Uudised

Priit Kuusk

Eesti Kultuurkapital andis üle aastapreemiad

Kultuurkapital andis laupäeval Vanalinnastuudios Eesti kultuuri tipptegijatele üle 2004. aasta aastapreemiad arhitektuuri, audiovisuaalse kunsti, helikunsti,  kirjanduse, kehakultuuri ja spordi, kujutava ja rakenduskunsti, näitekunsti ja rahvakultuuri vallas. 

Peapreemia (à 100 000 krooni) said Ilmar Moss laulu- ja tantsupidude järjepidevuse hoidmise ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhtimise eest; Tõnu Kaljuste ?Eesti ballaadide? värske muusikalise teostuse ja laiahaardelise kontserttegevuse eest; Aleksander Eelmaa ?Külmetava kunstniku portree? lavastamise eest Viinistu kunstimuuseumis; kunstiteadlane Ene Lamp raamatu ?Ekspressionism? eest; kergejõustiku võistlussarja ?TV 10 olümpiastarti? idee autor Ants Teder saate loomise ja selle  järjepidevuse kandmise eest läbi nelja aastakümne; Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Krista Aru tulemusliku töö eest eesti humanitaarkultuuri arendamisel, Eesti Kirjandusmuuseumi juhtimisel ja kujundamisel teaduse tippkeskuseks; re?issöörid Priit Pärn, Kaspar Jancis, Ülo Pikkov ja Priit Tender eelmise aasta parima animafilmi ?Frank ja Wendy? eest; arhitekt Toomas Rank Rägavere mõisa ajaloolise peahoone tundliku ennistamise ning oskusliku kohandamise eest kaasaegsete funktsioonidega.

Lisaks annab Kultuurkapitali iga sihtkapital välja oma aastapreemiad, mille summa ulatub 10 000 ? 40 000 kroonini. Tänavu on sihtkapitalide aastapreemia laureaate kokku 52. 

Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (à 40 000 krooni) said Mai Sarnet kultuuritöötajate kõrghariduskoolituse käivitamise ja edendamise eest Viljandis; Alo Ritsing  meestelaulu arendamise eest Tartus ja Lõuna-Eestis; Ants Soots Eesti Rahvusmeeskoori dirigenditöö ja kõrgetasemelise kontserttegevuse eest 2004. aastal; (30 000 krooni) Peeter Laurson Võru folkloorifestivali korraldamise eest; (20 000 krooni) A. H. Tammsaare nimeline teater lavastuse ?Jaanituli? ning sotsiaalsete ja ühiskonnakriitiliste probleemide kajastamise eest lavastustes; (à 10 000 krooni) Anu Vissel teose ?Lastepärimus muutuvas ühiskonnas? koostamise ja rahvamuusika pikaajalise uurimise eest; Juta Jõgi kursuse ?Eesti vaimuvara? korraldamise ja seltsi Semud eestvedamise eest; Kaljo Põllu  teose ?Hiiumaa rahvapärane arhitektuur? eest; Helve Braun kultuurielu hoidmise eest Valgamaal; Riina Tomberg  rahvusliku käsitöö arendamise eest; Merike Toro  Eesti Teaduste Akadeemia naiskoori juhatamise, õpetajatöö Tallinna G. Otsa nim. Muusikakoolis ja Eesti Naislaulu Seltsi juhatamise eest; Arvo Krikmann  kestvalt viljaka akadeemilise uurimistöö eest folkloristikas; Anne Ojalo folkloorifestivali ?Baltica 2004? ja soome-eesti ühisprojekti ?Rahvuskultuurid kohtuvad? eduka korraldamise eest.

Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemiad: Sulev Keedus (50 000 krooni), aasta 2004 parim dokumentaalfilm ?Perekond?; Enn Säde (30 000 krooni),  missioonipreemia; Jaak Kilmi (25 000 krooni), aasta 2004 parim mängufilm ?Sigade revolutsioon?;  René Reinumägi, aasta 2004 parim mängufilm ?Sigade revolutsioon?; (à 20 000 krooni) Kullar Viimne, noore filmitegija preemia; Tiit Lepp, fotokunsti väsimatu propageerimise eest; Rein Pruul, erakordsete tehniliste lahenduste eest.

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad (à 40 000 krooni): Evelyn Müürsepp, Mooste KülalisStuudio tegevuse juhtimine; Marko Laimre, loominguline tegevus ja isikunäitus ?Küsimused ja vastused? Rotermanni soolalaos; Eve Kask, graafikatriennaali korraldamine; Margus Tamm ja Sandra Jõgeva, rühmituse Avangard loominguline tegevus.

Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad (à 40 000 krooni): Kristel Pappel, uurimus ?Ooper Tallinnas 19. sajandil?; Galina Grigorjeva, kõrgetasemeline looming 2004. aastal; Taavo Remmel, silmapaistev muusikaline tegevus;  Ants Soots, tulemuslik tegevus Eesti Rahvusmeeskoori peadirigendina; Tõnu Kõrvits, 2004. aasta helilooming; Mihkel Poll, edukas esinemine rahvusvahelisel pianistide konkursil; Robert Jürjendal, Mart Soo ja Tõnis Leemets, Weekend Guitar Trio kontserttegevus kodu- ja välismaal; Heljo Sepp, pikaajaline loominguline ja pedagoogiline tegevus; Helju Tauk, panus Eesti muusikakultuuri.

Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemiad (à 25 000 krooni): Johannes Toim, tõhus ja silmapaistev töö noorte suusatalentide leidmisel ning arendamisel; Janika Mölder, Eesti ilu- ja rühmvõimlemise tippvõistluse ?Miss Valentine? korraldamine; Dmitri Kapelin, tõhus ja silmapaistev töö noorte lootustandvate ujujatega; Enn Mainla, aastakümneid kestnud töö Eesti Spordimuuseumis spordi ajaloo väärtustaja ja hoidjana; Eesti Raadio sporditoimetus, eesti sportlaste esinemise kiire, läbimõeldud ja elav vahendamine Ateena olümpiamängudel.

Arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad (à 40 000 krooni): Martin Aunin, arhitektuurse objekti preemia ? detailideni tervikliku ja peene materjalikäsitlusega arhitektuurse idee väljendamine Ülemiste hotelli loomisel; Mari Kurismaa, rekonstrueerimise/renoveerimise preemia ? Eesti Draamateatri interjööri renoveerimine, milles autoritöö sulandub elegantselt algupärase interjööriga; Kristjan Holm, arhitektuurse tegevuse preemia julguse eest kõnelda suurtest asjadest ?väikese? ning argise arhitektuuri kaudu  (Eesti ekspositsioon Veneetsia arhitektuuribiennaalil); Liina Jänes, Agu Külm, Jukka-Pekka Jalovaara, Pille Epner , Madis Jürgen, Tõnu Kaalep ja Ingmar Muusikus, arhitektuurse tegevuse preemia julguse eest kõnelda suurtest asjadest ?väikese? ning argise arhitektuuri kaudu (Eesti ekspositsioon Veneetsia arhitektuuribiennaalil); Jan Graps ja Ken Kristjan Ruut, jõuline ning mittekonventsionaalne bürookeskkonna tõlgendus büroohoones Jungent Tallinnas.

kunst

Tartus algas kunstikuu

12. I avati Eesti Rahva Muuseumis näitus ?Seto-kirä. Kirä? omma?kir´olitsõ??. Välja on pandud Seto kolle?i Ühingu laagrites joonistatud mustrid ja valmistatud labaga kandled. Näituse ülespanijad on Elo Liiv ja Õie Sarv. Näitusel on setode mustrite maailma väike killuke fotodel ja joonistustel. Aastatel 2003 ? 2005 Obinitsa vanas koolimajas joonistatud piltidel on  tänapäeva inimese arusaam mustritest, nii nagu seda paber ja värvid võimaldavad.

?14. I avati Tartu Kunstimajas Mare Mikoffi ruumiinstallatsioon ?Ene, Reet ja… ?. Mikoffi ruumiinstallatsioon tutvustab kunstniku sõnul naisi, kes ?tantsivad läbi elu?. Metafoorne kujund on kunstimaja saalides kuju võtnud suurejoonelise ruumiinstallatsioonina, mille keskme moodustavad kunstimaailmas tuntud naiste tantsulised poosid.

?15. I toimus Tartu Sadamateatris olematute bändide festival. Esinesid legendaarsed autsaiderid Ants Laidam, Erkki Hyva, Paul Cole, Mihkel Kleis, Lauri-Dag Tüür, Taavi Tulev. Performance?itega astusid üles Anders Härm, Leegion, Sybilleneeve,  Anne Pseudoveski, Candy Stripper jpt. Anti multimeediaetendus Cubus Luarviku ja Hendrik Kaljujärve osavõtul. Esitleti Kiwa raamatut.

?16. I avati Tartu ülikooli raamatukogus krutskilise ökokunsti näitus ?RAISK? (Radikaalne Agiteeriv Intrigeeriv Sotsiaalne Kunst). Osalevad Infotankistid, Puhas Rõõm, Piret Räni, Maris Suits, Katrin Tees, Anu Vahtra, Mart Viljus, Ivika Kivi, Taavi Suits ja Henry van Noordenburg (Austraalia). Seekordne näitus läheneb ökotemaatikale laiemalt, vaatluse all on ka liigtarbimist soodustavad väärtushinnangud ning tulevikustsenaariumid.

?14. I avati Eesti Rahva Muuseumis näitus ?Põhjamaine tunnetus. Põhjamaade Ministrite Nõukogu SLEIPNIRI stipendiaatide tööd?. Näitus tutvustab stipendiumi saanud noorte Eesti kunstnike valiktöid, kuraator on Jaak Visnap. Eksponeeritud on viimase kolme aasta stipendiaatide valiktööd, osalevad Külli Suitso, Liisa Kallam, Liisa Tomasberg, Kadri Alesmaa, Jaak Visnap, Bruno Lillemets ja Villu Plink.

?18. I avati Y-galeriis näitus ?Keeniused 2 ? kõikide kunst?. Väljas on kõigi osaleda soovinute teosed. Galerist on tugeva panuse teinud uute geeniuste leidmisele. Toimus ka  tänavune esimene üritus sarjas ?Kunstnik kohtub rahvaga?. Esines avangardist, nonkonformist Raul Meel, kes kõneles kunstist ja kunstikreedost, vastas küsimustele.

?20. I kell 17 avatakse Tampere Maja galeriis Henna Jorose isikunäitus ?Ühe jalaga?. Liikumapanev jõud noore kunstniku loomingus on hirm, hirm kaotada asju, turvatunne ning iseennast. Kunstnik peab oma loomeprotsessi juures tähtsaks ka materjale: ta kasutab äravisatud esemeid ja aineid, mida leiab teeveerest, metsast, prügimäelt.

?20. I kell 18 algab Lutsu teatrimajas int erdistsiplinaarne salong ?Maanda­tud vihmavari: elekter räägib tõtt?. Polümeedilisel õhtul pole ruumi solistidel, ühise kollektiivina esinevad JRemm, jgrzinich, Kertu Tuberg, Liina Vedler, Lars Larsson, Eku, Kaarel Vulla jt.

?Täna kell 18 avatakse EKA galeriis Lilli-Krõõt Repnau isikunäitus ?Graphic non stop?. Esitlusele tuleb 25 graafilist mustvalget lehte. Tegemist on digitaaltrükistega ning kasutatud on vektorgraafikat. Joonistused on orgaanilised, elulis-iroonilised ning käsitlevad graafikat kui elustiili. Mitmete tööde eellugu on aja jooksul märkmikusse kogutud materjal, samas jagub ka otse arvutis sirgeldatud kompositsioone.

?18. I avati Hausi galeriis Vladimir Baciu näitus ?Mis maksab üks päikeseline päev??. Paarkümmend viimastel aastatel valminud tööd on impressionistlikud ja värviküllased vaated linnadele ning maastikele. Mitmed Baciu tööd on valminud kunstniku maalimisretkedel Prantsusmaale.

?19. I avati Hobusepea galeriis Tjika Rebase isikunäitus ?Märkmeid?. Väljapanekuga lõpetab Rebane ühe etapi ja alustab uut. Tema uue etapi algust iseloomustab lihtsus, mõnetine primitiivsus, moodustades seega kollektiivse ühisosa suure arengupotentsiaaliga ürgolluse.

?18. I avati Viru Keskuse IV korruse galeriis Kunst & Disain Eesti Tekstiilikunstnike Liidu rändnäitus ?Triibuvaip? ja Mangi disainmööbli näitus. Triibuvaiba näitus sai üles kümnendat korda, sellest võtab 26 tööga osa 18 tekstiilikunstniku üle Eesti. Triip on ürgne kujund, mis kajastub meie rahvakunstis. Kaasaegsel vaibal võib triip elustada hinnalist gobeläänpinda, esineda opkunsti laadis illusionistliku kujundina. Näitus on olnud Raplas, Valgas, Paides, Tõrvas, Viljandis, Palamusel, Kohtla-Järvel, Tapal. Tiina Mangi firmalt on põnevalt disainitud istmelahendusi. Näituse kuraator on Ene Pars. 19. ? 23. I kella 10 ? 20 õpetavad tekstiilikunstnikud Sigrid Huik ja Ilme Rätsep galeriis siidi maalima.

?Kuni 19. II on tervishoiumuuseumis maali-ja skulptuurinäitus ?Näpukas?. Autorid Merje Aru, Tiina Liivamägi ja Peep Konton on lõpetanud aasta tagasi Nahkhiire kunstistuudio.

?18. I ? 10. II saab Pärnu Endla teatri sammassaalis nüüdismuusika päevade raames vaadata projekti ?Zizi Yoyo inimharf?. See on mänguline ruumiinstallatsioon. Heli tekitaja on inimkeha ise, selle liikumine läbi suureruumilise muusikainstrumendi. Inimharf on kultuurne viis oma keha treenimiseks võimalikult mitmekesisel moel.

?Tänavu 15. aastapäeva tähistav Vaala galerii on ümber profileerinud oma kunstipreemia ning tavapärane autasu harpuuni on välja vahetatud noorte kunstnike lähetusega mõnele rahvusvahelisele kunstisündmusele. 2004. aasta kunstipreemia vääriliseks osutusid noored maalijad Alice Kask ja Tõnis Saadoja, kes külastavad 10. ?14. II Madridi rahvusvahelist kunstimessi ARCO. ARCO on praegu suurim Euroopa kunstimess, kus osaleb üle 150 riigi kunstnike esinduse. 2005. aasta ARCO eriprogrammiks on ulatuslik Euroopa Ühendusega liitunud Ida-Euroopa galeriisid ja kunstnikke tutvustav programm Viktor Miziano kureerimisel.

?51. Veneetsia kunstibiennaalil esindab Eestit kunstnik Mark Raidpere, kelle ekspositsiooni pealkirjaga ?Varjupaik? on koostanud Hanno Soans.  Erinevalt senistest projektipõhistest näitustest on tegu klassikalise isikunäitusega, mille sisuks isiksuse kujunemise valuline protsess. Kunstibiennaal on avatud 12. VI ? 6. XI.  Seekord on biennaalil kaks peakuraatorit ning kaks teemanäitust: María Corral kureerib näitust ?Kunsti kogemus? ja Rosa Martínez näitust ?Alati pisut eespool?. Eesti Veneetsia biennaali ?üriile esitati 15 projekti. ?ürii kaalus esindaja valimist biennaalile, kuid arutati ka põhimõtteliste küsimuste üle, mida tähendab Eestile osavõtt biennaalist ja mille seame selle esinemisega eesmärgiks

?Alates 14. I on Riias Läti dekoratiiv- ja tarbekunstimuuseumis  avatud näitus ?Eesti tekstiilikunstnikud Riias 2005?. Eksponeeritud on 47 kunstniku 75 uuemat tööd. Klassikalises pind- ja gobeläänpõimetehnikas töötavad autorid Miralda  Pajumaa, Peeter Kuutma, Maasike Maasik, Ehalill Halliste, Anu Raud, Kersti Pukk, Mariann Kallas, Aili Jung, Riste Laasberg, Mari Haavel ja Tiiu Laur. Aet Ollisaar on loonud  semiootilise kujundi, jättes vaataja kujutluse ristlema vabalt kulgeva lõimega. Noor Anu Rajamäe seab vaataja silmitsi tuntud kujunditega, käsitrüki võimalusi katsetavad Ülle Raadik, Milvi Thalheim, Mari Aruoja ja Krista Leesi. Maalitud siidi eksponeerivad Tiina Puhkan, Sirje Raudsepp, Lee Reinula Stern, Mari Aakre, viltimistehnikas töid Liisa Tomasberg ja Annike Laigo. Autoritehnikas tööd loovad vaid põgusa ettekujutuse tekstiilse kiu mängumaast. Uusi leide näitavad Anne Tootma, Aune Taamal, Christel Allik, Keret Altpere, Kerly Kaljuste, Lylian Meister, Mare Kelpman, Merike Männi, Monika Järg,  Ilme Anu Neemre, Erika Pedak, Katrin Pere, Piret Valk, Helgi Polli, Signe Kivi ja Ülle Saatmäe. Lähiajaloost võetud tsitaadiga algav ekspositsioon kulmineerub Tarmo Mäesalu 800aastase kirikuhoone altaris roosaknana särava ?Avanemisega?. Näituse on kujundanud Urmas Luure ja Terje Kallast, kureerinud Katrin Pere.

?Virge Jõekalda pälvis IV Evora rahvusvahelise graafikafestivali biennaalil Portugalis Evora kunstiresidentsi preemia töö eest seeriast ?Minu aed?. Esile tõsteti viit graafikut: Ludmila Armatat (Kanada), Masahiro Fukudat (Jaapan), Rita Marhaugi (Norra), Sophia Shamimi (Inglismaa) ja Virge Jõekaldat. Laureaatide preemia on isikunäituse 2006. aastal Evora V graafikafestivali ajal ja seitsmenädalane stipendium Evora kunstiresidentsis töötamiseks.

film

Filmikriitikute 2004. aasta

esikümme

Igal aastal on eesti filmiajakirjanikud reastanud ka kinodes linastunud filmide paremiku. 1. ?Kevad, suvi, sügis, talv ja taas kevad?,  Kim Ki-duk, levitaja Cinema Nouveau. 2. ?Zatoichi?, Takeshi Kitano, levitaja BDG Film

3. ? 4. ?Dogville?, Lars von Trier, levitaja BDG Film ja ?Magdaleena õed?, Peter Mullan, levitaja Estinfilm. 5.?Tõlkes kaduma läinud?,  Sofia Coppola, levitaja MPDE. 6. ?Tagasitulek?, Andrei Zvjagintsev, levitaja MPDE.

7. ?Sigade revolutsioon?, Jaak Kilmi, René Reinumägi, levitaja MPDE. 8. ?Kohv ja sigaretid?, Jim Jarmuch, levitaja Estinfilm. 9. ?21 grammi?, Alejandro Amenabar, MPDE. 10. ?Halb kasvatus?, Pedro Almodóvar, BDG film.

Möödunud aastal käis kinos 1 090 682 vaatajat. (PÖFF ei ole juurde arvestatud). Kokku linastus umbes 100 filmi, lisaks eesti oma dokumentaalfilmid.

teater

?Draamateatri suurel laval esietendub homme, 22. I Mart Kivastiku näidend ?Savonarola tuleriit?, mille on lavastanud Hendrik Toompere jr, kunstnikuks Ervin Õunapuu.

Näidend on Kivastiku ja Toompere eduka koostöö jätk (eelmised olid ?Peeter ja Tõnu? Von Krahli teatris ja ?Külmetava kunstniku portree? Viinistus).

Peale kammersaalis toimuvate loengute toimub 27. I kell 19  ?Esimese lugemise? ürituste sarjas Kivastiku näidendi ?Käsu Hansu ajalootund? avalik ettelugemine Draamateatri näitlejate poolt.

?Vanemuise suures majas esietendub täna William Shakespeare?i romantiline komöödia ?Nagu teile meeldib?, mille on lavastanud Finn Poulsen Rootsist.

Kunstnikutöö on teinud Ann Lumiste, muusikaliselt kujundanud Toomas Lunge. Lavastuses osaleb peaaegu kogu teatri draamatrupp: Marika Baraban?t?ikova, Tambet Tuisk, Aivar Tommingas, Indrek Taalmaa, Riho Kütsar, Hannes Kaljujärv, Lembit Eelmäe, Katrin Pärn, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Margus Jaanovits, Evald Aavik jt. Külalisena teeb kaasa endine vanemuislane ja nüüdne Eesti Nukuteatri kunstiline juht Andres Dvinjaninov.

Taanist pärit Finn Poulsen on viimased neli aastat olnud Rootsis Örebro maakonnateatri juht. Peale Rootsi ja Eesti on Poulsen lavastanud USAs, Saksamaal, Venemaal jm.

muusika

?Maestro Neeme Järvil on juba uue aasta algus väga esinemisterohke: jaanuaris juhatab ta USAs kokku 14 kontserti.

Neli korda (6. ? 9. I) kõlas tema kava New Jersey SOga: Sibeliuse ?Finlandia?, Stenhammari I klaverikontsert (sol meilgi esinenud rootslane Per Tengstrand), Tobiase ?Nokturn? Tubina seades, Svendseni II sümfoonia.

Orkestri kolm nädalat kestval Northern Light Festival?il, juhatab ka Anu Tali. Sama orkestri ees on Järvi taas alates eilsest: neljal kontserdil (20. ? 23. I) Nielseni avamäng ?Maskeraad?, Sibeliuse Viiulikontsert (sol Pekka Kuusisto) ja ?Neli legendi?. Kuu lõpul veel üks kava (28. ? 29. I) Detroitis, kus kõlavad Piazzolla ?Tangazo?, T?aikovski II klaverikontsert (sol meil Tubina festivalil esinenud Alexander Markovich) ning Nielseni V sümfoonia. 13. ? 16. I dirigeeris Järvi taas Detroiti SOd, Prokofjevi III klaverikontserdi solistiks oli Lang Lang ja kõlas ka Mahleri VI sümfoonia. Veebruaris on Järvil samade orkestritega kokku seitse kontserti.

Paavo Järvi dirigeerib jaanuaris Cincinnati SO ees kokku kaheksat kontserti kolme kavaga. Avakavas 14. ? 15. I olid Stenhammari ?Interludium? ?Sången?ist?, Brahmsi I klaverikontsert (sol Radu Lupu) ning R. Straussi ?Kangelase elu?. Eilsest homseni kõlab kolmel õhtul Music Hallis aga Sallineni sümfoonia nr 8 USA esiettekanne, samuti Griegi klaverikontsert (sol Lars Vogt) ja Sibeliuse V sümfoonia. 24. I juhatab Paavo Järvi sama kava aga CSO külaliskontserdil New Yorgi Carnegie Hallis. Jaanuarikuu viimases programmis (29. ? 30. I) mängib CSO P. Järvi juhatusel aga Arvo Pärdi sümfooniat nr 2, Mozarti flöödi- ja harfikontserti ning Beethoveni II sümfooniat.

?Alates 15. I kuu lõpuni leiab aset üle kümne Erkki-Sven Tüüri teoste esituse Euroopas ja USAs.

Neil päevil tõi Potsdami Kammer­akademie Potsdami Nikolai saalis ettekandele kaks Tüüri kompositsiooni: ?Passion? ja ?Illusion? (tsüklist ?Show? keelpilliorkestrile), dirigeeris Constantinos Carydis.

18. I toimus Olari Eltsi juhatusel Schwazi festivalil aastal 2003 esmakordselt kõlanud teose ?Oxymoron? (?Music for Tirol?) Kanada esiettekanne. Kontsert ?Gravity & Grace? (teiseks autoriks kavas on kanadalane Allan Gordon Bell) toimus Torontos Canadian Broadcasting Company mainekas Glenn Gould Studios, esitajaks Amici Chamber Ensemble Michelle Mourre juhatusel. Kontsert kuulub Soundstreams Canada ja CBC Radio nüüdismuusikasarja ?Two New Hours?.

19. I alustas Leuvenist oma turneed mööda Belgiat teosega ?Meditatio? (Belgia esiettekanded) Flaami Raadio koor koos Flaami Raadio SO saksofonistide kvartetiga, dirigent on rootslane Bo Holten; järgmised kontserdid 26. ? 28. I Brügges, Gentis ja Antwerpenis.

Helilooja ise ja dirigent Olari Elts valmistuvad samuti Tüüri sümfoonia nr 5 maailmaesiettekandeks Stuttgardis 1. II. Veebruaris on tulemas esitused Austraalia Kammerorkestrilt ning kuu vahetusel Orpheus Chamber Orchestralt USAs.

?Moskva kirjastus Kompozitor andis lõppenud aastal välja raamatu legendaarsest Moskva konservatooriumi professorist Juri Fortunatovist (1911 ? 1998), tema loengute salvestised ning mälestused temast.

Koguteose on toimetanud muusikateadlane Jelena Gordina ning see on Moskva T?aikovski-nimelise Konservatooriumi väljaanne. Mälestuste sajal leheküljel on ära toodud ka Veljo Tormise meenutused (?Jedinenije s minuv?im?) Fortunatovist, oma õpetajast Moskvas, estofiilist ning Tubina muusika suurest austajast. Lisatud on paar fotot ning Fortunatovi ?muusikaline kiri? Tormisele Tallinnas aastast 1964.

Samas on ära trükitud katkeid ka Tiia Järgi vestlusest Tormisega nende ühise õpetaja mälestuseks (?Muusikarüütel Juri Fortunatov?, vt Teater. Muusika. Kino 1998, nr 7). Tormise Moskvas avaldatud mälestused on varem ilmunud ajakirjas Raduga aastal 2000 (nr 3) ning Fortunatovile on pühendatud ka tema orkestrisüit ?Luigelend? (1971).

?Pühapäeval, 23. I kell 13 toimub Estonia kontserdisaalis Eesti Kooriühingu aastakontsert, kus kultuuriminister Urmas Paet annab tänukirjad edukalt konkurssidel osalenud kooride juhtidele ning kooriühing jagab valdkonna aastapreemiaid.

Aastakontserdil kuulutatakse välja 2004. aasta koor, aasta dirigent ja noor dirigent, aasta puhkpilliorkester ja orkestridirigent, aasta korraldaja, aasta toetajad ja aasta tegu. Kandidaate esitati organisatsioonide, kooride, orkestrite ja üksikisikute poolt kokku ligi 100, kelle hulgast Eesti Kooriühingu muusikanõukogu valis 69 nominenti. Sel aastal on väljapaistev nii nominentide suur arv kui regionaalne mitmekülgsus ? esile pole sugugi tõstetud vaid suurlinnade tegijaid.

Kontserdil esinevad RAM (dirigent Ants Soots), tütarlastekoor Ellerhein (dirigent Tiia-Ester Loitme), kammerkoor Voces Musicales (dirigent Risto Joost) jpt. Estonia kontserdisaali on oodatud kõik huvilised.

Kooriühingu aastakontserdi kannab üle Klassikaraadio.

varia

?Projekti ?XXI sajandi Eesti muuseumid ? arengustrateegia aastateks 2005 ? 2015? tutvustatakse Tartu Linnamuuseumis 25. I kell 11 ja Tallinnas Eesti Tervishoiu Muuseumi saalis  26. I kell 11. Dokumendi projekti versiooni 1.0. leiate veebist aadressil www.kul.ee/avalik/strateegia.doc.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming