati rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Põhjamaade seppade näitus ?Raudtuli?. Seppade näitusel on väljas Eesti, Soome, Norra, Taani ja Rootsi seppade tööd. Nad on tänaseni sepise kui iidse tarbekunsti traditsiooni elus hoidnud ja tegelevad kaasaegse kunstsepisega. Väljas on ka kahe naissepa looming. Näituse kuraatorid on Kristjan Raba (ERM), Ivar Feldmann (Eesti Seppade Ühing) ja Heigo Jelle (EKA). Rahvusraamatukogus on võimalik vaadata filmiprogrammi, kuhu kuuluvad ?Sepp Julius Ruusi meistriklass? (autor Laur Vallikivi), ?Triibuline raud? (autor Liivo Niglas), ?Raudtuli? (autorid Kadri Kuusk ja Maido Selgmäe). 4. V avati ka arhitektuuri- ja disainigaleriis (pärnu mnt. 6) EKA sepakunsti õppesuuna üliõpilaste ja õppejõudude tööde näitus. Soome Instituudis on avatud Seppo Riihoneni fotonäitus ?Tampere sepistatud piirdeaiad?.

 

5. V avati rahvusraamatukogu V korruse galeriis raamatunäitus ?Juugend Eesti raamatukujunduses?. Eksponeeritud on nii originaal- kui ka laenatud kujundusega raamatud ja ajakirjad, juugendköited ja eksliibrised. Juugendlik nõtke joon, inspireeritud jaapani puugravüürist ja Euroopa keskaegsest ornamentikast, väänlev geomeetriline või taimornament jõudis XX sajandi algul ka eesti raamatukujundusse. Mõjutusi saadi saksa ja vene (raamatu)kunstist. Juugendi mõjuväljas väärtustus trükiste originaalkujundus ja kõigi kujunduselementide stiilne kunstipärane ansambel. Juugendi raames tekkinud rahvusromantilisi koolkondi esindasid Eestis Kallis, Roosileht, Triik, Uurits, K. Raud. Juugend taandus kahekümnendatel aastatel, sulandudes mõne kunstniku loomingus kokku moodi tulnud ekspressionismiga.

 

5. V avati Ühispanga galeriis Reti Saksa isiknäitus ?Joonistab ja kujutab?. Näha on viimase viie aasta jooksul valminud joonistusi ning skulptuure. Neis töödes kõneleb kunstnik lihtsas ning selges keeles olulistest asjadest elus.

 

5. V avati Hobusepea galeriis Mati Küti isiknäitus ?Rogerwieki kasvuhoone?. Väljapanek põhineb mullu jaanipäeval Paldiski Pentagonist kogutud elamustel. Ise nimetab ta oma näitust vaatlusandmete, säilmete ja näitliku õppematerjali kogumiks.

 

4. V avati 008 galeriis Ly Lestbergi fotonäitus ?I Dreamed ? He Loves?. Igaühel on õigus avastada oma Ameerika ja imestada, kuidas kõik seal on just täpselt see, mida varem on ette kujutatud, filmides nähtud, raamatutest loetud. Ja omakorda imeda õhinaga oma kaamerasse lõputa hulk kaadreid, mis just sinu sealolekut kinnitaksid. Ja ikkagi päris lõpuni mitte uskuda, et see siis ongi see päris Ameerika, päris New York. Paratamatult jääb piltidele natuke ka lootusi, mis kiivalt kõikjal kaasas püsivad ja mida hiljem kodus piltidelt hea näiteks Gershwini saatel taastunnelda.

 

5. V avati Estonia talveaias Tiina Puhkani isiknäitus ?Väike uinak?. Klassikalist gobelääni ning siidimaali armastav kunstnik on seekord välja pannud romantilised käsitsi tikitud siidist lapitekid.

 

10. V avatakse Assauwe tornis Pekingi ooperi miniatuursete tegelaskujude näitus. Näituse eesmärk on demonstreerida hiina kultuuri pärli Pekingi ooperi tegelaskujude originaalsust, humanismi ja ilu. Pekingi ooper ehk muusikaline näidend kujunes välja mitme kohaliku teatrivormi alusel XIX sajandi keskel. Teatri- ja muusikamuuseumi näitusel eksponeeritakse 60 figuuri (kõrgus 60 cm). Väljapanek põhineb 37 Pekingi ooperi sü?eel, tutvustades järgmisi tegelaskujusid: sheng (mees), dan (naine), jing (maalitud näoga, mees) ja chou (koomiline tegelane, mees või naine). Igas miniatuuris peegeldub ühtlasi Hiina kolme tuhande aasta taha ulatuv ajalugu, poliitika, filosoofia, eetika, kirjandus ja esteetilised vaated. Unikaalsete riiete, peakatete, jalatsite, relvade ja ehetega nukud on valmistatud Tianjini linna Yuandi Pekingi ooperi figuuride valmistamise stuudios. Näitus valmis koostöös Hiina saatkonnaga.

 

24h galerii e-näitusel saab näha August Künnapu tänavu valminud maale inimestest ja loomadest. Vähe on kunstnikke, kes suhtlevad oma loomingus loomade kui isiksustega. Künnapu teeb seda erilise soojusega. Kindlasti ka irooniliselt, aga eks loomad või ollagi õige naljakad. Inimesed muuseas ka, näiteks maalil ?Londoni loomaaia valvur saab suudluse sõbralikult merilõvilt?.

 

30. IV avati Tartu Kunstimaja suures saalis Peeter Lauritsa ja Ain Mäeotsa üliedukas ühisprojekt, fotolavastuste seeria ?Mullatoidu restoran?. Väikeses saalis on kunstnik Raivo Irdi (s. 1977) sümbolistlike ja psühhedeelsete maalide ning maalitud objektide näitus. Kunstnik on lähtunud paganlikust kultuurist, ?amanistlikust maailmatunnetusest.

 

4. V avati Y-galeriis Maris Palgi ja Kaie Luige näitus ?Ihust ja hingest?. Kunstnikud käsitlevad naise elu argipoolust. Naised nende maalidel pole esindusvormis, neil on omad tavalised mured: tselluliit, ebamugavad, kuid kohustuslikud aksessuaarid (rinnahoidjad), soorollide määratud kohustused ja probleemid.

 

Täna kell 19 avatakse Tartu Saksa Kultuuri Instituudis kaks uut näitust: Kohvrigaleriis Thomas-Peter Schardti ?Fontaine de Vaucluse? ja saalis Archibald Bajorati ?Kalevipoja illustratsioonid?. Schardt (1937) on kujundanud mitmesuguseid ajakirjandusväljaandeid, olnud kirjastuse Gong kunstiala direktor. ?Fontaine de Vaucluse? on inspireeritud kuulsa XIV sajandi itaalia lüüriku Francesco Petrarca loomingust. Bajorat (1923) on Leedus sündinud saksa kunstnik, keda on huvitanud nii ?Kalevala? kui ?Kalevipoja? teema. Väljas on valik illustratsioone, sealhulgas ?Kalevipoja? saksakeelsele uusväljaande illustratsioonide koopiad.

 

Academia Grata hõlvab maikuu jooksul Eesti: 3. ? 9. V toimub Muhu Tamse baasis AG maali- ja kunstiajaloo workshop, juhendavad Kollane Huntmees ja Raica; 5. ? 29 V saab Türi kultuurimajas vaadata Arkadi Plastovi nimelise neokommunistliku kunstirühmituse projekte; 7. V astuvad Tartu lastekunstikooli galerii tegevuskunstiööl üles MARI S ja TAAVE TUUTMA, 10. ? 22. V toimub Draakoni galeriis Marliis Newsome?i näitus ?Ameerika unelm? ja 11. ? 22. V Deco galeriis skisoidse Chintis Lundgreni hüpernäitus ?Punane kuup?.

 

Narva kunstigaleriis on Euroopa Liitu astumise puhul lahti näitus ?Meie maja aken ? 3?. Narva kunstnikud on näinud aknas nii ühtsust Euroopa Liiduga (A. Pärtel) kui intiimset kohtumist (A. Romanov), nii järjekordi kui vanake Sidorka üksildast elu koos kassi ja koeraga (K. Zverev). Narva kunstnike aknast avaneb vaade saladuslikku tumedasse aeda (L. Dmitrijeva), võib näha taimestiku rikkust (I. Sopina) või ka kevadises vihmas üksildast uitajat (O. Tjurina). Vt. veel www.narvamuuseum. ee/kunstigalerii/

 

Kuni 22. V on Kohtla-Järve põlevkivimuuseumis väljas Endel Taniloo skulptuurkompositsioonid ja aktid. Näha saab väiksemaid ?amottkompositsioone ?Saunas?, ?Daam tallega?, ?Oinapügaja?, ?Eite-taati?, mida ei eksponeeritud tema eelmise aasta juubelinäitusel. Erand on 1,5 elusuurust hobuse ?amottpea koos t?empionhobuse ?amottkavandiga. Portreedest on näitusel skulptori autoportree ning poja ja tütre portree. Esitatud on ka diplomitöö ?Naiskorvpallur? fragment.

 

5. V avati Haapsalu Linnagaleriis soome naiskunstnike Kristiina Turtoneni ja Camilla Björkmani ühisnäitus ?Naise elu mosaiik?. Koos maalidega moodustavad Turtoneni pliiatsitööd terviku, kus maalid väljendavad tegelikkust ja joonistused mõttesähvatusi lapsepõlvest, perest, karjäärist ja tulevikust. Skulptoriharidusega Björkmanil on kolm sümbolkujundit: merihobu, süda ja sooviluu. Neid kasutab ta elamuste ja tunnete tõlgendamise ruumina. Tema tööd on autori enese kui ka ümbruskonna subjektiivne lood. Sümbolite kaudu kujutab ta personifitseerumise varisemist.

 

29. IV avati Harjumaa muuseumis Keilas EKA nahakunsti osakonna õppejõu Silvi Kalda ja tema diplomandide ühisnäitus. Näitusel osalevad Tiiu Mäger, Edvardas Paukstis, Tiiu Vijar, Liia Saluvee, Signe Taremaa, Pille Lehis, ?anna ?uravel, Pille Kängsepp, Pille Kivihall, Tähti Roostalu, Külli Grünbach-Sein, Tiia Eikholm, Ulla Torop, Ieva Skrievere, Arunas Jansjavicius, Virginija Ligeikiene, Lolita Kreivaitiene, Au?ra Vaitekunaite, Daina Mie?elaitite, Monika Luko?iene-Jakobsen, Vassili Dudarev. Näitus on üks EKA 90. tegevusaasta tähistamise üritustest.

 

4. V avati Järvamaa muuseumis Ülle Mesikäpa ehete näitus ?Mesikäpa magusad asjad?. Ehtekunstnik on oma tööd valmistanud looduslikust materjalist: kividest, puidust, merevaigust, korallidest, klaasist ja hõbedast. Kujundus viitab maiasmokast daami buduaarile. Seal on kõikvõimalike nipsasjakeste hulgas hõrgud ja isuäratavad ehted kui kommid, laud on kaetud kohvijoomiseks ja ?okolaadi söömiseks ning õhus hõljub uimastav naiselik parfüüm.

 

10. ? 17. V eksponeeritakse Pariisis festivalil ?(Muinas)jutt iga kandi pealt? 2003. aasta Eesti 25 kaunima raamatu ja 5 kaunima lasteraamatu konkursi võidutööd. Võitnud trükiseid eksponeeritakse ka Balti raamatumessil Saku suurhallis, sügisel Frankfurdi raamatumessil ja talvel maailma kaunimate raamatute konkursil Leipzigis.

 

Kuni 12. V saab Leipzigi külje all väikelinnas Brandises vaadata graafiku Illimar Pauli serigraafiate näitust. Eksponeeritud on sari ?Mängud? ja valik pilte graafikamappidest ?Vana Tallinn?, ?Vana Tallinn II? ning ?Kuressaare?. Väljapanek toimub ruumikujundusfirma Fichtner Raumwelteni initsiatiivil.

 

4. V avati Helsingi Rikhardinkatun linnaraamatukogus näitus ?Kohtumispaigad. Tallinna kohvikute interjööre?. Näitus käsitleb kohvikut kui urbanistlikku nähtust, osa linlikust elustiilist. Tähelepanu all on ajaveetmiskohad ja nende sisekujundus. Kohviku kujundus on andnud sageli lisaväärtuse, nii et tegu pole ainult ajaveetmiskohaga, vaid olulise tähisega siinses kujunduskunstis. Näituse on koostanud Kai Lobjakas, kujundanud Pärtel Eelma. Näituse juhatas sisse soome ajaloolase Kalervo Hovi loeng Tallinna restoranikultuurist enne Teist maailmasõda. Näitus oli eelmisel aastal väljas tarbekunstimuuseumis.

 

EESTI VABAGRAAFIKUTE ÜHENDUSE AASTAKOOSOLEK

Leo Lapin sai Eesti Vabagraafikute Ühenduse aastapreemia viimase aasta näitusetegevuse ning loominguprotsessi järjekindla jätkamise eest, sh. litograafiatehnikas teostatud graafikaseeriaid silmas pidades. Tutvustati uusi liikmeid Made Balbatit, Eveli Varikut ja Tarmo Roosimöldrit ning toetajaliiget Vello Laanemaad. Valiti ka uus juhatus: Mare Vint, Reiu Tüür, Lembe Ruben, Kelli Kagovere ja Loit Jõekalda. Hinnati graafikakoja renoveerimist, arutati näituseplaane. Eve Kask tutvustas Tallinna graafikatriennaali ?ürii tulemusi ning Reiu Tüür rääkis Tallinna Kunstihoone plaanidest (septembris 70 aastat tagasi toimus Kunstihoones esimene näitus). 27. V avatakse Soomes Retretti keskuses Anu Liivaku kureeritud ulatuslik eesti graafika näitus. Septembris (samaaegselt 13. graafikatriennaaliga) on kavas eksponeerida meie graafikute teoseid näituseketina Tallinnas. Oodatakse annetusi Olev Soansi nimelisse graafikapreemia mälestusfondi (Rahvuskultuuri Ühenduse kontole 221001101347 selgitusega ?Annetus Olev Soansi mälestusfondi?).

 

KUNSTIHOONE

Kunstikorralduse seminar: 8. V kl. 10 ? 12.15 Lai t. 13 ruumis 308 Mariann Raisma loeng ?Pärand tänases Eestis. Kaasaegse muuseumi kontseptsioonid?; kl. 13 ? 15.15 Tallinna Kunstihoones Viini Kunstiülikooli prof. Renate Goebli loeng ?Kujutava kunsti korraldus. Kunstigalerii (kunsthalle) funktsioonid, kuraatori roll kunstis?; kl. 15.45 ? 16.15 Tallinna Kunstihoone teemadel jätkavad Kunstihoone kuraatorid Anders Härm ja Reet Varblane.

Videoprogramm: 17. V kl. 12 Tallinna Kunstihoones Neuer Berliner Kunstvereini kuraatori Kathrin Beckeri koostatud videoprogramm ?Berlin Lights?.

 TANTS

Esietendus uus Eesti nüüdistantsulavastus

5. V esietendus Kanuti gildi saalis noorte tantsuetendus. Tallinna Pedagoogikaülikooli lõpetanud koreograafi Eike Ülevainu ja muusiku-näitleja Robert Annuse loodud lavastuse pealkiri on ?Jätku tuleb veel kõvasti, et lage pole ees?.

Lavastus on loodud neljale noorele meesnäitlejale, kelle nimed meie nooremale publikule kindlasti tundmatud pole. Martin Mill ja Albert Kampus osalesid juhtivates rollides filmis ?Sigade revolutsioon?, Johannes Naan on hiljuti noortebändide konkursil pärjatud ansambli Ursula liige ning Karl Annuse ekraanidebüüt sai teoks eelmisel nädalal kodumaises filmis ?Ring?. Meeleolukat lavastust esitatakse samas veel ka 7. V kell 19. 30.

 

Philip Morrise tantsuauhinnad jagatud

Rahvusvahelisel tantsupäeval 29. IV selgusid Tallinna Kunstihoones 2003. aasta Philip Morris Eesti tantsuauhindade saajad. Auhinnad määratakse Eestis aastast 1999, olid teistkordselt mõeldud Eesti sõltumatutele tantsutegijatele.

Auhinnad anti välja kolmes kategoorias: läbilöögi auhinna sai koreograaf Einar Lints lavastuse ?Allakäigust üles? eest. Aasta tantsija auhinna määras ?ürii Viljandi kultuuriakadeemia kasvandikule Päär Pärensonile osalemise eest Mart Kangro, Renate Keerdi, Einar Lintsi lavastustes ning mitmetes projektides. Aasta tegijad 2003 on Peeter Jalakas ja Sa?a Pepeljajev ning Von Krahli Teatri trupp lavastusega ?Luikede järv?. Tantsuauhindade ?ürii koosseisu kuulusid Eve Noormets, Annika Üprus, Raido Mägi, Tiit Tuumalu, Priit Raud, Kaja Kann ja Kristina Pa?kevicius.

 TEATER

Nukuteater autasustas näidendivõistluse võitjaid

2. V kuulutati välja Nukuteatri 2004 aasta koolinoorte näidendivõistluse parimad noored näitekirjanikud.

Näidendivõistlusele laekus kolmes vanuserühmas kokku 43 näidendit, ?ürii autasustas neist kümmet. Võistluse peaauhind jäi ?ürii otsusel välja andmata. Võistluse eestvedaja Vahur Kelleri sõnul õnnestus esmakordselt korraldatud Nukuteatri näidendivõistlus üle ootuste hästi. Nii mõnigi noore kirjaniku näidend seljatas oma küpsusega ?elukutseliste näitekirjanike? tööd. Algkooli vanuseklassis said parima noore näitekirjaniku preemia Kevin Piho ja Martin Põhjakivi humoorikast köögiviljade lahingust rääkiva näidendi ?Tõukude pealetung? eest. Põhikooli vanuserühmas pärjati parimaks nooreks näitekirjanikuks Ingrid Kääramees näidendiga ?Vaata taha?. Gümnasistidest oli parim näidendi ?Keerisesse langenud? autor Marin Heier.

 MUUSIKA

Eesti ?Europamusicalel?

Saksamaal toimuval ?Europamusicalel? (2. ? 31. V) esindab Eestit NYYD Ensemble, keda dirigeerib Olari Elts. Suurfestivali stardipaigaks on tänavu Wiesbaden, järgnevad kontserdid Berliinis, Leipzigis ja Münchenis, osalema on kutsutud kümne Euroopa Liidu uue liikmesriigi esinduskollektiivid, igal kontserdid neis neljas linnas. NYYD Ensemble?i kontserdid toimuvad 9. ? 12. V Wiesbadeni Kurhausis, Berliini Konzerthausis, Leipzigi Gewandhausi Mendelssohni saalis ning Müncheni Prinzregententheateris. Kavas on kõikjal Arvo Pärdi ?Fratres?, Toivo Tulevi ?Be lost in the Call?, Helena Tulve trio ?lumineux/opaque?, Sampo Haapamäki ?Signature?, Erkki-Sven Tüüri ?Arhitektoonika VI? ja ?Oxymoron? ning Tõnu Kõrvitsa ?Afterglow?.

?Europamusicale? toimub kolmandat korda, esmakordset festivali 1993. a. kandis samuti ühis-Euroopa idee, kui Münchenisse kutsuti kokku 31 Euroopa riigi esindussümfooniaorkestrid (tookord nii Eesti, Läti kui Rootsi orkestrite ees eesti dirigendid Arvo Volmer, Paul Mägi ja Neeme Järvi). Esinemiste järel ?Klangspuren?i? festivalil septembris Austrias ning Torino järel novembris on see NYYD Ensemble?ile sel hooajal kolmas ja viimane välisreis.

 

Triin Koch annab ülikooli kammerkooriga magistrikontserdi

8. V kell 14 toimub Tallinnas Mustpeade Maja Olavi saalis Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise eriala magistrandi Triin Kochi magistrikontsert koos Tartu Ülikooli Kammerkooriga. Magistrikontserdil kõlab Schützi, Rahmaninovi, Poulenci, Tormise, Kreegi jpt. heliloojate koorimuusika.

Kooriühingu poolt aasta nooreks dirigendiks nimetatud Triin Koch on Tartu Ülikooli Kammerkoori juhatanud 2001. aasta sügisest. Koos ülikooli kammerkooriga on Triin Koch saavutanud III koha koorifestivalil ?Tallinn 2003?, I koha selle aasta kammerkooride festivalil ja eriauhinna rahvusvahelisel koorifestivalil Itaalias Arezzos. Koos ülikooli kammerkooriga on Triin Koch andnud üle 40 kontserdi.

 

Asutati Eesti Jazziliit

26. IV toimus G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli saalis Eesti Jazziliidu asutamiskoosolek. Kohal viibinud poolsada asutajat arutasid läbi ning kinnitasid liidu põhikirja, valiti ka liidu juhatus ja revisjonikomisjon.

Eesti Jazzliidu eesmärgiks on eesti jazzmuusika väärtustamine ja propageerimine ning soodsate eelduste loomine sellealaseks tegevuseks nii Eestis kui välismaal. Eesmärkide saavutamiseks liit jazzialast koostööd muusikute ja organisatsioonide vahel, korraldab kontserte ning üritusi, kogub ja jagab teavet eesti jazzmuusika ja -muusikute kohta, otsib jazzmuusika arendamiseks rahalisi vahendeid, organiseerib jazzialast koolitust ning tööd noortega jne.

Liidu seitsmeliikmelisse juhatusse valiti Mart Soo, Raivo Tafenau, Jaak Sooäär, Kalev Konsa, Anne Erm, Tanel Ruben ja Reigo Ahven.

 

Viljandi Kultuuriakadeemia IX erialapäevad

Kultuuriakadeemia kooli- ja kirikumuusika õppetooli korraldusel toimuvad 7. ja 8. V IX erialapäevad, mis on pühendatud eriala kümnendale aastapäevale.

Igal aastal on ürituse keskmeks olnud üks aktuaalne teema kiriku- või koolimuusika vallas. Tänavu on fookuses improvisatsioon ja improviseerimine kõige avaramas tähenduses.

Kultuuriakadeemias on võimalik kuulata ettekandeid ja osaleda õpitubades, kus käsitletakse hääle-, koraali- ja kontaktimprovisatsiooni. Lektoriteks on oma ala meistrid Anto Pett, Anne-Liis Poll, Eve Noormets ja Juhani Haapasalo Sibeliuse akadeemiast.

Traditsiooniks on muutunud mõttevahetus päeva teemal, seekord ?Vaim annab, kui annab? ehk improviseerimise õpetamise võimalikkusest ja võimalustest?, mida juhib kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalaja. Mitu kontserti annavad kultuuriakadeemia üliõpilased ja õppejõud.

 

Lydia Rahula kooride edu Moskva festivalil

VIII Moskva rahvusvahelisel laste- ja noortekooride festivalil ?Zvut?it Moskva? saavutasid Tallinna 21. kooli muusikaklasside lastekoor ja poistekoor oma kategoorias mõlemad I koha. Tallinna Poistekoor kuulutati grand prix? võitjaks ja kooride dirigent Lydia Rahula sai parima dirigendi tiitli.

Sel aastal 25. IV ? 2. V toimunud VIII Moskva rahvusvahelist laste- ja noortekooride festivali ?Zvut?it Moskva? (?Moscow Sounds?) korraldatakse iga kahe aasta tagant, initsiaatoriks on koorikool Radost, Moskva linna juhtivaid instantse koorimuusika ?anris.

Festivalil osales 119 koori Taist, Bahamalt, Udmurtiast, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Serbiast ja USAst. Festivali raames toimusid laste- ja noortekooride ning vokaalansamblite rahvusvaheline konkurss ning kontserdid. Rahula koorid andsid festivalil kokku viis kontserti.

 

?Armastuse poeem?, film Evi Liivakust

12. V kell 16 tähistatakse teatri- ja muusikamuuseumis väljapaistva eesti viiuldaja Evi Liivaku 80. sünniaastapäeva. Sel puhul linastub tema loomingulisele tegevusele pühendatud dokumentaalfilm ?Armastuse poeem?. Filmi re?issöör Airi Kasera tutvustab ka filmi saamislugu.

Pianist Therese Raide meenutab esinemisi Evi Liivaku klaverisaatjana ja Alo Põldmäe kommenteerib Liivakut puudutava TMMi materjali väljapanekut.

Eestis tunnevad Evi Liivaku kunstnikusaavutusi vähesed. 7. V 1924. a. Viljandis advokaat Henn Liivaku peres sündinud Evi Liivak alustas viiulimängu imelapsena. Hiljem õppis ta Tallinna konservatooriumis ja Budapesti muusikaakadeemias. Pärast II maailmasõda jäi Saksamaale ja läks hiljem USAsse. Virtuoosliku ja tundeküllase mänguga saavutas ta rahvusvahelise tunnustuse, esinedes solistina ligi 30 sümfooniaorkestriga üle terve maailma.

 

11. V kell 16 allkirjastatakse Tartus Raekoja platsil (vihma korral raekoja saalis) ettevõtja Jüri Uppini ja SA Tartu Kultuurkapitali poolt Jüri Uppini nimelise stipendiumifondi asutamise leping Tartu Kultuurkapitalis.

Jüri Uppini nimelise sihtkapitali ideeks on aidata kaasa eesti lõõtspillimuusika edendamisele ja lõõtspillimängijate tunnustamisele. Stipendiumid määratakse kord aastas augustikuus vastavalt statuudile, millega saab tutvuda Tartu Kultuurkapitalis (Raekoja plats 8) või veebileheküljel www.kultuurkapital.ee.

Jüri Uppini ja SA Tartu Kultuurkapitali koostöö toetamiseks ja tunnustamiseks on allakirjutamistseremoonial kohal hulk lõõtspillimängijaid üle. Aivar Teppo, Juhan Uppin, Margus Põldsepp, Heino Koosa, Aleksander Sünter, Tarmo Noormaa, Tarmo Tartu, Arvo Avi jt. annavad kontserdi eesti lõõtspillimängu traditsiooni austuseks.

Alustuseks annetab Jüri Uppin fondi sihtkapitali 100 000 krooni. Stipendiumifond on avatud ja sinna võivad annetada kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Tartu Kultuurkapitali juures oli seni 11 sihtkapitali.

 FILM

Sulev Keeduse mängufilm ?Somnambuul? võitis Pariisi rahvusvahelisel filmifestivalil ?Baltic-o-Balcan? peapreemia. ?ürii koosnes nimekatest Prantsuse ja maailma filmitegijatest nagu Michel Reilhac (?art et essai?-kino, Cinéma des Cinéastes programmidirektor), Akosh (interpreet ja filmihelilooja) ning Laurent Hébert (Saksa-Prantsuse telekanali ARTE kinoosakonna direktor). Festivali patrooniks oli omakorda tunnustatud Bosnia re?issöör Danis Tanovic, kelle 2002. a. ka Pimedate Ööde filmifestivalil näidatud film ?No Man?s Land? on saanud kokku 42 auhinda (sealhulgas Oscari ja Cannes?i parima stsenaariumi auhinna 2001. a.). ?ürii, kus vaidlused võitjafilmi üle kestsid viimase hetkeni, toonitas oma lõppsõnas filmi erakordselt kõrget kunstilist taset. Festivali tingimused näevad ette, et võitjafilmi demonstreeritakse veel vähemalt nädala jooksul Pariisis; Cinéma des Cinéastes plaanib ka eriseanssi Sulev Keeduse loomingust. ?Somnambuuli? on seni näidatud Rotterdami rahvusvahelise filmifestivali võistlusprogrammis ?Tiger Award?, Göteborgi, Moskva ja Dublini rahvusvahelisel filmifestivalil ning Rooma festivalil ?Torn Curtain ? Euro-Visions of the East?. Lähemal ajal linastub ?Somnambuul? Seattle?i, Espoo, Melbourne?i ja Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil. Pariisis osales ?Somnambuul? Eesti Instituudi abiga.

 KIRJANDUS

?Prima vista? tuleb

7. V kell 12 avatakse Tartu ülikooli raamatukogu ees Tartu esimene kirjandusfestival ?Prima vista?. See on grandioosne kirjanduspidu, mis annab kõigile võimaluse kahel päeval sukelduda kirjanduskeskkonda. Festivali peakorraldajad on TÜR ja Eesti Kirjanduse Selts. Kaasa löövad O. Lutsu nim. Tartu linna keskraamatukogu, Tartu linnavalitsuse haridusosakond (koolid), Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond, Eesti Kirjanike Liit, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Soome Instituut, Ungari Instituut, Saksa Kultuuri Instituut, Taani Kultuuri Instituut, Briti Nõukogu jt. Kirjandusfestivali patroon on Rein Veidemann.

7. ja 8. V toimub festivali raames ligi 100 üritust, sh. luulelaev Emajõel, raamatumess ?Utlib Market ?04?, nüüdiskirjanduse konverents, Põhjamaade luulekohvik (koostöös IV Põhjamaade luulefestivaliga), etendused, raamatute esitlused, kohtumised kirjanikega, illustratsioonide ja raamatute näitused jms. Lastele on avatud kunstituba, toimuvad video- ja muinasjututunnid. Festivali moderaator on Merle Jääger.

?Prima vista? infopunkt on avatud alates 3. V TÜRi fuajees kella 14 ? 18. 7. V on infopunkt avatud kella 11 ? 17, 8. V kella 10 ? 16. Infot saab telefonil 737 5725 või http://kirjandusfestival.tartu.ee.

 

Tartu kirjandusfestivali ?Prima vista? raames leiab täna (7. V) aset Supilinna kultuuriõhtu: üles astuvad Kollase Maja tegelased ja muud Supilinna sõbrad. Üritus toimub kell 17 ülikooli raamatukogu välistrepil. Soojenduseks õpetab hommikul raamatukogu ees platsil joonistamist kunstnik Albert Gulk, kell 14.30 jagab autogramme luuletaja Piret Bristol.

 

Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuses esitleti 5. V Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse toimetiste esimest numbrit. Kogumik sisaldab teabekeskuse juures tegutseva lastekirjanduse uurijate töögrupi (LUT) liikmete Reet Krusteni, Jaanika Palmi, Ave Tarrendi, Mare Müürsepa, Malle Reidolvi, Krista Kumbergi, Anna Gubergritsi ja Mari Niitra artikleid lastekirjanduse ajaloost ja tänapäevast. Vaatluse all on lastekirjanduse subversiivsus, eesti lastekirjanduse kriitika ja teooria sünnilugu, viimaste aastate eesti lasteluule, Jüri Parijõe ja Andrus Kiviräha looming, eesti lastekirjanduse retseptsioon Saksamaal, sõbrateema lastekirjanduses.

Aasta tagasi loodud töögrupp koondab kirjandusteadlasi, ülikoolide õppejõude, magistrante jt lastekirjanduse uurimisest huvitatud isikuid. Eesmärgiks on eesti lastekirjanduse süvendatud uurimine, lastekirjandusalase teoreetilise ja kriitilise mõtte arendamine ning lastekirjanduse akadeemilise uurimuse propageerimine vastavasisuliste artiklite, loengute ja ettekannetega. Grupi tööd koordineerib Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse lastekirjanduse uurija Jaanika Palm.

 VARIA

14. V kell 10 toimub TÜ ajaloo muuseumis konverents ?Juhuste tahtel ühiselamust arhiiviks (Liivi t. 4 ? 100)?. Tartu ülikooli esimese ühiselamuna ehitatud ning tänapäeval Eesti Ajalooarhiivi koduks olev hoone saab käesoleval aastal sada aastat vanaks. Konverents keskendub majale ja tema asukatele, kes on eri aegadel seal tegutsenud. Kuulata saab üheksat ettekannet.

 KULTUURKAPITAL

Eesti Kultuurkapitalil on alates neljapäevast uued telefoninumbrid ja faksinumber, paralleelselt töötab vana üld- ja faksinumber 1. juunini.

Uued üldnumbrid 6 999 150, 6 999 151; faks

6 999 166; juhataja Raul Altmäe 6 999 150, juhataja asetäitja Airi Laanemaa 6 999 153, infosekretär/juhi abi Kerli Kasak 6 999 150, 6 999 151, pearaamatupidaja Marika Pihl 6 999 154, vanemraamatupidaja Marika Silde 6 999 155, raamatupidaja Eret Poom 6 999 156, finantsist Maarika Karelson 6 999 156, kommunikatsioonijuht Merike Taal 6 999 163, kirjanduse sihtkapitali ja maakondlike ekspertgruppide projektijuht, Eesti Kultuurkapitali nõukogu sekretär Aune Mark 6 999 159, audiovisuaalse kunsti, arhitektuuri, helikunsti ning kehakultuuri ja spordi sihtkapitali projektijuht Terje Viertek 6 999 158, kujutava ja rakenduskunsti, näitekunsti ning rahvakultuuri sihtkapitali projektijuht Koidu Oja 6 999 160. Informatsioon ka Eesti Kultuurkapitali koduleheküljel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming