Uudised:

 

KUNST

 

Tallinna kunstikool on juba 30aastane

27. IX avati disainigaleriis Tallinna kunstikooli 30. sünnipäeva projekt. Kuni 5. X saab seal vaadata õpilastööde näitust, kuid see pole kaugeltki kõik, mille kaudu kunstikool ennast avalikkusele esitleb. Näituse sees jagasid tuntud kunstnikud, kooli vilistlased oma kogemusi. 28. IX kõnelesid EKA tekstiiliõppejõud Piret Valk ja Tallinna Kunstihoone juhataja Reiu Tüür, 29. IX moekunstnik Reet Aus, video- ja tegevuskunstnik Mirja Mari Schmidt, kunstiajaloo doktor Anneli Randla ja filmimees Ken Saan. Täna kell 16 kõneleb maalikunstnik Mall Nukke teemal “Iidolid ja ikoonid”, kell 17 graafik Lembe Rubeni vestlus, “Laste kunstikooli mälestused raudkloriidhappes” ja kell 17.45 õpetab teatrikunstnik Liina Unt, “Kuidas saada maailmameistriks?”.

•Täna kell 13 annavad ehitajad Kumu hoone üle Eesti Kunstimuuseumile. Kavas on ringkäik Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori juhtimisel, pressipooltund, kus küsimustele vastavad Pekka Vapaavuori, Raul Ojala AS Merko Ehitusest, kunstimuuseumi ehituse sihtasutuse esimees, Voldemar Promet, EKMi peadirektor Marika Valk, Kumu direktor Sirje Helme. Kumu üleandmisel ütleb avasõnad Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip. Kohal viibivad valitsuse ja riigikogu liikmed, välisriikide suursaadikud ning äri-, kultuuri- ja ühiskonnategelased.

•28. IX peeti Eesti Kunstimuuseumi Rüütelkonna hoones avalik debatt “Muuseum-market?” Arutluse all olid küsimused, kuidas tarbimisühiskond suhtub muuseumi, mille pretensioon on luua, mitte ainult toota? Kas muuseum hargneb sisemiselt eri taktikate järgi ja kui, siis milline on muuseumi sõnum väljapoole? Ümarlauas osalesid prof Jaak Kangilaski (Tartu ülikool), prof Rein Raud (Tallinna ülikool), Eha Komissarov (Kumu), Merike Lang (Eesti vabaõhumuuseum), Johannes Saar (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Anders Härm (Tallinna Kunstihoone). Arutelu juhtis Sirje Helme (Kumu).

•29. IX avati Kristjan Raua majamuuseumis näitus “Teekaaslased”, mis tutvustab Kristjan Raua ja tema kaasaegsete loomingut Rene Kuulmanni ja Mart Lepa erakogust. Eksponeeritud on 12 Kristjan Raua tööd. Et luua pilt ajastust, mil kunstnik tegutses, on näitusel esindatud ka nii tema vanemate kui ka nooremate teekaaslaste Ants Laikmaa, Nikolai Triigi, Konrad Mäe, Oskar Kallise, Johannes Greenbergi, Karl Pärsimäe, Eduard Ole jt looming. See näitus on ka austusavaldus kollektsionääridele, tänu kelle pühendumisele, teadmistele, suhtlusoskusele ja muidugi ka materiaalsetele võimalustele on meie kunstipärand nii rikkalik ja mitmekesine. Selle näitusega tähistab Kristjan Raua majamuuseum Kristjan ja Paul Raua 140. sünniaastapäeva.

•29. IX avati Artdepoo galeriis Siim-Tanel Annuse personaalnäitus Kaksikpoolused. Avaõhtul viis omaaegne tunnustatuim eesti performance’i-kunstnik pärast kaheksa-aastast pausi läbi visuaalse etenduse; tema tegevuskunsti sai viimati näha 1997. aastal Veneetsias. Tõnis Vindi õpilasena on Annuse loomingus kujundi kui sümboli tähendusrikas avaldumine olnud läbivalt oluline. Näitusel esitatud tööde kompositsioon on lihtne, sugestiivsus peitub tähenduses, oskuses valitud sümboleid mõtestada.

 

•28. IX avati Hobusepea galeriis Seto ateljee-galerii näitus “Peko helü”. Osalevad Evar Riitsaar, Toomas Kuusing, Mati Kuusing, Albert Gulk, Erki Jürise, Akulina Raud ja Eero Ijavoinen. Seekordne külalisnäitus on valminud inspireerituna seto menutüki “Taarka” proovidest ja etendustest. Näituse avamisel esitleti Kauksi Ülle Obinitsa kultuurifestivali ajal ilmunud CDd “Imäplaat”.

•29. IX avati A-galerii näitusesaalis keraamik Õnne Õunapi personaalnäitus “Fragile”. Tegemist on viimase aja loomingu valikuga, milles avaldub selgelt kunstniku suhe keskkonnaga: ta kasutab eranditult vaid naturaalseid materjale.

•Täna kell 17 avatakse EKA galeriis Laura Kõivu ja Kerttu Läti maalide näitus “Teeme linna”. Näituse teema on kunstnike suhe linnaga: Kerttu Lätile on linn keskus ja kodu, Laura Kõivule ühendavad juhtmed. Lätt püüab tõlgendada linna isikliku valulise kogemuse kaudu, Kõivu pilk väljastpoolt on vaataja suhe. Kunstnikud on lõpetanud Tartu kõrgema kunstikooli maali eriala, praegu õpib Laura Kõiv EKAs stsenograafiat, Kerttu Lätt tegutseb maalikunstnikuna.

•6. X kell 16 avatakse kunstisalongis Allee Hilja Rieti fotonäitus “Eesti kunstnikud fotos 1947 – 1960”. Kunstnikest võetud fotod on lavastatud, mida pole ka püütud varjata. Fotograaf on paigutanud kunstnikud neid kõige paremini iseloomustavatesse poosidesse: paletti sõrmitsema, voodil lebades skitseerima või, sigarett hambus, molberti ees mõtisklema. Rieti esimene personaalnäitus sai Peeter Toominga abil teoks alles 1994. aastal Tallinna fotokeldris Lee.

•22. IX avati Vene galeriis näitus “Women without men”.

Kuraatorid on Maša Melnikova ja Bogdan Mamonov. Näitus on pühendatud II maailmasõjale, selle lõppemise 60. aastapäevale. Kuraatorid on püüdnud tuua välja globaalse ajaloolise protsessi ja inimliku argipäevasuse pingevälja. Näituse kangelane on üksik, abikaasata, isata, vennata naine. Suures saalis on väljas Vladimir Kuprijanovi fotod, Kirill Mamonovi freskod, Vitali Pušnitski ja Bogdan Mamonovi maalid, Kirill Šuvalovi ja Natalja Peršina-Jakimanskaja (Glükli) installatsioonid. Väiksemas on eksponeeritud ainult kaks tööd: fragment Sergei Eisenšteini filmist “Aleksander Nevski” ja Vitali Pušnitski installatsioon, mis kujutab langenud meest, kelle kehast tolkneb välja fluorestsentslamp. Ekspositsiooni ühendab naiste kirjutatud tekst, kiri. Naiste kirjade katkendid esinevad Ledentsova videos, Mamonovi maalil, Glükli objektidel.

•27. IX avati Hiiumaal elava ja maaliva professionaalse kunstniku Liia Lüdig-Algvere maalinäitus Deco galeriis ja 29. IX akvarellide näitus Kristiine sotsiaalmajas. EKA haridusega maalikunstnik on jäänud truuks klassikalistele maaližanritele, kuid tema akvarellid on inspiratsiooni saanud hiiu etnograafiast ja vanadest kalendritest.

•28. IX avati meremuuseumis Rein Mägari isikunäitus “Mereäärse maa pildid”. Väljapanek peegeldab kunstniku taotlust kujutada merd, vett akvarellitehnika iseloomulike vahendite abil. Väljapanekut kannab südamlik ja veidi romantiline tundejoon.

•Alates 24. IX on Rotermanni soolalao suures saalis avatud arhitektuurifoto näitus “Urbanistlik antoloogia: Stockholmi portreed”. Näituse on koostanud Stockholmi linnamuuseum ja Rootsi Instituut ning seda toetab Rootsi Eesti saatkond. Viieteistkümne tunnustatud Rootsi fotograafi tööd annavad ülevaate linna portreteerimise võimalustest läbi ajaloo, alustades unikaalsete fotodega 1860. aastatest ning lõpetades tänapäeva arhitektuurifotode formaatide ja stilistikaga. Näituse kuraator on Lars Westberg Stockholmi linnamuuseumist. 23. IX pidas Rootsi fotograaf ning näituse idee autor Bruno Ehrs loengu kunstist pildistada arhitektuuri ja inimesi linnamaastikul.

•Alates 24. IX on Rotermanni soolalao galeriil vaadata Tartu ülikooli Narva kolledži uue hoone arhitektuurikonkursi võidutööde näitus.

18. VII valis konkursikomisjon Narva kolledži uue hoone arhitektuurikonkursi võidutöö. Võitis projekt märgusõnaga “Vihm” (Katrin Koov, Indrek Peil, Siiri Vallner), teise koha saavutas projekt “Peegeldus” (Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke) ning kolmanda projekt märgusõnaga “Piiriline” (Peeter Varrak). Kõik kolm projekti on püüdnud taasluua ajaloolist börsihoonet. Võitnud projekt oli kõige ootamatuma ja ainulaadsema lahendusega. Ostupreemiad anti projektidele “Mäss” (Ülar Mark, Kaja Pae, Indrek Tiigi, Paco Ulman) ja “Kvartal” (Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla). Esikoha preemia eraldas Eesti Kultuurkapital.

•21. IX anti Karin Hallas-Murulale üle Ervin Pütsepa mälestusfondi aastaauhind. Arhitektuurimuuseumi direktor pälvis auhinna uurimusega “Suurlinn Tallinn: Eliel Saarineni “Suur-Tallinna” projekt, 1913”.

•22. IX avati Kadrioru pargi Lilleaias skulptor Mati Karmini loodud Neptunuse purskkaev. Purskkaevu kinkis Kadrioru pargile elektroonikafirma Samsung Electronics ning selle valmimist toetas Tallinna linnavalitsus. Tallinna abilinnapea Jüri Ratase sõnul on see käesoleval aastal juba seitsmes töökorda seatud purskkaev pealinnas.

•Kuni 17. X on Viinistu kunstimuuseumis vaadata EHI näitus “Rahutused akadeemia koridorides”. Näitusel osalevad kunstnikud on kõik seotud humanitaarinstituudiga ning mõtestavad kriitiliselt akadeemilist maailma. Algul T-rühmaga, hiljuti aga rokkbändiga kuulsaks saanud Raoul  Kurvitz esitleb ruumifenomenoloogia-teemalist videoinstallatsiooni. Aasia kultuuriloolane Jekaterina Koort, kultuuriteooria tudeng Anna-Magdaleena Kangro ning tõlkija ja luuletaja Maarja Kangro pakuvad ruumiinstallatsioone. Skulptor Kirke Kangro esitab skulptuure, filosoofia doktorant Urve Eslas visualiseeritud märgiteooriat ning üliõpilane Martin Sookael ja kunstnik Marten Kaevats oma fotoseeriaid. Kunstiprojekti kureerib EHI, näituse kujundaja on Raoul Kurvitz.

•5. X peetakse Viinistu kunstimuuseumis Rootsi ja Eesti disainikonverents. Konverents keskendub autoriõiguse küsimustele ning arutatakse disaini olulisust tänapäevases tootmisprotsessis. Paneeldiskussioonis, kus osalevad mõlema riigi osalejad, võetakse vaatluse alla Rootsi ja Eesti disainialased kogemused. Konverentsi moderaator on Eesti ajakirjanik Tarmu Tammerk. Registreerimise info ning konverentsi ajakava leiate aadressidelt www.artun.ee, www.swedishtrade.com/estonia. Lisainformatsioon e-post annika.kaus@artun.ee, tel 62 67 112 või e-post janar.sutt@swedishtrade.se, tel 665 18 03.

•29. IX – 16. X on Kütioru ja Groningeni (Holland) vahel satelliidisild. Peeter Laurits ja Katz töötavad näitusega “Voolav labürint” Kütiorus ning Groningenis projitseeritakse selle protsessi videopilt kahele 6 x 8 m ekraanile Vroom & Dreesmanni kaubamaja seinal. Ühel ekraanil jookseb reaalajas peegelpilt Kütioru arvuti monitorilt, kus valmivad pildid. Teine ekraan esitab näituse valmimise konteksti, mida filmitakse Kütioru metsades, rehealuses, tipis ja püstkojas. Vt http://labyrinthos.pavlov.nl/

Samal ajal toimub Kütiorus veel terve rida “Voolava labürindiga” seotud kultuurisündmusi: Anne Türnpu lavastatud “Lemminkäinen” lavakunstikooli tudengite esituses, Triinu Lille maastikuinstallatsiooni rajamine, Joel Pulga djembesessioonid jpm. Projektist teeb dokumentaalfilmi Mart Arjukese (Rühm +0). Projekti initsiaator ja läbiviija on Pavlov Medialab (www.pavlov.nl). Protsessi saab reaalajas jälgida õhtuti kella 21 – 24 peale Groningeni ka www.metsas.ee avalehel. Näitus avatakse 27. X Tallinnas Ühispanga galeriis. Videopildi reaalajas ülekande lahendasid tehniliselt Pavlov Medialab (Gerad Harens), AS Sat AA (Karmo Poom), Jetstream (Stef van der Ziel) ja Warpnet (Arnoud van Warmerdam).

 

MUUSIKA

 

•Eesti Muusikanõukogu žürii valis 2005. aasta eesti muusikapreemia laureaadid välja 26. IX, nendeks osutusid tänavu Olav Ehala ja Arvo Leibur.

Olav Ehala pälvis eesti muusikapreemia põlvkondi, maitseid ja südameid ühendava heliloomingu eest, Arvo Leibur aga tänu panusele ERSO kõlapildi kujundamisse ja silmapaistva solistitegevuse eest.

Preemiad antakse pidulikult üle täna Estonia kontserdisaalis ERSO kontserdil algusega kell 19, selle muusikaõhtuga tähistatakse ühtlasi rahvusvahelist muusikapäeva.

•5. – 8. X toimub Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestival.

Avaüritusel kolmapäeval, 5. X taasesitatakse kevadiste eesti muusika päevade menukas projekt “Boil!”: Malle Maltise, Ülo Kriguli ja Tatjana Kozlova teosed ühendavad siin mõtteid ajast ja aja kulgemisest ootamatute visuaalsete lahendustega (jääskulptuur, kellade keetmine).

6. X kõlab valik EMA kompositsioonitudengite loomingust. Ettekandele tulevad Taavi Pärtli “Sa läksid ja ei tule enam iial” flöödile, klarnetile, metsasarvele, trompetile, viiulile ja tšellole, Juuso Voltti “Retpo Kileh” viiulile ja elektroonikale, Elo Masingu “Reflexion” kandlele, Valeria Tiganiku “Kvartett”, Jaak Siku “Xarion Dark” viiulitele, tšellodele, vioolale ja löökpillidele, Vsevolod Pozdejevi “Süit flöödile ja klaverile” ning Mait Jüriado “Revolutsioon” vaskpillidele.

Samal päeval kõrvutatakse veel Tubin ja nüüdismuusika. Kava esimeses pooles tulevad ettekandele Mariliis Valkoneni, Juliana Kuklini, Raun Juurikase ja Kristo Matsoni heliloomingu konkursi võidutööd. Kontserdi teises pooles saab kuulda Tubina klaveriprelüüde, “Teist klaverisonaati”, soololaule, “Ballaadi viiulile ja klaverile” ning “Sonaati altsaksofonile ja klaverile”.

7. X tutvustab Moskva riikliku Tšaikovski-nimelise konservatooriumi uue muusika stuudio vähem kuuldud vene heliloojate muusikat. Esitusele tulevad Aleksandr Vustini, Jelena Firsova, Nikolai Hrusti, Faraj Karajevi, Vladimir Tarnopolski, Andrei Kuligini, Svetlana Rumjantseva ja Aleksei Sioumaki viimastel aastatel loodud teosed.

Festivali peakülaliseks on austria nüüdismuusikaansambel Pierrot Lunaire Ensemble Wien. 5. X Tartu ülikooli aulas ja 8. X EMAs kõlab erinev kava, mis pakub oma valikurohkusega läbilõike saksa kultuuriruumi vanemast ja uuemast nüüdismuusikast.

Ia Remmel

•Rahvusvahelisel muusikapäeval 1. Xoleks saanud 60aastaseks Eesti üks sil­mapaistavamaid flöödimängijaid Jaan Õun. Sel puhul korraldavad Eesti Flöödi­ühing ning Eesti teatri- ja muusikamuuseum muusika ja meenutustega flöödipäeva.

Kell 15 teatri- ja muusikamuuseumis algaval üritusel musitseerivad ning meenutavad õpetajat, kolleegi ja head sõpra Jaan Õuna Grigori Maltizov (plokkflööt), Taavi-Mats Utt (plokkflööt), Reet Sukk (plokk- ja traversflööt), Sofia Maltizova (tšello), Jaanika Lentsius (flööt), Ann Õun (flööt), Mihkel Peäske (flööt), Jana Peäske (klaver) ja Heiki Mätlik (kitarr). Kõlab Quantzi, Boismortier’, Dorneli, Elleri, Kangro, Sumera ja Põldmäe muusika.

Jaan Õuna elust ja tegevusest räägib tema tütar Liis Kuurme, õhtut juhib Alo Põldmäe. Sellele järgneb kell 19 Eesti Flöödiühingu kontsert EMA orelisaalis.

Maarja Kasema

•Täna kell 16 esitlevad Lepo Sumera Ühing ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor EMA kammersaalis Lepo Sumera (1950 – 2000) uut plaati “Mushroom Cantata” (“Seenekantaat”).

CD andis välja firma BIS, mis on Sumera muusikat salvestanud varemgi. Plaadil kõlavad teosed “Concerto per voci e strumenti” (1997), “Kui tume veel kauaks ka sinu maa” (1985), “Seenekantaat” (1979 – 1983) ja “Saare piiga laul merest” (1988). Sumera loomingut esitavad plaadil Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel, kaastegevad on solistid Kadri-Ann Sumera, Janika Lentsius ja Madis Metsamart ning näitlejad Guido Kangur, Raivo E. Tamm, Pille Lukin, Külli Teetamm, Ülle Kaljuste, Andero Ermel ja Jan Uuspõld.

“Concerto per voci e strumenti” segakoorile ja keelpilliorkestrile on loodud Doris Kareva tekstile, teose tellis Tõnu Kaljuste festivaliks “VoxEstFest”. Kaljuste tellimusel sündis ka laul “Kui tume veel kauaks ka sinu maa” Juhan Liivi tekstile. “Seenekantaadi” teksti autor on Henn-Kaarel Hellat, tegu on seente ladinakeelsete nimede vaimuka kombinatsiooniga. “Kalevipoja” tekstile loodud teose “Saare piiga laul merest” loomise idee pärineb New Yorgis elavalt eesti tantsijalt Marika Blossfeldtilt.

•Anna-Liisa Bezrodny sai Londoni Sümfooniaorkestri väljapaistva noore muusiku aastapreemia (London Symphony Orchestra PROMIS Award). Preemia võimaldab Anna-Liisa Bezrodny soolokontserdi ja võimaluse osaleda kolmes orkestri projektis algaval hooajal.

•Alanud hooajast on dirigent Neeme Järvil Euroopas uus orkester, 101 aastat tagasi debüteerinud Haagi Residentie-orkester Hollandis. 20. IX avas peadirigent orkestri uue hooaja selle residentsis, imposantses Anton Philips Zaalis. Avakava alustas traditsiooniliselt hollandi teos, Peter van Anrooij “Piet Hein Rhapsody”, seejärel Tšaikovski II klaverikontsert Alexander Markovichiga solistina ning Mussorgski süit “Lastenurk”. Täna õhtul kõlab samas uuenenud kava, kus Mussorgski ees on avanumbriks Eduard Tubina “Muusika keelpillidele” ja seejärel Dvořáki tšellokontsert, kus solistiks Oistrahhi festivaliltki tuntud hiinlane Jian Wang.

Uuel nädalal on Järvi avamas hooaega juba New Jersey SO ees, avakavas 29. ja 30. IX ning 2. X Haydni sümfoonia nr 94, Saint-Saënsi II klaverikontsert, kus solistiks Marc-André Hamelin, ja Rahmaninovi “Sümfoonilised tantsud”. Juba oma sealses teises kavas ning seejärel ka neljandas juhatab Järvi Eduard Tubina “Süiti eesti tantsuviisidest” ning tema X sümfooniat.

Priit Kuusk

 

TEATER

 

•Homme esietendub Vanemuises Mozarti ooper “Võluflööt”, lavastanud on selle saksa lavastaja Arila Siegert. Öökuningannat laulab Wendy Waller USAst. Siegerti “Võluflööt” on üle viie aasta taas esimene ooper, mida mängitakse Vanemuise suures majas – viimastel aastatel on ooperimajana kasutatud Vanemuise väikest maja. Saksamaalt on ka kunstnik Hans-Dieter Schaal ning kostüümikunstnik Marie Luise Strandt. Muusikajuht on Vanemuise peadirigent Hendrik Vestmann ning dirigent Anu Tali. Mängivad Alla Popova või Alfia Kamalova, Jan Oja või Mati Kõrts, Aare Saal või Taavi Tampuu, Merle Jalakas või Julia Botvina jt.

•28. IX avati Eesti teatri- ja muusikamuuseumis kutselise teatri 100. aastapäevale pühendatud ülevaatenäituse teine osa. Pealkirja all “Oma päikese poole” tuuakse esile eestiaegse teatrikunsti saavutused.

Rikkaliku fotomaterjali ja kommentaaridega stendid vahendavad teatriajalugu aastatest 1920-1940. Selleks perioodiks oli Eestis asutatud juba neli kutselist teatrit: Vanemuine, Estonia, Endla ja Draamateater. Nüüd ootavad järge muudatused Draamateatris, Ugala ja Tallinna Töölisteatri sünd. Sõnateatri kõrval pööratakse tähelepanu ka teistele teatrikunsti žanritele – ooperile, operetile ja balletile. Näituste materjalidest annab muuseum välja põhjalikud kataloogid. Esimene kataloog “Sihiseadjad, alustajad” nägi trükivalgust kevadel ning seda saab osta muuseumi raamatuletist. Näituse “Oma päikese poole” koostajad on Kalju Haan, Kirsten Simmo, Irja Vaher ja Simmo Priks, kunstnik on Liina Unt. Näitus on muuseumi trepihallis üleval kuni novembri lõpuni.

•Sel pühapäev kell 12 näeb Tallinna Pelgulinna rahvamajas viimast korda lasteteatri Trumm lavastust “Vaprad pritsumehed”. Lastehommiku raames on etendus tasuta. Lavastuse päris viimased etendused antakse oktoobris Venemaal. Nelja aasta jooksul on tükki mängitud 109 korda.

•5. X kell 16 esitletakse teatris NO99 “Kunstnikuraamatut”. Teos on kaheosaline: “Juturaamat” ja “Pildiraamat”. Esimeses osas on intervjuud Eesti 27 teatrikunstnikuga, teises osas nende loodud lavastuste pildimaterjal. Küsimustik on põhjalik, selle on koostanud vastanute kolleegid Mari-Liis Küla, Aime Unt, Liina Unt ja Liina Pihlak. Lugeda saab stsenograafide suhetest nii (teatri) tekstide, lavastajate kui näitlejatega, lisaks palju muu olulise ja huvitavaga. Kuna tegemist on mitmekülgsete inimestega, on tulemuseks haarav ja mõtlemapanev tekstide kogum.

•29. IX etendas Elaan Tartus Tampere Majas oma lavastust “Koit ja Hämarik on surnud”. Elaan mängib selles Saatanat armastuse kolmnurgas. Lavastuse sõnumiks on tõdemus, et selles kurjas maailmas on midagi, mida ei suuda võita ükski Saatan. Armastus.

 

KIRJANDUS

 

•Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond esitas maineka Astrid Lindgreni mälestusauhinna kandidaatideks eesti lastekirjaniku Aino Perviku, kunstnik Regina Lukk-Toompere ja Eesti päritolu rootsi kunstniku Ilon Wiklandi.

“Tegu on lastekirjanduse maailmas suhteliselt uue, kuid siiski väga maineka preemiaga, mis oma prestiižikuselt võistleb juba vana ja kuulsa H. C. Anderseni medaliga,” ütles Eesti IBBY president Ilona Martson, “Kuid kui Anderseni preemiat antakse välja üle kahe aasta, siis Lindgreni preemia antakse välja igal aastal. Samuti on erinevuseks auhinnaraha: Anderseni preemia ei ole rahaline, Lindgreni preemia suurus on viis miljonit Rootsi krooni.”

Lindgreni mälestusauhind (ALMA) asutati pärast kuulsa lastekirjaniku surma 2002. aastal. Selle eesmärgiks Lindgreni mälestuse jäädvustamise kõrval on lastekirjanduse propageerimine kogu maailmas. Laureaatideks võivad olla nii lastekirjanikud, -kunstnikud kui muud lähedase valdkonna esindajad või asutused. Tänavu pälvisid selle preemia jaapani kunstnik Ryôji Arai ja briti kirjanik Philip Pullmann, kes on Eestis tuntud põhiliselt tänu triloogia “Tema tumedad ained” kahele ilmunud osale.

Kõik esitatud Eesti nominendid kandideerivad preemiale oma elutöö eest. Otsus Wiklandi, Perviku ja Lukk-Toompere esitamiseks tehti kevadel Eesti IBBY eelmise juhatuse poolt.

“Kuigi Perviku “Kunksmoor” ja “Arabella, mereröövli tütar” kuuluvad ammugi eesti lastekirjanduse kullafondi, on autor osanud ajaga kaasas käia ja on praegu võib-olla isegi oma parimas vormis,” kinnitab Martson. Regina Lukk kandideerib preemiale kunstnikuna, kes on illustreerinud rohkesti lasteraamatuid, sealhulgas Andrus Kiviräha “Lotte reisi lõunamaale” ja Leelo Tungla lugusid siil Felixist.

“Kuna preemiastatuudi kohaselt võib esitada ka välismaalasi, siis seda võimalust on ka kasutatud. Kes siis veel kui mitte Ilon Wikland võiks saada Astrid Lindgreni preemia!” lisas Martson. “Statuut ütleb, et kandideerivad tööd peavad olema kunstiliselt tipptasemel ja tooma esile sügavalt humanistlikku vaimu, mida väärtustas Astrid Lindgren. Kõigi Eesti nominentide kohta saab nii öelda.”

Nominentide täisnimekiri avalikustatakse oktoobri alguses ja laureaat antakse teada kevadel 2006. Žüriis on 12 liiget ja sinna kuuluvad kirjanduseksperdid, kirjanikud, illustraatorid, raamatukoguhoidjad ja kriitikud. Samuti esindab üks žürii liige Astrid Lindgreni perekonda.

•29. IX – 1. X toimub Londonis Eesti ja Soome saatkonna ning Ungari kultuurikeskuse korraldusel soome-ugri kultuuri nädalavahetus. Leighton House Museumis (lord Leightoni majamuuseumis) ja Ungari kultuurikeskuses toimuvail üritustel esindavad Eestit luuletaja fs, klassikalist muusikat viljelev Uus Tallinna Trio (Harry Traksmann, Kaido Kelder ja Marrit Gerretz-Traksmann) ning jazzmuusik Meelis Vind.

•Eesti Kirjanduse Selts kutsub täna kell 18 Pääsküla raamatukokku (Pärnu mnt 480a) osalema kirjandusseminaril “Uus ja huvitav”. Avaseminari teemaks on noortekirjandus. Arutlusel on noortele suunatud kirjandus ja noorte autorite looming. Vestlusringis on Mart Velsker, Jürgen Rooste ja Priit Kruus.

•Märt Väljataga, Doris Kareva, Asko Künnap ja Karl Martin Sinijärv esinevad 29. IX – 2. X Göteborgi raamatumessil. Homme algusega kell 13 leiab messikeskuses aset eesti luuletajate miniseminar pealkirjaga “Iga looja on egoist”, kus Doris Kareva, Asko Künnap ja Karl Martin Sinijärv arutlevad maailma fenomeni ning maailma ja üksikisiku suhete üle.

Sama päeva õhtul toimub Glashusetis (Vasagatan 50) meeleolukas luuleprogramm, kus Doris Kareva, Asko Künnapi ja Karl Martin Sinijärve kõrval esinevad ka tuntud poeedid Lätist, Leedust, Norrast ja Rootsist. Luulekava ilmestavad Leedu džässmuusikud.

Kohapeal on soovijatel võimalik osta Asko Künnapi, Doris Kareva ja Karl Martin Sinijärve äsja ilmunud rootsikeelset luulekogu “Råa ord” (“Toored sõnad”). Luulekogu andis välja Eesti Kirjanduse Teabekeskus, selle ilmumist toetasid Eesti Kultuurkapital, Eesti Instituut ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Luuletused on tõlkinud Kalli Klement, kujundanud Asko Künnap. Eesti autorite esinemisi Göteborgis toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

•Raadioteatris sai valmis “Toomas Nipernaadi talv”, kuuldemäng August Gailiti romaani “Toomas Nipernaadi” lõpunovelli “Seeba kuninganna” põhjal. Nimiosalisena debüteerib raadioteatris Üllar Saaremäe, kellele Nipernaadi on üks unistuste rolle. Oma siiruses hapra ja ometi tugeva Maret Vaa rollis on Piret Laurimaa. Paratamatult saabuvat talvenaist Inriidi mängib Piret Rauk. “Toomas Nipernaadi talve” seadis raadiole ja lavastas Pille-Riin Purje. Helirežissöör ja muusikaline kujundaja on Külliki Valdma. Esietendused 1. X kell 19.05. Vikerraadios ja 9. X kell 15.05. Klassikaraadios.

 

FILM

 

•Tallinna Tehnikaülikooli Sütiste maja ja Tallinna linna korraldatud prestiiž- ja tellimusfilmide konkurssfestivali esimese auhinna pälvis “Port of Tallinn” dünaamilise ülevaate ja julgelt kasutatud kompuuteranimatsiooni eest. Samas märgiti ära kaks võrdse kaaluga filmi: järjekindla kroonikamontaažiga teostatud “Tallinna Piimatööstus 110” ning originaalsusele ja rakursiotsingule püüdlev “Touch of Tallinn”. Kõik kolm filmi on valminud stuudios Allfilm. Testiva projektina korraldatud prestiiž- ja tellimusfilmide konkurssfestivali programmis osales 15 filmi.

•Täna õhtul esilinastub kinos Sõprus omaaegse Dogma 95 manifesti eestvedajate Lars von Trieri ja Thomas Vinterbergi koostöös valminud thriller “Kallis Wendy”, mis kujutab Ameerika kaevanduslinnas elavat üksikut noormeest, kes sõbruneb oma patsifistlikele  vaadetele vaatamata väikese revolvriga. Koos teiste väikelinna noortega luuakse salajane dändide klubi, mille reeglite juurde kuuluvad nii sõjavastasus kui relvad. Film linastub inglise keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming