Uudised:

 

KUNST  Eestlased Pekingi biennaalil

20. IX avati  piduliku tseremooniaga Pekingi millenniumi monumendi esisel väljakul üle 600 väliskülalise osavõtul Pekingi II kunstibiennaal. Päev hiljem, avati näituse teine osa Hiina rahvusgaleriis. Mastaapse, 69 riigi kunstnike ekspositsioone sisaldava näituseketi põhikorraldus on Hiina Kunstnike Liidu ja kultuuriministeeriumi kanda. Seekord valdavalt maalikunstile ja skulptuurile keskendatud suurnäitusel oli ka mitmeid satelliitprojekte, nagu Usbeki, Vene ja Itaalia kunsti ekspositsioonid ning mõneti ootamatu Prantsuse impressionistide tähtteoste estampgraafika ekspositsioon. Kolme Hiina-poolset peakuraatorit (Jin Shangyi, Liu Dawei, Feng Yuan) assisteeris 20-liikmeline abikuraatorite meeskond, rahvusvahelise eksperdina oli kaasatud Vincenzo Sanfo. Eestit esindavad biennaalil Leo Lapini geomeetriline maal seeriast “Kood”, Jaan Toomiku maal “Mees metsas” ja Anna-Daniela Saaliste ja Paul Rodgersi kineetiline installatsioon “Karussell”. Pekingi biennali kohta ilmus mahukas kataloog.

Biennaalikülaliste programmiga oli liidetud  rahvusvaheline sümpoosion ning IAA (International Association of Art), maailma kunstnike liite koondava rahvusvahelise organisatsiooni XVI üldine assamblee. Konverents ja assamblee toimusid teadus- ja kultuuripargis, Pekingist ligi 1, 5 lennutunni kaugusel asuvas futuristlikuks ideaallinnaks pürgivas Hefeis. Organisatsiooni uueks esimeheks valis vastvalitud täitevkomitee Hiina kunstnike liidu esimehe  Liu Dawei, aseesimeheks Kuveidi kunstnike liidu esimehe Abdul Rasoul S. Ibrahimi, kes on Kuveidi biennaali üks korraldajatest-kuraatoritest. Hefei Anmei kunstilinnakus avati 23. VIII mahukas erinäitus peaassambleel esindatud kunstnikeorganisatsioonide delegaatide-kunstnike töödest.  Eestist oli eksponeeritud Jaan Elkeni maal  “Preemia”.  Näituse kohta ilmus mahukas kataloog.

•5. X avati Vaala galeriis Jaan Toomiku  näitus “2×4 maali”. Toomik pälvis äsja Pekingi biennaalil auhinna. Näitusel esitleb ta kaheksat maali, millest neli moodustavad ühtse helilise taustaga liikuvate piltide jada.

•Täna avatakse tarbekunsti- ja  disainimuuseumis kaks näitust: kell 16 Kecskeméti rahvusvahelise keraamikastuudio (ICS) kogust koostatud valiknäitus “Ajast, pinnasest ja tulest” ja kell 17 Tartu plastmasstoodete katsetehase 1980. aastate toodangu näitus “Kile kotti!”. Ajalooliselt väljakujunenud rahvuslike keraamikatraditsioonidega Ungaris on Kecskeméti keraamikatsentrumil täita oluline roll. Lisaks stuudiotööle korraldatakse temaatilisi programme, keraamikakursusi ning seminare. ICSi muuseumis on 351 kunstniku töid. Ainsa eestimaalasena on seal 1993. aastal töötanud Sergei Isupov. Rändnäituse on koostanud ICSi kuraator Jóna Gudvardardóttir, kujundanud Terje Kallast.

Näitusel “Kile kotti!” eksponeeritakse Tartu plastmasstoodete katsetehases 1980. aastatel toodetud kilekotte. Näituse kuraatorid on Anu Järs ERMist ja Kristi Kaljumägi TÜ etnograafia õppetoolist, kujundaja on Jaana Jüris.

•Täna kell 16 avatakse Adamson-Ericu muuseumis näitus “Ajaleht eesti kunstis”. Vaadata on Oskar Hoffmanni, Ado Vabbe, Varmo Pirgi, Valerian Loigu jpt ajalehte lugevaid kodanikke kujutavad teosed. Näitusele on koondatud kümmekond Gori, Otto Krusteni ja Romulus Tiituse šarži.

Isadepäeval, 13. XI kell 13 algaval perepäeval on kõigil võimalus kohtuda Eesti Päevalehe ajakirjanikega ja teha ühiselt kunsti.

•10. X  kell 16 avatakse G-galeriis Maret Olveti isikunäitus “Minu isa majakene”. Väljapaneku keskmes on vastvalminud sari “Minu isa lugu”. Autentsel fotomaterjalil põhinevad suuremõõtmelised serigraafiatehnikas kompositsioonid kajastavad Eesti Vabariigi ohvitseri Woldemar-Adolf Jenseni (1930. aastast Vallo Olveti) traagilist elukäiku. Sellele isiklik-tõsielulise põhikoega sarjale sekundeerib abstraktsetes vormides paarisleht “Via purgativa” (“Puhastumise tee”). Näituse teine pool koosneb serigraafiatehnikas teostest, mis on aga väiksemad ning lahendatud optimistlikus ja mängulises võtmes.

•4. X avati Eesti lastekirjanduse teabekeskuses Viive Noore ja Tiina Reinsalu ühine juubelinäitus “Viive & Tiina 100”. Lisaks sünniaastale ühendab juubilare Eesti Riiklik Kunstiinstituut, mille Tiina Reinsalu lõpetas 1980. aastal raamatukujundajana ja Viive Noor 1981. aastal moekunstnikuna. Näitusel on väljas ka illustraatorite kõige esimesed tööd: Reinsalul kaastööd Tähekesele, Noore esimese tööna on vaadata paberist nukuteater “Punamütsike”, üleliidulise paberjäätmete kasutamise konkursi võitja.

 

•1. X kaitses Helsingi kunsti ja disainiülikoolis oma doktoritöö “Folk Tradition and Artistic Inspiration. A Woman’s Life in Traditional

Estonian Jewelry and Crafts as Told by Anne and Roosi” EKA õppejõud ehtekunstnik Kärt Summatavet. Esimese eesti kunstidoktorandina kaitses ta teadustöö, mille üks osa on uurimuse kõrval ka kunstiteosed. Doktoritöö koosneb raamatust ning kolmest ehtenäitusest: “Lapsepõlv ja tüdrukuiga” (2000), “Noor naine. Emadus” (2001) ja “Vana tark naine” (2003). Oponendid olid Anzori Barkalaja ja Olli Tamminen.

•Täna kell 16 avatakse Tartu Kunstimuuseumi näitusemaja I korrusel Jaan Elkeni maalinäitus “Okoobridemonst-ratsioon”. Näituse struktuuri kuuluvad  mitmed kevadel Tallinna Kunstihoone isikunäitusel eksponeeritud tööd, kuid ka mitmed uued maalid. Näitus koondab rämedamat maskuliinsust, alateadlikke ja teadlikke hirme, paineid. Saalist saali korduvad aadressid ja daatumid on faktidena  tõesed, tekstiilid kohati. Näituse on koostanud ja kujundanud Jaan Elken.

•3. X avati Y-galeriis Tartu ülikooli kunstide osakonna tudengite näitus  “Räpina roheline”. Väljas on suvel Sillapää lossis kunstipraktikal loodud maastiku-, loodus- ja arhitektuurimaalid. Teosed on loonud 20 tudengit: Margit Lõhmus, Jäppe Johanson, Eeva Labotkin, Raido Kikas, Janita Andrievskaja, Randel Saarma, Andres Kauts, Kristin Vaik, Veiko Klemmer, Evelin Silgo, Riho Pärn, Andrus Raag, Janek Ruus, Lauri Schotter, Laura Kõiv, Janek Tolberg, Irina Krivologova, Mai Sööt, Martti Ruus ja Anna Kainulainen.

•Tartu kõrgema kunstikooli eestvedamisel luuakse projekti “Lectiones artium” raames üldhariduskoolide kunstiõpetajatele kunstiõpetuse lisaeriala õppekava ning viiakse läbi kunstiõpetajate täienduskoolitus. Projekti finantseerib Euroopa Liidu sotsiaalfond.  Loodav 40 ainepunktiga õppekava sisaldab valdavas osas üldkunstiaineid ning kunsti õpetamisega seotut. Projekti sihtrühm on üldhariduskoolides kunstiõpetust andvad vastava erihariduseta pedagoogid, kes kaotavad 1. IX 2007 kehtima hakkavate kutsekvalifikatsiooninõuete tõttu osaliselt või täielikult töö. Projekti üks eestvedajaid on Juta Vallikivi.  Moodulsüsteemis üles ehitatud õppekava on ühildatud Eestis kehtiva 3+2 kõrgharidussüsteemiga ning on integreeritav teiste kõrgkoolide tudengite individuaalsetesse õppekavadesse.

•Täna kell 17 avatakse Võrus renoveeritud kultuurimajas Kannel näitus “Kunstisuvi 2005”. Sirje Eelma kureeritud näitusel “1974” osalevad Anu Põder, Rait Prääts, Tiit Jürna, Leonardo Meigas, Jüri Kask, Sirje Eelma ja  Jaan Ollik ning Villu Järmut. Kolmkümmend aastat tagasi esinesid need nüüdseks tuntud maalikunstnikud, skulptorid, graafikud, disainerid, arhitektid, klaasikunstnikud ERKI ÜTÜ iseseisvate tööde näitusel.  Kuraatoril tekkis mõte sama seltskond kokku kutsuda ja nende töid taas koos eksponeerida. Kuraator Anneli Porri kureeritud näituse tööde puhul on sisuliselt tegemist kahe tööga ühel lõuendil. Noored kunstnikud Ki wa, Mihkel Kleis, Maarit Murka, Kristina Norman, Hanno Soans, Jasper Zoova on oma töö aluseks võtnud mõne motiivi eesti kunstist ja siis seda tõlgendanud. Vaataja kohtub näitusel Jüri Arraku, Toomas Vindi, Jaan Elkeni, Lauretsiuse, Tiit Pääsukese, Sirje Runge, Leonhard Lapini, Kristjan Raua ja Friedrich Kreutzwaldiga. Väljapanek räägib ideede ringlusest, ka ökoloogilisest second-hand-mõtteviisist, aga eelkõige sellest, et kunst uuendab ennast ise. Näitusega kaasneb ka lühike kopeerimisleksikon, mis selgitab peamisi koopiakultuuriga seostuvaid mõisteid.

•Täna peetakse Rapla maavalitsuses konverents “Noored, kunst ja eetika”: kl 11.05 Ülo Vooglaid, “Täiskasvanud õppija nädal”; kl 11.30 Tiiu Kuurme, “Noored ja meie aja vaim?”; kl 12.15 Tõnu Ots, “Eetika ja moraali siseheitlused alati ja nüüd”; kl 13.15 Heie Treier, “Mida on kaasaegsel kunstil öelda noortele?”; kl 14 tutvustavad projektijuhid kunstiaasta projekte; kl 15 Anneli Köster, “Paneme kunsti levima”.

•Mahtra talurahvamuuseumi uue hoone arhitektuurse eskiisprojekti võistluse hindamiskomisjon andis I preemia (40 000 krooni) Tomomi Hayashi ja Hanno Grosschmidti (arhitektuuribüroo HG Arhitektuur) võistlustööle “Heinamaa”. Teise preemia (25 000 krooni) võitis Andres Lember (arhitektuuribüroo Male Arhitektid) võistlustööga “Talgud” ja kolmanda preemia (15 000 krooni) Liina Jaanus võistlustööga “Pärand”,  ergutuspreemia (10 000 krooni) võitis Indrek Järve (arhitektuuribüroo Schults ja Partnerid) võistlustööga “Part”. Võistlustingimused näevad ette, et projekti arhitektuuriosa tellitakse võidutöö autoritelt, projekt peaks valmima 2006. aastal. Hoone ehitamise rahastamiseks taotletakse Euroopa Liidu tõukefondide raha. Võistlustööde hindamiskomisjoni kuulusid Rapla maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Aivar Soe, Mahtra talurahvamuuseumi direktor Tiia-Helle Schmitte, kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Peeter Mauer ja arhitektid Emil Urbel ning Andres Siim.

 

FILM

 

•Teisipäeval esilinastus galeriis Artdepoo Riho Undi animeeritud seiklusfilm “Vennad Karusüdamed”. Maailma kunstiajaloo faktoloogiat segistava nukufilmi kangelasteks on kolm karu vene kunstniku Ivan Šiškini kultusmaalilt “Hommik männimetsas”. Kaotanud oma kunstnikust ema, satuvad vennakesed Henry, Vincent ja August kõigi loomeinimeste unelmatelinna Pariisi. Kõik karupoegade katsetused kunstnikuna elatist teenida luhtuvad. Maskeerituna tsirkuselõvideks seiklevad karupojad tagasi Venemaale, et üles leida oma kadunud ema pärandus. Kolmapäeval liikus film “Vennad Karusüdamed” edasi Leipzigisse rahvusvahelisele dokumentaal- ja animafilmide festivalile.

 

TEATER

 

 •Eelmisel nädalal andis Eesti Teatrikriitikute Ühendus VAT-teatris pärast “Klammi sõja” etendust üle  järjekordse Hea Teatri auhinna (HTA), mille sai Marika Vaarik (pildil). Silmas peeti Vaariku viimase aja rolle VAT-teatri “Klammi sõjas” ja Estonia “Teatriromansis”, kuid ka varasemat teatritööd, mille kohta tervikuna saab öelda “hea teater”. HTA antakse loominguliste saavutuste eest, mida kriitikute ühendus peab tähelepanuväärseks eesti teatripildis, vastavas loomingu valdkonnas või konkreetses loomeloos. HTA ei märgista ilmtingimata hooaja tipplavastust või -rolli, vaid tunnustab pigem teatritegijat, kelle loomingulised põhimõtted ja saavutused kõnelevad tõsisest suhtumisest teatrikunsti. HTA võib anda ükskõik millisel loomingulisel alal töötavale teatriinimesele või -kooslusele eesti teatris, sõltumata institutsioonilisest kuuluvusest. Auhind on Ave Nahkuri maal, mis on tehtud konkreetsele inimesele ja kindlatel, teda iseloomustavatel tee­madel. Senised HTA laureaadid on Guido Kangur (2002), Andres Noormets (2003) ning Aleksander Eelmaa (2004).

•Täna kell 19 avab Drugoi Teatr oma  neljanda hooaja. Näha saab inglise dramaturgi Martin Crimpi näidendi “Attempts on her Life” ainetel valminud lavastust “Oleks”, mille on lavastanud Roman Iljin Sankt-Pererburist. Järgmised etendused toimuvad 8., 22., 29. X kell 18 ja 21., 28. X kell 19 teatri uuel aadressil Narva mnt 7 (endine ETKVLi konverentsisaal).

 

•Ülehomme oktoobril kell 19.30 esietendub Kanuti gildi saalis noorte koreograafide Triin Lilleoru ja Kärt Tõnissoni esimene iseseisev tantsulavastus “Dr. Tõrva ja professor Sule süsteem”. Triin Lilleorg ja Kärt Tõnisson moodustavad koos Mairika Plakso ning Margus Toomlaga loomingulise üksuse flies.doc. Kõik neli on lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikooli koreograafia õppetooli. Peale autorite ja esitajate on lavastusega  seotud veel Taavi Aavik (Pedigree) ja Valter Nõmm (Shalton San), kes on loonud  lavastuse video; kostüümid on Rele Liivilt ja Jaana Heinsalult. Oma hääled on lavastusele andnud Taavi Eelmaa, Bert Raudsepp ja Kaisa Selde.

Järgmised etendused on 11., 12. ja 13. X.

•Tallinna ülikooli koreograafia õppetooli Mait Agu  nimelist stipendiumi pälvis sel aastal tudengite tantsuteater Tee Kuubis. Komisjoni hinnangul on Tee Kuubis loomine ja selle aktiivne  tegevus oluline sündmus. 2005.  aasta. 1. aprillil  loodud Tee Kuubis ühendab Tallinna ülikooli  koreograafia osakonna tudengeid ja vilistlasi, toob avalikkuse ette nende tantsuetendusi, pakub noortele koreograafidele tehnilist abi ja  otsib  külalislavastajaid. Tallinna ülikooli koreograafia õppetool annab Mait Agu stipendiumi välja alates 1999. aastast. Silmapaistva erialase ja loomingulise aktiivsuse eest on saanud stipendiumi Anu Mölder (1999), Janek Savolainen (2000), Anna-Liisa Lepasepp (2001), Karmen Ong (2002), Irina Stadnik (2003), Külli Roosna (2004). Tänavu 1. oktoobril oleks tuntud tantsupedagoog ja Tallinna pedagoogikaülikooli koreograafia õppetooli kauaaegne juhataja Mait Agu saanud 54-astaseks.

Tee Kuubis kodulehekülg: www.zone.ee/teekuubis.

 

KIRJANDUS

 

•Võru Maavalitsuse Bernard Kangro kirjanduspreemia laureaadi tiitli pälvis tänavu Olavi Ruitlane romaani “Kroonu” eest. Mullusel romaanivõistlusel teise preemiaga pärjatud teos räägib kolme Lõuna-Eesti noormehe teenistusest Nõukogude armees. 27. IX Võru maavalitsuses ütles värske laureaat, et tunneb Kangroga hingesugulust. “Kangro oli väga lihtne mees, ja see, et auhind samasugusele läks, sobib mulle väga hästi,” ütles ta.

Võru maavalitsus annab oma kirjandusauhinda välja alates 1990. aastast, mil selle pälvis Bernard Kangro. Auhind sai nime esimese laureaadi järgi 1994. aastal, pärast Bernard Kangro surma. Kirjandusauhind määratakse autorile, kes on Võrumaalt pärit või kelle viimase aasta jooksul ilmunud teos on tihedalt Võrumaaga seotud, Võrumaa-aineline. Auhinnaga (4500 krooni), kaasneb Võru maavalitsuse tänukiri.

Liina Valper

•11. X kell 16 toimub Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo ruumes Lai t 29 raamatuesitlus, kus tõlkija Arvo Alas tutvustab oma tänavu ilmunud tõlkeraamatuid: Taani-Norra kirjandusklassiku Ludvig Holbergi näidendikogu ja tänapäeva Islandi kirjaniku Gudbergur Bergssoni romaani “Luik”, mis pälvis käesoleval aastal Rootsi Akadeemia Põhjamaade kirjandusauhinna. Esitlusele tuleb ka A. Alase oma jutukogu “Piibuleidja”, kus käsitletakse humoristlikus vormis piipude hingeelu ja puhuti keerulisi suhteid piibutõmbajatega.

 

TEADUS

 

•Tallinna ülikooli humanitaarinstituudi ja Prantsuse Kultuurikeskuse korraldamisel toimub 8. X 2005 kell 9.30–17.30 rahvusraamatukogu konverentsisaalis rahvusvaheline konverents “Ajalugu ja mälu. Teise maailmasõja pärandid”. Konverentsil astuvad üles kolme maa eriteadlased, kes peavad üheksa ettekannet. Prantsuse Vabariigi suursaadiku Chantal de Bourmont’i ja Marek Tamme avasõnade järel kõneleb François Dosse (Pariisi Poliitikateaduste Instituut) teemal “Mälujälgede historiseerimine”. Patrick Garcia (Pariisi Poliitikateaduste Instituut) teemaks on  “Mälupoliitikad ja Jean-Pierre Minaudieril” (Pariisi Idakeelte ja -kultuuride Instituut) “Ühildamatud mälud? Teise maailmasõja mälestus Prantsusmaal ja Eestis”. Seejärel kõneleb Olaf Mertelsmann mälust ajalooallikana ja Tiina Kirss ning Ene Kõresaar II maailmasõja teemadel. Karsten Brüggemanni ettekande pealkiri on  “Sõda ja mälu ehk Ajaloolase kapituleerumisest”. Eero Medijainen räägib 1939.-1940. aastast Eesti ajaloomälus ja avalikus arvamuses ning Peeter Torop kõneleb nimedest marmortahvlil Lihula sambani. Konverentsi töökeeled on eesti ja prantsuse keel, tagatud on sünkroontõlge.

Lähem info: Tiina Jaksman, Prantsuse kultuurikeskus, tel 627 1190; e-mail: tiina.jaksman@ccf.ee; Marek Tamm, TLÜ Eesti Humanitaarinstituut, e-mail: marek@ehi.ee. Vt ka Sirbi esikaant.

•Homme kell 17 avab Eesti Kontsert pidulikult vastvalminud Jõhvi kontserdimaja, mille arhitektideks on Ra Luhse ja Tanel Tuhal firmast Luhse ja Tuhal ning peaprojekteerijaks Mai Ets firmast Teinos. Kontserdimaja akustika on kavandanud Linda Madalik.

Uues Jõhvi kontserdimajas on suur saal (920 kohta koos lisatoolidega), kammersaal (160 kohta) ja neli proovisaali. Ehitisest saab kohaliku kultuurielu keskus: sinna kolivad muusikakool, täiskasvanute koolitus, humanitaarinstituut, teater Tuuleveski, kultuurikeskus, kino (PÖFF ja Tallinnfilm panevad õla alla), linnagalerii jmt asutused.

Jõhvi kontserdimaja ehitusega alustati 10. X 2004 ning maksma läks see 130 miljonit krooni.

•Estonia kammersaalis esietenduvad täna Gian Carlo Menotti ooperid “Meedium” ja “Telefon”.

Etendusi dirigeerib Erki Pehk, lavastaja on Neeme Kuningas, kes debüteerib lavakujundajana, ning kostüümikavandid tegi Mare Raidma. “Meediumis” teevad kaasa Riina Airenne, Kristina Vähi, Daniel Kirspuu, Nadia Kurem, Väino Puura ja Helen Lokuta. “Telefoni” solistid on Angelika Mikk ning Rene Soom.

Etendused 7., 8., 15., 21. ja 22. X kell 19 ja 9. X kell 14.

•Rahvusvahelisel muusikapäeval 1. X toimus Toronto Eesti Majas uue kontsertklaveri Estonia sisseõnnistamise galakontsert vähemasti 160 kaasmaalase osavõtul, ühtlasi oli see ka tuluõhtu uue klaveri fondi.

Klaveri ostmise fondi eesotsas oli Eesti Maja juhatuse liige Marlene Kuutan. Avasõnade järel Eesti Maja esimehelt Raivo Remmelilt sai sõna dr Indrek Laul, kes andis lühikese ülevaate klaveriehituse ajaloost Eestis ning seejärel avas ka kontserdi Lepo Sumera “Palaga aastast 1981”. Järgnevalt mängis ta Liszti “Legendi nr 2” ja Chopini “Skertso nr 2”.

Veel esinesid metsosopran Monica Zerbe, klaveril Charles Kipper, Kipperi saatel veel noor viiuldaja Sarah Medri, seejärel Mark Julson rahvalauluseadetega klaveril (V. Tormise ja Ü. Tedre “Regilaulikust”), samuti bariton Avo Kittask. Piduliku kontserdi lõpetas jazzi vanameister Armas Maiste oma improvisatsioonidega.

Priit Kuusk

•Klassikaraadios algab uus saatesari “Mõttehelin”. Sarja autor teoloog ja filosoof Einar Laigna mõtiskleb muusika mõjust inimese vaimule oktoobrikuu kolmapäevadel kell 21.

Esimeses saates 5. X oli juttu elust kooskõlas universumiga ja maailma üleloomulikust ilust. Sarja järgmistes saadetes räägib Einar Laigna hiina traditsioonilisest muusikast, Richard Wagneri ja Arvo Pärdi teoste mõjust inimese emotsioonidele ja alateadvusele. Saated korduvad pühapäeviti kell 14.05.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht