Uudised:

 

KUNST  

Tarbekunstinäitused rahvusraamatukogus

20. X avati rahvusraamatukogu V korruse galeriis köite- ja objektinäitus “Võileib suudlusega” ning fuajees Lea Walteri tekstiilinäitus “W”.  Köite- ja objektinäitusel on väljas retseptikogumikud, kokaraamatud ja muu kulinaariaga haakuv. Paarikümne kunstniku tööd räägivad tänapäevase köite- ja nahakunsti suhtest söögi ja joogiga. Näituselt leiab nii tuntud tegijate kui ka Tartu kõrgema kunstikooli ja kunstiakadeemia üliõpilaste töid.

Lea Walteri vaipade kõrval on väljas fotosari tema töödest, mis Eesti valitsus on kinkinud välisriikide kõrgetele ametnikele, annetanud kultuuriasutustele nii kodu- kui ka välismaal või mis müüdud erakogudesse ning jäänud seega laiemal kunstipublikul nägemata. Kunstnik on viljelnud peaaegu kõiki kudumistehnikaid, kõige järjekindlamalt pindpõimet. Selles tehnikas on valminud figuraalsed piltvaibad. Tuntud on tema tekstiilikomplektid (vaibad ja dekoratiivkangad). 

•24. X avatakse Eesti Panga Kuppelgaleriis Leonhard Lapini isikunäitus “Tundmatu Lapin. Töid aastatest 1972 – 73”. Avalikkuse ette jõuavad noore Lapini avangardistlikud tööd.

•24. X kell 16 avatakse Nõmme galeriis õppe- ja töökeskuse Juks noorte keraamika ja portselanimaali näitus. Õppekeskus on Nõmmel töötanud kümme aastat, selle aja jooksul on paljud erivajadustega õppurid siin saanud jätkuõpet, millest väga suur osa on kunstiõpetusel. Keraamilised kausid, vaagnad, anumad, samuti ka maalitud tassid, taldrikud ja vaasid on võluvalt omanäolised.

•20. X avati Tartu Kunstimajas maalikunstnike liidu aastanäitus “Autoportree”. Eksponeeritud on kõik 47 kohale toodud maali, kõige vanem on Sigrid Uiga autoportree 1960ndatest, viimased on maalitud vahetult enne näitust. Maalikunstnikest on esindatud kõik põlvkonnad Evald Okasest kuni Rait Rosinani. Autoportree tõlgendusedki on esindatud traditsioonilisest kuni Teise kaudu eneseesitluseni. Näituse on kujundanud A-Kristring.

•Kuni 30. X on Y-galeriis vaadata A-Kristringi maalinäitus “Kohapuudutus”. Väljas on kunstniku loodus- ja maastikumaalid. Kunstnik käsitleb loodusmaali individuaalse kontaktina, kohapuudutusena. Maalitud koht ei pea alati olema äratuntav,  oluline on  kujundite visuaalne kooslus. 

•Kuni 31. X on Obu galeriis vaadata noore kunstniku Raul Voskressenski maalinäitus. Väljas on Ahvenamaa kaljuste ja vesiste maastike pildid. Sekka on eksponeeritud ka abstraktsed tööd, vabad muutuva ilmaga Ahvenamaa assotsiatsioonid.

•Kuni 26. XI on Viljandi Linnagaleriis vaadata Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus “Katkised asjad”. Katkiminemist, katkist asja tõlgendavad oma töödes Sofi Arshas, Liisi Junolainen, Merle Kannus, Erki Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Kati Kerstna, Virve Kiil, Eve Koha, Helena Kreem, Eeva Käsper, Maie Mikof-Liivik, Kairi Orgusaar, Toomas Riisalu, Kateriin Rikken, Rait Prääts, Kai Saarepuu, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Katrin Tukmann, Kersti Vaks, Vilja Volens, Kristel Õunapuu Eestist ja Mika Kato Jaapanist, Robert Tannahill Kanadast, Marta Gibiete, Barbala Gulbe ja Inita Emane Lätist. Näituse on koostanud Kati Kerstna ja Maret Sarapu.

•Kuni 6. XI on Keila kultuurikeskuses vaadata Vassili Gretško maalide näitus. Väljas on Handi-Mansi ringkonna ja Harjumaa kauni looduse vaated. Näitus toimub hõimupäevade raames. Gretško (1938) on saanud kunstnikuhariduse ERKIs, 1979 – 1985 elas Tjumeni oblastis, nüüd elab Eestis.  2002. aastast on ta Eesti Vene Kunstnike Ühenduse liige. Tema maale on Hantõ-Mansiiski kunstimuuseumis, erakogudes Kanadas, Saksamaal, Soomes, Venemaal ja Eestis.

•Kuni 6. XI käib Györis VIII rahvusvaheline joonistuste ja graafika biennaal. Eestist esineb seekord Ülle Marks suureformaadiliste joonistustega seeriast “Movements” (“Liikumised”). 2001. aastal said Ülle Marks ja Jüri Kass digitrükis seeria “Handscapes” (“Käemaastikud”) eest Györi maakonna preemia. 2003. aastal esinesid nad digitrükis seeriaga “Traces” (“Jäljed”).

•Kuni 21. X on Jüri Arraku maalid väljas Krakovi Lamelli galeriis ning sealt läheb näitus edasi Varssavi rahvusraamatukokku (24. XI – 22. XII). Väljas on kümne viimase aasta maalid. Väljapaneku seob tervikuks sügav religioosne alatoon ning eetiline hoiak. Ilmus ka Eero Epneri eessõnaga kataloog.

•12. – 17. X oli Surguti linna kunstimuuseumis väljas Valli Lember-Bogatkina joonistuste näitus. Lember-Bogatkina käis seal kakskümmend aastat tagasi ja siis linna esimesi maju ning ehitajaid kujutavatest joonistustest praegune näitus kokku pandigi. Praegu on Surgut kasvanud ligi poole miljoni elanikuga moodsaks suurlinnaks. Kunstnik viibis ka ise näituse avamisel.

Eesti Kunstnike Liit

17. X toimus Ku-Ku klubis Eesti Kunstnike Liidu (EKL) volikogu koosolek.

Koosoleku alguses rääkis EKLi president Jaan Elken  lühidalt põhjustest, miks kultuuriministeerium EKLi  seni  loomeliitude registrisse kandnud pole. Praegu on loomeliitude ja loovisikute seaduse muudatus kooskõlastusringil, kultuuriminister  Raivo Palmaru  on lubanud seaduse rakendumist EKLi suhtes veel käesoleval aastal. Elin Kardi tutvustas 2006. aasta Hobusepea ja Draakoni galerii näituseplaane, mis said volikogult heakskiitva hinnangu ning kinnitati konsensusliku otsusega. Seejärel tutvustati uusi liikmekandidaate ning hääletuse tulemusel võeti vastu kolm uut liiget: maalikunstnik Meiu Münt (sünd 1972), metallikunstnikud Mari Relo-Šaulys (sünd 1973) ja Adolfas Šaulys (1966).  Moskvas 2006. aasta märtsis toimuvale rahvusvahelisele kunstinäitusele “CDH-2006. Kaasaegsed” valiti Eestit esindama Jüri Ojaveri töö “Sundseis”, installatsioon, mis kõneleb eesti mehe valikutest II maailmasõja ajal. Eelmistel aastatel on Eestit sel näitusel esindanud Peeter Laurits, Kaido Ole, Marko Mäetamm jt.

 

MUUSIKA

 

•TMKK lastekoor Ingrid Kõrvitsa juhatusel võitis kooride olümpiaks kutsutud konkursi “Let the Peoples Sing”.

Finaalkontsert oli 16. X hilisõhtul Kölni raadiomajas. Eestist oli võistlustules kaks koori: Eesti Televisiooni tütarlastekoor (dir Aarne Saluveer) ja Tallinna Muusikakeskkooli lastekoor (dir Ingrid Kõrvits). Meie kooride võistluskavas kõlas ainult eesti muusika.

ETV tütarlastekoor võitis noortekooride kategoorias, TMKK lastekoor kuulutati konkursi võitjaks ja koor sai oma valdusse rändauhinna Hõbedase Roosikarika.

•PL Muusikute Toetusfond korraldab täna kell 19 Pärnu Eliisabeti kirikus kontserdi sarjas “Meistrite akadeemia”. Esinevad bariton Aare Saal ning klaveril Piia Paemurru.

Aare Saal on laulnud üle 20 ooperirolli, Piia Paemurru on esinenud solisti ja ansamblistina Eestis, Soomes ja Rootsis. Kontserdil tulevad esitamisele Händeli, Liszti jpt heliloojate teosed.

Homme kell 18 korraldab PL Muusikute Toetusfond Häädemeeste Miikaeli kirikus kontserdi sarjas “Hingemuusika”. Esinevad Madis Kari klarnetil ning Kadri Ploompuu orelil.

•27. X esineb kell 19.30 Kanuti Gildi saalis kontserdisarjas “Diplomaatilised noodid / Türgi” ansambel Istanbul Sazelender.

Ansambel Istanbul Sazelender mängib nii Euroopa klassikalistel kui türgi rahvapillidel (ud, kanun jt), eeskätt koosseisust tulenebki grupi vaheldusrikas kõlapalett. Ansambli professionaalsest tasemest räägib tõsiasi, et aastal 2002 esines Istanbul Sazelender koos tšellovirtuoosi Yo-Yo Maga festivalil “Silk Road”.

•Paul Mägi juhatas USAs teist korda Detroidi Sümfooniaorkestrit, kontsert anti orkestri hiljuti valminud residentsis Max M. Fisher Music Center’s.

29. IX, 1. ja 2. X kõlanud kavas olid Stravinski kontsert klaverile ja puhkpillidele, Bach-Stokowski “Passacaglia” ja fuuga c-moll BWV 582, Bachi klaverikontsert nr 5 f-moll BWV 1056 ning Mozarti sümfoonia nr 41 C-duur (“Jupiter”), solistiks Peter Serkin.

22. IX avas ta Rootsis ka Uppsala Kammerorkestri uue hooaja, ta on teist hooaega orkestri kunstiline juht ja peadirigent, avakavas Arvo Pärdi “Cantus in Memory of Benjamin Britten”, Stravinski klaverikontsert, kus solistiks Mati Mikalai ja Tšaikovski V sümfoonia. Hiljutiste esinemiste hulgas on veel Mozarti “Reekviemi” ettekanne Barcelona esindussaalis Palau de la Música Catalanas saksa ja itaalia solistidega ning Andorra Kammerorkestri ja Palau de la Música kooriga.

Priit Kuusk

•Neeme Järvi tõi oma uue USA orkestri New Jersey SOga publiku ette hooaja kolm avakava, millest viimane kõlas 8. X.

Selles programmis oli ka Eduard Tubina “Süit eesti rahvatantsuviisidest” viiulile ja orkestrile. Solist oli NJSO kontsertmeister Erick Wyrick (Järvi peab tema ettekannet parimaks, mis ta kunagi kuulnud).

Rootsi kutsuti Järvi seoses Göteborgi Sümfoonikute 100. aastapäevaga, mil Järvi kui GSO praegune Chefdirigent Emeritus (olnud tänase Rootsi  rahvusorkestri ees peadirigendina 22 aastat ja teinud nendega 100 plaati) juhatas Göteborgi kontserdimajas “Põhjamaade meistrite” kava: Sibeliuse “En saga”, Nielseni sümfoonia nr 6 (“Sinfonia semplice”) ja W. Stenhammari sümfoonia nr 2. Järgnes teine kava GSOga, neljal korral (19. – 21. X) esitati selles Eduard Tubina sümfoonia nr 10, samuti Brahmsi-Atterbergi keelpillisekstett nr 2, orkestrilaulud sopran Barbara Bonneyga ja Sibeliuse sümfoonia nr 5. Kuu lõpul juhatab Järvi taas New Jerseys.

P. K.

•Erkki-Sven Tüüri teoste ettekandeist sel sügisel tuleb meenutada sümfoonia nr 5 esitust festivali “Klangspuren” avakontserdil Schwazis koos Tirooli SOga Olari Eltsi juhatusel ja Keski-Pohjanmaa Kammerorkestri tehtud “Insula deserta” kolm esitust Juha Kangase käe all Soomes Pietarisaaris, seejärel Saksamaal Wieslochis ning Kölni Filharmoonias (20. – 25. IX).

Eile kõlas Tüüri “Zeitraum” kava avanumbrina aga Põhja-Saksa Raadio Sümfooniaorkestrilt Anu Tali juhatusel raadio Rolf-Liebermann-Studios Hamburgis, millele järgneb tänane ettekanne Harburgis. Juba 7. XI on Tüür Anu Talil taas kavas, siis “Action. Passion. Illusion” Austrias Grazis, esitajaks Grosses Orchester Graz. Novembri algul tuleb ka ettekanne Bratislava festivalil “Melos-Ethos”, kui sinna viib “Oxymoron’i” meie NYYD Ensemble Olari Eltsi juhatusel.

P. K.

 

FILM

 

•19. X esilinastus Von Krahli teatris režissöör Sulev Keeduse täispikk dokumentaalfilm “Tormise regi”. Filmis jälgitakse Veljo Tormise tegemisi kahel viimasel aastal ja “Eesti ballaadide” etenduse valmimist. Lisaks Tormisele räägivad Keeduse filmis “Eesti ballaadide” loomingulised liidrid: lavastaja Peeter Jalakas, dirigent Tõnu Kaljuste ja koreograaf Aki Suzuki. Filmi “Tormise regi” tootis stuudio F-Seitse, produtsent on Kaie-Ene Rääk. Eesti Televisioon näitab filmi “Tormise regi” homme kell 19.

•Eesti filmiprojektid saavad järjekordset toetust Euroopa Liidu MEDIA Plus programmilt. Lisaraha saavad kaks Eesti dokumentaalfilmi: Baltic Film Productioni projektile “Maria Teatri Fantoomid” eraldati 25 000 eurot ehk 391 000 krooni ning Kuukulgur Filmi projektile “Müümise kunst” 18 000 eurot ehk 281 600 krooni. MEDIA programm on 1996. aastast tegutsev Euroopa audiovisuaaltööstust toetav programm, mille liige on Eesti alates 2002. aastast.

Tänavu on Eesti filmivaldkonnaga seotud projektid saanud MEDIA programmist toetust kokku ligi kolm miljonit krooni, mitmed esitatud projektid on alles otsuse ootel.

•Homme algavad uue telemängufilmi “Libahundi needus” võtted. 22. X – 6. XI kestvate võtete järel toodavad ETV ja Shop of Dreams teatriaastaks 2006 telemängufilmi “Libahundi needus”, mille stsenaristid on Ilmar Raag, Rainer Sarnet ja Margus Kasterpalu ning režissöör Rainer Sarnet. Koomiline mõrvamüsteerium kulgeb läbi kolme erineva ajastu (1911, 1954 ja 2005) teatris Vanemuine, kus kummitab, proovidel lasub needus ja mänguverest saab päris veri. Katariina Laugu kehastatud näitlejanna Tiina hakkab uurima kummituslugu, mis viib ta ajas tagasi vanade teatrilegendide ja intriigide juurde. “Libahundi needus” linastub kinodes detsembri teisel poolel ja ETVs 1. jaanuari õhtul. 90minutilise filmi valmimist toetab EFS 350 000 krooni ja ETV 800 000 krooniga.

•Täna lõpeb kinos Sõprus Nikita Mihhalkovi 60. sünnipäeva tähistanud nädal. Linale toodi Venemaa ühe kuulsama ja tunnustatuma kineasti kaheksa täispikka mängufilmi: “Võõrastele oma, omadele võõras” (1974) “Lõpetamata pala pianoolale” (1977), “Päevi Oblomovi elust” (1979), “Viis õhtut” (1979), “Suguselts” (1981), “Mustad silmad” (1987), “Päikesest rammestunud” (1994), “Siberi habemeajaja” (1998).

•Eile esilinastus kinos Sõprus humoorikas seiklusfilm “Pelikanimees”. Möödunud aastal Soomes režissöör Liisa Helmineni käe all valminud mängufilm kujutab pelikani ja 10aastase poisi maailma, milles piir reaalsuse ja kujutletava vahel on väga hajus. Eestikeelse hääle on filmile peale lugenud meie näitlejad Tiit Sukk, Merle Palmiste, Garmen Tabor, Lembit Ulfsak, Helene Vannari, Andres Ots jt.

 

TEATER

 

•Eesti teatripildis pole praegu ühtegi teist lavalugu, mis oleks vastu pidanud nii auväärselt kaua kui Tallinna Linnateatri lavastus “Pianoola” (lavastaja Elmo Nüganen). Eile oli lavastusel 10aastane sünnipäev. See on pikk aeg ka ühe teatri ajaloos: Linnateatri truppi on selle aja jooksul kuulunud õige mitmeid näitlejaid, kes nüüdseks juba ammu mujale tööle asunud. Algkoosseisus mängisid Madis Kalmet, Raivo Trass, Paul Laasik ja Triinu Meriste, tükist on läbi käinud Peeter Tammearu, Rein Oja, Harriet Toompere ja Tarmo Männard, ning rollivahetusi on toimunud ka nii teatri kui trupisiseselt. Esimene väikese Petja osatäitja Taavi Kull on praeguseks juba tudengieas. Kevadeks on plaanis jõuda 200. mängukorrani, et lavastus siis igaveseks teatriajalukku saata.

•Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiat esindab Tartu sügispäevade programmis noortelavastus “Igavesti… igaveseks”. Ksenja Dragunskaja näidendi põhjal valminud noortelavastuse tõi Assauwe teatris välja kultuuriakadeemia lavastaja eriala tudeng Jaanika Juhanson. Täna ja homme annab Assauwe teater kaks etendust Tartus Lutsu teatrimajas. Etendus algab on mõlemal päeval kell 17.

 

VARIA

 

•Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu eestvedamisel toimuvad 20. – 30. X üleriigilised raamatukogupäevad “Raamatukogu kaudu e-maailma”.E-raamatukogu areneb ja täieneb ning raamatukogupäevade ajal tahavad raamatukogud neid võimalusi aktiivsemalt tutvustada. Samuti on seekordsete päevade raames kavas mitmed arutlused teemal, kuidas saab raamatukogu kaasa aidata infokirjaoskuse edendamisele. Raamatukogupäevade avamiseks kogunevad raamatukoguhoidjad üle Eesti täna Rakvere teatrisse. Raamatukogupäevade kohta vt ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kodulehelt: www.nlib.ee/ERY/paevad_05.html

•Tartu linnaraamatukogu ootab kümne päeva jooksul lapsi lugemisvõistlusele ja traditsioonilisele muinasjutupäevale Sadamateatrisse: õpilased panevad proovile oma oskused info otsimisel Internetist ning Tartusse jõuab Eesti Kirjanike Liidu kirjandustuur.

27. X kõneleb linnaraamatukogu saalis ilukirjandusest Internetis e-kirjastuse Bahama Press lingikogu haldaja Lemmit Kaplinski. Juttu tuleb digitaalsetest raamatukogudest, kirjanduslikest veebiväljaannetest, avaldamisvõimalustest ning lehekülgedest, kus arutletakse kirjanduslikel teemadel.

Raamatukogupäevade kava on väljas linnaraamatukogu kodulehel www.luts.ee. Lisada tasub sedagi, et 20. –  29. X on Tartu linnaraamatukogus viivisevabadus (viivist ei pea maksma  21 päevaks laenatud ja kauaks kätte ununenud raamatute tagastamisel).

•Traditsiooniliselt saab Tallinna keskraamatukogu peamajas ja harukogudes huvitavalt ja arendavalt koolivaheaega veeta. Keskraamatukogu peamajast ja harukogudest saavad lapsed alates 21. X küsimustiku, mille lahendamiseks tuleb kasutada raamatukogus leiduvat kirjandust. Otsimismängu ideeks on õpetada lapsi kasutama raamatutes leitud põnevat infot. Paremate vastajate vahel loositakse 4. XI välja auhinnad. Võitjate nimed leiab Tallinna keskraamatukogu kodulehelt alates 5. XI.

Keskraamatukogu peamaja lasteteenindus (Estonia pst 8) ja Kännukuke raamatukogu (Vilde tee 72) korraldavad ühiselt ürituse “Kuidas valmib raamat”. 25. – 27. X saavad lapsed osa võtta ekskursioonist kirjastusse Ilo, kirjutada ise raamatu teksti ja koos kunstnik Pille Kivihalliga selle ka raamatuks köita. Programm algab iga päev kell 11. Eelregistreerimine ja info telefonil 683 0914.

Paepealse raamatukogus (P. Pinna 2) saab 25. – 28. X kell 12-13 kuulata muinasjutte ja joonistada. Torupilli raamatukogus (Gonsiori 36) on 26. X kirjanduse tundmise ja infootsingu võistlus ja 22. ja 28. X nukuringi joonistamis- ja meisterdamistunnid.

•Sügisesel koolivaheajal pakuvad 26 ja 27. X algusega kell 12 E. Vilde ja A. H. Tammsaare muuseum taas gümnaasiumiõpilastele võimalust osaleda kursusel “Loov kirjutamine”. Sel korral on kõne all arvustus ja kirjanduskriitika kirjutamine. Teooria rakendamisest, räägib üllatuskülaline.

Huvilistel palume ette registreerida telefonidel 601 3181 või 601 3111, vilde@solo.ee, atammsaare@solo.ee. Kursusel saab osaleda muuseumipiletiga (5 krooni).

•Eile algas Põlvas kolmepäevane rahvusvaheline  konverents “Mitmekeelsus ja keelevahetus läänemeresoome piirkonnas”, kus räägitakse mitmekeelsusest, keelevahetusest  ja keele säilimisest-säilitamisest läänemeresoome piirkonnas. Eraldi teemaplokk pühendatakse kohanimede käitumisele keelevahetuse tingimustes. Konverentsil esinevad ettekannetega keele- ja ühiskonnateadlased Eestist, Soomest, Rootsist ja Venemaalt. Teiste hulgas astuvad üles Ante Aikio, Martin Ehala, Tapani Harvianen, Mati Hint, Leelo Keevallik, Simo Muir, Karl Pajusalu, Peeter Päll, Janne Saarikivi, Anna Verschik jt. Konverentsi täpsemat kava saab lugeda Võru Instituudi kodulehelt www.wi.ee (uudiste rubriigist).

Põlva konverents kuulub kultuuri- ja keelekonverentside sarja, mida Võru Instituut ja Tartu Ülikool on korraldanud alates 1996. aastast, tänavune on seega juba kümnes..

Konverentsi ettekannete põhjal kirjutatud artiklitest koostatakse kogumik, mis ilmub järgmisel sügisel Võru Instituudi toimetiste sarjas. Konverentsi korraldamist toetavad riiklik programm “Lõunaeesti keel ja kultuur” ja EV Haridus- ja Teadusministeerium.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming