Uudised

Priit Kuusk, Villi Ehatamm

Kirjandus TÄHEKE SAI 45!

26. I tähistas oma 45. sünnipäeva lasteajakiri Täheke. Tegu on Eesti vanima järjepidevalt ilmunud lasteajakirjaga.

Esimene Täheke ilmus jaanuaris 1960, tookord ELKNÜ Keskkomitee ja ENSV Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu häälekandjana. Ajakirja esimene peatoimetaja oli Holger Pukk, kunstiline toimetaja Ene Pikk. Esimest numbrit trükiti oli 40 000 eksemplari.

Ajakiri sai laste hulgas kiiresti populaarseks. Aja jooksul on Tähekeses astunud üles pea kõik eesti lastekirjanikud ja -kunstnikud. Kuid selle kõrval on ?Postipauna? rubriigis avaldatud ka laste eneste pilte, jutte ja luuletusi.

Jaanuaris ilmunud ajakirjanumber on arvult 529. Selles on heidetud tagasipilk oma vanadele kirjasaatjatele, taasavaldatud on Jaak Mae, Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukovi, Rein Raua, Helar Osila, Marika Korolevi, Kati Murutari, Signe Kivi, Maarja Unduski ja Piret Niinepuu lapsepõlve loomingut. Jaan Kaplinski jutustab kaks aafrika muinasjuttu, esimesed sammud lasteluuletajana astub Triin Soomets.

Oma põhiilmelt ja -kujult on Täheke olnud läbi aastate sama. On ka uut: Täheke avas koostöös Interneti-portaaliga Täheke kodulehekülje Delfi Täheke (www.taheke.delfi.ee). Ajakirjas ilmunud materjalide kõrval saab sealt vaadata ka multifilme, mängida mänge ja lugeda valitud artikleid ka vanadest Tähekestest.

Veebruarikuus ilmub aga Tähekese esimene võrukeelne paralleelnumber. Tegu on ajakirja lisatiraa?iga, mille saavad Eesti Vabariigi aastapäeval kingiks need Lõuna-Eesti lapsed, kes õpivad koolis võru keelt.

 

Austria kirjastuselt edition innsalz ilmus Sirbi värske kirjanduspreemia laureaadi Ervin Õunapuu novellivalimik. Irja Grönholmi tõlgitud kogumik kannab pealkirja ?Die stinkenden Handschuhe des Chefs? ja sisaldab valdavalt ühiskonnakriitilisi jutte. Saksakeelse väljaande jaoks valis  tekstid ?Eesti gootika I? ja Eesti gootika II? põhjal Udo Uibo. Kaanekujunduse on teinud Ervin Õunapuu ise. Kirjastus esitleb autori osavõtul raamatut 30. I Salzburgis ja kuu aja pärast Berliinis, kirjaniku soovil Eestis esitlust kavas ei ole.

?Kirjanike Maja musta laega saalis tutvustavad täna kell 13 kirjastused Faatum ja Eesti Raamat Heinrich Bölli stipendiumi saanud Reet Kudu romaane ?Suguvõsa võsas? ja ?GRATIS?, seda muidugi autori osavõtul. Esineb tantsutrupp Modus. Katkendeid romaanidest loevad Reet ja Elisabeth Paavel.

 

Kunst

Läti juugend

rahvusraamatukogus

25. I avati rahvusraamatukogu VI korrusel näitus ?Juugendstiil Lätis?. Riia 800. aastapäevaks valminud näituse on korraldanud Läti rahvusraamatukogu Läti kultuuriministeeriumi ja välisministeeriumi, Hollandi ja Saksamaa saatkonna ning Kultuurkapitali toetusel. Eksponaadid on Läti RRi, Riia ajaloo- ja meremuuseumi, portselanimuuseumi, Janis Rozentālsi ja Rūdolfs Blaumanise muuseumi fondidest ning Liepāja linna ehitusosakonna arhiivist. Välja on pandud fotostendid arhitektuurinäidete, hooneprojektide, juugendstiilis kujundatud raamatute ning tarbekunstiga, lisaks väike kunsti- ja arhitektuurialbumite valik. Juugend hõlmas Lätis kõiki visuaalse kunsti alasid: graafikat, tarbekunsti, maali ja arhitektuuri. Riia juugendarhitektuur on kahtlemata ülemaailmselt tuntud. Nii võivadki Riia, Liepāja ja Jūrmala uhkust tunda uue põlvkonna rahvusarhitektide loodud suurepäraste juugendpuitmajade üle.

?25. I avati Draakoni galeriis Andrus Joonase isikunäitus ?Aledoia?. Seekordsel Aledoia visiidil pakub Joonas vaadata uhiuusi lillesülemeid. Päevikupidajana on kunstnik vorminud elujuhtumid lillepiltideks, lihavatest roosidest tohutute lumikellukesteni. Ta on kujutanud ka ennast, küll paarkümmend aastat nooremana, otsekui lapsepõlvest õigustust otsides.

?2. II avatakse kell 16 G-galeriis soome kunstniku Kaarina Ormio installatsioon ?Mäng?. Installatsioon koosneb galerii põrandal  eksponeeritud Läänemere-äärsete riikide peegelpildis kaardist ja lampidest kaardi kohal. Lambid tähistavad külastatud paiku ning on kaetud fotodega. ?Mäng? näitab reise kui naispeategelase arengulugu, põimunud on tõde ja fiktsioon, elu ja muinasjutt. Näitusel esitletakse ka raamatut ?Jutustus Printsess Algiebast, Prints Betelgeuzest ja Printsess Bellatrixist?. 

?2. II avatakse kell 17 Tallinna Linnagaleriis Maria Valdma näitus ?Fiktsioonid?. Noorte ehtekunstnike rühmitusest F.F.F.F. tuntud kunstniku esimese suurema personaalnäituse märksõnad on ?autoporteelisus? ja ?minakujund?,

?(kunsti)vaatamine? ja ?nägemine?.

?3. II avatakse kell 17 Tallinna Kunstihoone galeriis Eveli Variku installatsioon ?Armuke?. Installatsioon on noore kunstniku ülimalt aus dokumentaallugu, samas ka fiktsioon ? lugu, mis võib juhtuda igaühega. Näiliselt juhuslikke, kuid kompositsiooniliselt kaalutletud meesaktifotosid toetavad minategelase pihtimuslikud tekstid. Kunstnik puudutab stereotüüpe, seades need küsimärgi alla.

?Kuni 10. II on Aatriumi galeriis väljas Meiu Mündi õlimaalid. Kunstnik on eelistanud väikest formaati. Piltidel kujutatud ajatud esemed ei eelda kaksipidi mõistmist, ometi on neis teatud salapära ja lisandub mingi teine mõõde. Värvivalik on tundlik ja vaoshoitud: hallid toonid varieeruvad valgest sügava mustjani, sekka külma rohekat, millele vastanduvad hõõguva punase varjundid.

?24h galerii uus e-näitus tutvustab Ingmar Muusikuse lihtsate Eesti inimeste fotosid, mõnusat alternatiivi meedia vahendusel tekitatud seltskonnale. Muusikus oskab inimesi jäädvustada lugupidavalt; seda oskavad vähesed fotograafid. Tema loomingut on tunnustatud paljudel võistlustel (Eesti aasta pressifoto 2004, olemusfoto peapreemia, Eesti ekspositsiooni fotod Veneetsia arhitektuuribiennaalil 2004, Kultuurkapitali preemia, Looduse aasta foto 2003).

?21. I avati Tartu Kunstimuuseumis Eesti Kunstnikkude Ryhma näitus. 13. XII 1923 Võrus loodud ja õige pea üheks avangardsemaks kunstirühmituseks kujunenud sõpruskonna ühispaleus oli kubism-konstruktivism, mida nad propageerisid maali, graafika, skulptuuri, lavadekoratsiooni ja raamatukujunduste kaudu. Mitte vähem olulised polnud ka nende sõnavõtud ajakirjanduses. Väljas on Jaan Vahtra, Friedrich Histi, Eduard Ole, Felix Randeli, Hendrik Olvi, Juhan Raudsepa, Märt Laarmani, Arnold Akbergi, E. A. Blumenfeldti ja Aleksander Krimsi looming. Välja on pandud ka valik kadunud maalide fotosid. Ilmub artiklite kogumik. Kuraatorid on Reet Mark ja Holger Rajavee.

?26. I kohtusid Y-galeriis rahvaga Margus Tamm ja Sandra Jõgeva. Need meie kunstimaailma tuntud irriteerijad on mänginud poliitilise korrektsuse, kõrge ja madala, kit?i ja camp?i, ülbuse ja alandlikkusega.

?Kuni 10. II on Tartu Atlantise konverentsikeskuses väljas Nerva kultuuriprojekt ?KunsTIGU?. Kõrvuti Nerva graafikaga  on vaadata robottigu, mille autor on Rainer Paat. Robottigu tarbib vaid valgusenergiat, jäätmeid ega heitgaase ei tekita. Robotil ei ole lüliteid, ta on programmeeritud oma vajadustele vastavalt ise õigesti käituma. Avamisel esitleti raamatut ?KunsTIGU?.  30. I kl 11 ? 15 kohtuvad Nerva ja Paat kunstihuvilistega.

?Pärnu uue kunsti muuseumis on vaadata Josef Schepersi (1908 ? 1989) fotonäitus ?Kadunud talupojamaailm?. Vestfaali agraarse kultuurmaastike fotonäituse on koostanud Heinrich Stiewe (Detmoldi vabaõhumuuseumist). Vestfaali etnograaf ja ehitusloolane Schepers hakkas vanu taluõuesid uurima ja fotografeerima juba üliõpilasaastatel (1930ndatel). Tema uurimistöö põhjal kujundati Detmoldi vabaõhumuuseumi ehituskontseptsioon. Schepersist oli ka selle muuseumi esimene direktor (1960 ? 1976).

?3. ? 6. II võib neljal järjestikusel õhtul kella 18 ? 21 imetleda valguskuplit Tallinna vanalinna kohal. Valguskupli idee andis Hollandi arhitekt Winy Maas (MVRDV) NODi korraldatud ?Hansalite 2004? workshop?il. Valguskuplit näeb all-linnast kõrguva kuplina, Toompealt laiuva valgustekina. Installatsioon on ZiZi & YoYo, MVRDV ja Arup grupi koostööprojekt, valguskuppel on esimene omalaadne maailmas.

EKLi aastanäitus

Tallinna Kunstihoones

Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus ?Identiteedid? kuraatorikontseptsioon käsitleb Eesti ühiskonnas viimase viieteistkümne aasta jooksul toimunud radikaalseid muudatusi neljas kategoorias: poliitilises, sotsiaalses, seksuaalses ja usulises. Poliitiline seisukohavõtt ja sotsiaalselt aktiivne hoiak peaksid läbima kogu väljapanekut 2005 aastal, mil American dream on Eestis endiselt populaarne, kuid võimalused selle teostamiseks hoopis teised kui eelmisel kümnendil. Milline on sümboolne kapital, mida eesti kunstnik näeb ja hindab anno 2005 tulevikku suunatud jäävate väärtustena? Millised tehnoloogilised traditsioonid on elujõulised? Need on vaid mõned küsimustest, millele sellel näitusel saab vastuse maalina, graafilise lehena, skulptuurina, fotona, videona, installatsioonina.

Näituse kuraator on Harry Liivrand, lõpliku valiku teeb ?ürii. Töid võetakse vastu Kunstihoones 8. II  kella 10 ? 16.

?Rael Artel Gallery on välja kuulutanud 2005. aasta suvehooaja näituseprojektide konkursi. Oodatud on nii kuraatorinäitustele kui ka kunstnikuprojektide ideepakkumised. Informatsioon tingimuste ja võimaluste kohta võrguaadressil www.moskva80.com. Küsimused ja vastused moskva80@moskva80.com.

 

Film

?Eesti osalusega koostööfilm on 2005. aasta ?Berlinale? rahvusvahelise foorumi avafilm. Eesti/Bulgaaria/Bosnia ja Hertsegoviina/Rumeenia/Saksamaa/Serbia ja Montenegro/Ungari koostöös äsja valminud film ?Lost and found? (?Kaotatud ja leitud?) valiti maineka A-kategooria festivali ?Berlinale? rahvusvahelise foorumi avafilmiks. 98-minutiline põlvkondade temaatikat käsitlev film sisaldab kuus lugu, millest ühe on lavastanud eesti re?issöör Mait Laas stuudios Nukufilm OÜ. Laasi nukufilm on mõistukõneline lugu arhitektist tuletikumehikesest, kes aitab anda elu uuele põlvkonnale. Ühtlasi raamib see neljast lühimängufilmist ja ühest dokumentaalfilmist koosnevat koguteost, mille kaastoetajateks olid EFS, Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

?Kinos Sõprus on 2005. aasta kirjandusaasta, mille puhul on koostöös kolme välisriigi kultuuriesindusega kokku pandud üheksa filmiga programm ?Kirjandus kinos?. Programmis on klassika, uuemad ekraniseeringud ja ka paar biograafilist linateost. Valiku aluseks olid vaid need raamatud, mis on eesti keelde tõlgitud. Ekraanile tuuakse Jari Haloneni ?Aleksis Kivi elu? (31. I), Adlon Percy ?Celeste? (14. II), Lev Kulid?anovi ?Kuritöö ja karistus? (28. II), Thomas Koerferi ?Kirglikud? (14. III), Zoltán Fábri ?Härra õpetaja Hannibal? (28. III), Veikko Aaltoneni ?Kaevikutee? (11. IV), Wilho Ilmari ?Seitse venda? (25. IV) ja Grigori Kozintsevi ?Hamlet? (9. V).

?Kultuuriministeerium eraldab 2005. aastal maakinode taastamiseks 2,5 miljonit krooni, eelmisel aastal eraldati 1,3 miljonit. Kinode taasavamiseks ja renoveerimiseks saavad kinotoetust taotleda kohalikud omavalitsused ja juriidilised isikud.

 

Teater

UGALA KOLLEEGIPREEMIAD

15. I tähistas Ugala pere oma lähemate sõpradega  85. sünnipäeva ja jagas kolleegipreemiaid. Aasta lavastaja on Peeter Tammearu, aasta kujundaja Oleg Titov. Aasta näitlejannaks valiti Kadri Lepp, aasta näitlejaks Peeter Jürgens. Lavastust teenindavatest ja ettevalmistavatest töötajatest tõsteti esile lavameister Gennadi Gorjajev, maja ja publikut teenindavatest töötajatest publikuperenaine Asta Selter. Aasta südamega tehtud töö preemia sai arvutigraafik Tarvo Vridolin.

Sünnipäevaks avati ka Ugala Aja tuba, mis sisaldab sõnas ja pildis Ugala 85aastase ajaloo ülevaadet.

 

Muusika

TÜÜRI MUUSIKA TIPPESITUSI

Jaanuari lõpust veebruarini toimub maailmas taas rida kaalukaid Erkki-Sven Tüüri teoste esitusi.

USA üks mainekamaid, New Yorgis resideeriv Orpheus Chamber Orchestra valis Tüüri tsükli ?Action. Passion. Illusion? oma USA turneekava avateoseks (kavas veel Mendelssohn ja Daniel Schnyder), alustades esinemisi täna Hanoveri Dartmouth College?ist, millele järgnevad 29. I Bostoni Jordan Hall, 30. I Purchase?i Performing Arts Center, 6. II Eastoni Williams Center ning 8. II krooniks New Yorgi Carnegie Hall (New Yorgi esiettekanne).

Ka oma mandri ühe tuntuma, väga tihedalt gastroleeriva Australian Chamber Orchestra uues kavas on Tüüri ?Passion? (veel Biber, Bachi neli kontserti Angela Hewittiga, Osvaldo Golijov), mida dirigeerib Richard Tognetti. 11 kontserdiga suurturnee leiab aset 1. II ? 23. II (Wollongong, Brisbane, Canberra, Melbourne, Adelaide, Perth), lõppedes nelja esinemisega Sydneys (City Recital Hall ning Opera House).

1. II kõlab Oulu Madetoja saalis Tüüri ?Meditatio?, esitajaks teose esiettekandja Raschèr Saxophone Quartet koos Oulu Kammerkooriga Kari Kaarna juhatusel.

1. II jõuab aga maailmaesiettekandele Tüüri sümfoonia nr 5 bigbändile, sümfooniaorkestrile ja elektrikitarrile, mille on heliloojalt tellinud Edela-Saksa Raadio (SWR) Stuttgardis. Esiettekannet Stuttgardi Theaterhausis SWR Stuttgardi Radio-Sinfonieorchesteri, SWR Big Bandi ning kitarrist Adrian Belew ees juhatab Olari Elts ning see kuulub siinse rahvusvahelise uue muusika festivali ?Éclat? programmi.

?Pühapäeval, 23. I anti Eesti Kooriühingu aastakontserdil Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad.

Kaheksale tiitlile kandideeris 69 nominenti, kes olid omakorda välja valitud ligi saja kandidaadi hulgast. Kooriühingu muusikanõukogu hindas laureaatide valikul kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust konkurssidel ning panust kultuuriruumi.

Tiitlisaajatele välja pandud preemiad pole rahalised, vaid saaja muusikaliseks arendamiseks mõeldud. Nii saavad aasta koor ja orkester enda poolt valitud Eesti heliloojalt teose tellida, aasta koorijuhid sõidavad osalema Euroopa Koorimuusika Akadeemiasse ning orkestridirigent Itaaliasse puhkpillikonkursile, aasta toetajatele anti üle kutsed kõigile 2005. aasta suurematele koorisündmustele jne. Kolmes kategoorias anti tiitleid välja rohkem kui üks: nii on meil kaks aasta koori, kaks aasta korraldajat ja kaks aasta toetajat.

Aastapreemiate laureaadid: aasta koorid on Eesti Rahvusmeeskoor (dirigent Ants Soots) ja Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev (dirigendid Hirvo Surva ja Indrek Vijard); aasta dirigent Ants Soots; aasta puhkpilliorkester puhkpilliorkester Tartu (dirigent Margus Kasemaa); aasta orkestridirigent Aavo Ots (Tallinna Muusikakeskkooli Puhkpillisümfoonikud, Eesti Noortebrass); aasta noor dirigent Risto Joost (kammerkoor Voces Musicales).

Aasta toetajaiks hinnati Tallinna Piimatööstuse AS ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit ning aasta korraldajaiks arvati Ilmar Moss (laulupidude korraldaja) ja Tiia Penjam (Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoori koorivanem).

Aasta teoks loeti Gustav Ernesaksa monumendi püstitamine Lauluväljakule (Eesti Meestelaulu Selts).

Aasta korraldajale ja aasta dirigendile andsid oma eripreemia ka Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Raadio eripreemia pälvis XXIV üldlaulupeo kunstiline juht Alo Ritsing. Kultuuriminister Urmas Paet andis üle tänukirjad konkurssidel edukalt osalenud kooride dirigentidele, meeles peeti ka möödunud aastal Eestile esimese Grammy toonud koore  Ellerheina ja Eesti Rahvusmeeskoori.

 

Teadus

?Täna algab Toompeal Akadeemia Maja iidses hoones Kohtu 6 kell 14 akadeemia presidendi Richard Villemsi inauguratsioon. Eelmise aasta lõpul täitus akadeemia presidendil Jüri Engelbrechtil kaks valimisperioodi ning põhikirja nõuded välistasid edaspidise tegutsemise sellel ametipostil.

Akadeemia üldkogu valis 6. X 2004 Eesti TA presidendiks 1944. a sündinud Richard Villemsi. Akadeemikuks sai ta 1987. aastal biofüüsika alal. Kuid juba nelikümmend aastat on Richard Villemsi panus  Eesti teadusesse olnud üpris tuntav. Just temale kuulus otsustav roll selles, et Tartus pandi alus moodsale geenitehnoloogiale. Eesti Biokeskus ja Eesti Geenivaramu kujunesid Tartu molekulaarbioloogia koolkonna alusel. Rahvusvaheline tunnustus teadlasele Richard Villemsile väljendus selleski, et Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Soome Akadeemia valisid ta oma  liikmeskonda, üksnes eelmisel aastal ilmus teadusmaailma tippajakirjades kümmekond tema artiklit.

Richard Villems on eesmärgiks seadnud akadeemia kuuldavuse suurendamise ühiskonnas. ?Ja kui näib, et tema häält kuulda ehk ei tahetagi, siis ta peab minema ja valju häälega nõu andma?, ütleb Villems. Inauguratsioonikõnes kavatseb ta rääkida tänase päeva nõuetest teadusele ja teadlastele, akadeemia kohast ja ülesannetest Euroopa teadusruumis ja Eesti tuleviku kavandamisel. Tõstatatavate teemade hulgas on ka Akadeemia ja  Eesti teaduskorralduse suhted, ülikoolide ja Akadeemia teadustegevuse seosed ning Eesti vaimuelu.

Pidulikust üritusest võtavad osa president Arnold Rüütel, haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, välisakadeemiate esindajad, samuti Eesti kõrgkoolide rektorid.

 

Varia

Kas rohkem võimalusi

kodanikele?

Täna on Tallinnas rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis kella 13 ? 15.30 Avatud Eesti Fondi järjekordne Euroopa põhiseaduse lepingut tutvustav arutelu teemal ?Uus rollijaotus Euroopa Liidus ? kas rohkem võimalusi kodanikele??. Ettekande teevad valitsuse Euroopa Liidu asjade direktor Gert Antsu ja endine suursaadik Mart Helme; paneeldiskussioonis osaleb Juhan Telgmaa (Eesti Looduskaitse Selts), moderaator Hannes Rumm.

Vabaühendused ja valitsus andsid riigikogule aru

20. I arutati riigikogus Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni (EKAK) tegevuskava olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Kõlanud mõtted vastasid suures osas ühenduste endi ideedele.

Ilmselt esmakordselt kõlas parlamendi kõnepuldist toetus kodanikuühiskonna sihtkapitali loomiseks, mis korrastaks ühenduste finantseerimist. Samuti märgiti ära vajadus edendada avaliku võimu ja vabaühenduste koostööd ning ühendusi puudutavate registriandmete ja statistika korrastamist. Parlamendi täiskogu arutelule eelnes kolme komisjoni ühisistung, kus osalesid ka vabaühenduste esindajad. Lähiaastate põhiliste eesmärkidena nimetati kodanikuhariduse arendamist, Praxise soovituste rakendamist kodanike kaasamisel, samuti avalike teenuste üleandmist mittetulundussektorile. Riigikogu poliitikute omavaheline küsimustele vastamine ainult kinnitab vajadust EKAKist ka parlamendis veelgi rohkem rääkida, et kodanikuühiskonna tähtsust mõistetaks igas komisjonis ja fraktsioonis ning täiskogu ees kõlaksid küpsed mõtted.

2002. aastal vastu võetud EKAKi kohaselt peaks Eestist kujunema aktiivsete ja teadlike inimeste tegevusel rajanev ühiskond ehk kodanikuühiskond.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming