UUDISED

 

•Pianist Indrek Laul valiti juilliardi kooli saja parema lõpetaja hulka. Tänavu juulist kuni maini 2006 tähistab maailmakuulus Juilliard School New Yorgis oma 100. aastapäeva. Pidustuste avamiseks anti välja ka 200-leheküljeline juubelialbum, mille lõpuosas tutvustatakse kooli sajandi puhul ka sadat selle kõigi aegade tähelepanuväärsemat lõpetajat koos eluloo ja fotodega. Nende saja hulka on albumisse valitud ka meie pianist, ainsa Eesti muusikuna Juilliardi kooli doktorikraadiga lõpetanud Indrek Laul. Juubelialbumis on meie muusikuga kõrvuti pianistid Van Cliburn, Stephen Hough, Frederic Chiu, viiuldajad Itzhak Perlman, Sarah Chang, Cho-Liang Lin, tšellist Yo-Yo Ma, trompetist Wynton Marsalis, lauljad Renée Fleming, Barbara Hendricks, heliloojad Philip Glass, Ned Rorem, dirigendid James Levine, James Conlon, Leonard Slatkin ja paljud teised tuntud muusikud.

Indrek Laul õppis Juilliardis üheksa aastat, sai sealt muusikamagistri- (1993) ja doktorikraadi (1999), tema juhendajateks olid Peter Serkin ja Martin Canin. Album tutvustab meie pianisti esinemisi, plaadistusi ning lähemalt ka tööd AS Estonia Klaverivabrikus selle omaniku, toodangu tutvustaja ning levitajana. Estonia klaverite heaks reklaamiks on olnud Indrek Laulu heliplaadid, salvestatud Estonia instrumentidel.

Populaarseimat neist, duubelplaati nelja klaverikontserdiga (Tšaikovski I, Liszti I, Grieg, Rahmaninovi II) on USAs müüdud juba üle 35 000 eksemplari. Kokku on Indrek Laulu plaate müüdud 55 000, millega ta on temast Eesti pianistide seas esikohal. Värskelt on lisandunud CD Liszti muusikaga “My Favorite Liszt” (II), mille helirežissöör on Maido Maadik. Liszti sarja esimene plaat (jäi teisest maha bukleti trükkimise viibimise tõttu) on veel tulekul. Kõigi CDde väljaandjaks on USA firma Consonant Works.

Priit Kuusk

•Anna-Liisa Bezrodny võitis II preemia XII rahvusvahelisel Johannes Brahmsi nimelisel viiuldajate konkursil Pörtschachis (Austria).

28. VIII alanud konkursil alustas 47 viiuldajat, finaali jõudis neist kuus. Anna-Liisa Bezrodny esitas finaalis Sibeliuse viiulikontserdi ja Brahmsi “Ungari tantsu” nr 2. Laureaatide kontserdil 4. IX mängis ta Brahmsi sonaati A-duur op. 100, partneriks jaapani pianist Chizu Myamoto.

•September on Klassikaraadios Arvo Pärdi kuu. Helilooja 70. sünnipäevaks valmib mahukas dokumentaalsari Pärdi elust ja loomingust ning kontserdiprogramm. Klassikaraadio edastab Arvo Pärdi festivali kontserdid, samuti sünnipäevakontserdi Stockholmist ja Londonist.

Helilooja sünnipäeval 11. IX kell 21 algab 14osaline dokumentaalsari “Arvo Pärt 70”. Saatesarjas tuleb juttu Pärdi loomingu perioodidest, tema sidemetest Eesti ja maailmaga, muusikaelu korraldusest ja õhustikust 1960. – 1970. aastate Eestis, dodekafooniast ja tintinnabuli’st, tema muusika interpreteerimisest ja loomingu mõjust inimestele. Saadetes on kesksel kohal intervjuud Arvo Pärdiga.

Meenutusi jagavad Eri Klas, Veljo Tormis, Tõnu Kaljuste, Paavo Järvi, Eleonora Pärt, Andres Mustonen, samuti Manfred Eicher, Paul Hillier, Philip Glass, Gidon Kremer jt, kokku üle viiekümne inimese. Saatesarja autor Immo Mihkelson on salvestanud kümneid tunde mälestusi ja arvamusi. Saated on eetris iga päev ajavahemikus 11. – 24. IX kell 21, kordus järgmisel hommikul kell 10.05. Oktoobris saab saatesarja kuulata Klassikaraadio Interneti-leheküljel.

Kolmapäeva õhtuti kell 19.05 on eetris muusikaprogrammid Pärdi tähtsamate teoste esiettekannetega ja reedeti kell 14.05 Pärdi albumite tutvustused.

•Vanemuise teatri sümfooniaorkester ja Vanemuise kontserdimaja alustavad homme ühiselt uut hooaega kontserdiga, kus kõlab Mozarti ja Dvořáki muusika.

Avakontserti dirigeerib Vanemuise muusikaline juht ja peadirigent Hendrik Vestmann, viiulil soleerib Andres Kaljuste. Kõlavad Mozarti avamäng ooperile “Võluflööt” ja viiulikontsert nr 5 A-duur ning Dvořáki sümfoonia nr 9 e-moll “Uuest maailmast”.

Kontsert on Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi ühisettevõtmine.

•Pühapäeval, 11. IX kell 18 toimub Kadrioru lossis Eesti Interpreetide Liidu kontserdisarja “Akadeemiline kammermuusika” uue hooaja avakontsert: esinevad sopran Aile Asszonyi ja pianist Helin Kapten.

Eesti Interpreetide Liit korraldab koostöös Eesti Kunstimuuseumiga kontserdisarja “Akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis” alates 2001. aasta kevadest. Pühapäeval algab sarja viies hooaeg, antakse 24 kontserti, hooaja esimeses pooles kõlab septembrist jõuludeni kaheksal muusikaõhtul teoseid eri aegadest ja maadelt.

Tavakohaselt esinevad kontsertidel nii juba tuntud eesti tippinterpreedid kui ka noored silmapaistvad muusikud. Sarja avab sopran Aile Asszonyi, edaspidi annavad pianistidest soolokontserdi Peep Lassmann ja Kadri-Ann Sumera; klavessiniste esindavad Marju Riisikamp ja Imbi Tarum. Viiuldajatest võib uuel hooajal kuulda Olga Voronovat, Harry Traksmanni, Mari Tamperet, Sigrid Kuulmanni jt, tšellistidest astuvad sarjas üles Aare Tammesalu, Teet ja Marius Järvi. Puhkpillimängijatest esinevad flötistid Oksana Sinkova ja Neeme Punder, trompetist Indrek Vau ja saksofonikvartett SaxEst

•Saksamaal Schöntalis toimus 26. VIII – 5. IX rahvusvaheline noorte viiuldajate konkurss, kus finaali jõudsid ka eesti interpreedid.

Konkursi keskmises, kõige arvukama osavõtuga vanuseastmes (31 viiuldajat vanuses 15 – 17 aastat), osales kaks eesti neidu: TMKK kasvandikud Triin Ruubel (õpetaja Tiiu Päeaske) ja Mari Poll, kes õpib juba teist aastat Chethami muusikakoolis Manchesteris (õpetaja Jan Repko).

Tihedas konkurentsis õnnestus mõlemal välja jõuda kolmandasse, finaalvooru. Mari Poll pälvis V preemia, Triin Ruubel finalistidiplomi. I preemia viis koju Lev Solodovnikov Venemaalt. Ka teistes vanusegruppides olid võidukad tema kaasmaalased.

 

KUNST

 

Jaapani klassikaline maalikunst Tallinnas

Täna kell 16 avatakse Adamson-Ericu muuseumis näitus “Traditsiooniline jaapani kujutav kunst: suibokuga, nihonga, shodô ”.

Näitus pakub ainulaadse võimaluse tutvuda jaapani klassikalise maalikunsti valdkondadega, mida tuntakse jaapani keeles suibokuga, nihonga, shodô’na. 1999. aastal loodi nende kunstiliikide laiemaks tutvustamiseks maailmas Rahvusvaheline Bokuga Assotsiatsioon, mille liikmete töödest on president Kinsui Katori näituse ka koostanud. Väljapanek jõudis Eestisse Jaapani saatkonna vahendusel ning toimub Jaapani ja Euroopa Liidu kultuuriaasta raames.

Homme kell 13 demonstreerib Kinsui Katori näitusel klassikalise suibokuga tehnikat (registreerida tel 644 5838).

Kogu näituse vältel võivad õpilased osaleda programmis “Idamaise raamatu kujundamine”, juhendaja on Kai Tuvik (registreerida tel 644 5838).

•5. IX avati rahvusraamatukogu fuajees Valli Lember-Bogatkina näitus “Kuum Kuuba 1985 ja põhjamaine Norra 2005”. Kunstnik eksponeerib Kuuba ja Norra meeleolukaid reisipilte. Väljapanekut võib vaadata kui kunstniku reisipäevikut. Rännulembene Lember-Bogatkina jäädvustab oma reisimuljed esmalt joonistustena, mille põhjal valmivad akvarellieskiisid ning suuremõõtmelised tööd. Sellel näitusel on väljas 25 suurt akvarelli ja paarkümmend eskiisi. Kuuba puhul on kunstnikku paelunud lõunamaine eksootika, inimeste temperament, hoogsad tantsud – kuum võlu. Norra tööd on vaoshoitumad, nendes on põhjamaist kargust ja suursugusust. Norra puhul on teda eelkõige köitnud puutumatu loodus, sellega seotud legendid, müüdid ning trollide maailm.

•1. IX avati A-galeriis suvises Haapsalus rahvusvahelisel kuuma klaasi sümpoosionil “Valge klaasi päevad” valminud tööde valiknäitus. Ühendavaid telgjooni on näitusel kaks: materjal oma piimjas vaikimises  ning vaba improvisatsioon, mäng ja nauding. Ositi on aimatav seos Valge Daami legendiga, kunstnikke on inspireerinud ka rannalinna sume miljöö.

•6. IX avati tervishoiumuuseumis Maiu Madissoni näitus  “This nearly was mine”  (“Peaaegu ka minu”). Ametilt arst, on Madisson osanud oma kogemust kasutada ka kunsti tehes ning kirjutades.

•Kooli alguse puhul saab 24h galeriis vaadata kunstiõpilaste loomingut. Väljapanek “186 kilomeetrit” toob netigalerii kasutajateni EKA ja Tartu ülikooli lõpetanud noorte maalijate tööde valiku. “Keda ma armastan” on Sally Stuudio 4 – 7aastaste laste plastiliinist bareljeefid neist, keda nad kalliks peavad.

•5. IX anti EKAs üle metallikunstniku Ülo Sepa (1925 – 2005) raamatukogu. Ülo Sepa õe Heljo Sepa ja tema abikaasa Valter Ojakääru. annetatud kogu sisaldab 543 metallitöö tehnoloogia ja sepisekunsti raamatut. Ühtlasi mälestati Ülo Seppa tema 80. sünniaastapäeval. Kunstniku tähelepanuväärsem tegevus möödus 1972. aastast kunstikombinaadis Ars teostuskunstnikuna ja edaspidi aktsiaseltsi Ars-sepp peakunstnikuna. Ta oli Arsis sepise ja metallivalu viljelemise algatajaid. Ülo Sepa raamatukogu on viimaste aastate juba kolmas suurem annetus EKA raamatukogule. Eelmised annetused tegid Mari Adamsoni ja Leo Gensi pärijad.

•Eelmisel nädalal ilmus Kumu hariduskeskuse kunstnik-metoodiku Anu Purre koostatud põhikooli kunstiõpik, kus kunstimuuseumis 10 aasta jooksul välja töötatud haridusprogrammid on ühendatud kunstiõpetuse riikliku ainekavaga. Söe- ja pliiatsitehnika kaudu tutvuvad lapsed Kristjan Raua, Eduard Wiiralti, Günther Reindorffi ja Mare Vindi loominguga. Akvarellitehnika tutvustab samuti Wiiraltit, esindatud on ka Ado Vabbe, Lydia Mei, Karl Pärsimägi, Malle Leis ja Leonhard Lapin. Pastellitehnikat illustreerivad Oskar Kallise ja Ants Laikmaa tööd. Niguliste hauaplaate tutvustatakse koos frotaažitehnikaga ja kompositsioonitundides tutvutakse Adamson-Ericu abstraktse kunstiga. Kunstiõpikut on kõigil huvilistel võimalik tellida Tartu kirjastusest. 

•5. IX  avati Y-galeriis saksa kunstnikerühmituse Die Neopathetiker kahe liikme Uwe Schloeni ja Georg Janthuri näitus “Neopath Goes East”. Näitus põhineb neopateetikute seitsme aasta (1999 – 2005) nn idareiside materjalil. Reiside käigus on külastatud  enamikku Ida-Euroopa maadest: Eestit, Lätit, Leedut, Poolat, Slovakkiat, Ungarit ja Rumeeniat.

Uwe Schloen on Eestis kolmandat korda, Georg Janthur teist korda. 2003. aastal  osalesid kunstnikud Jaan Toomiku ja Paul Rodgersi  kureeritud video- ja tegevuskunstifestivalil “Mohni 2003”. Ka 1999. aasta reis päädis näitusega Tartu Kunstimajas koos Kaire Nurgaga.  Rühmitus käsitleb reisi kontseptuaalses võtmes: see on kunstisündmuse allikas, võimalus saada uusi kogemusi, aga ka turistliku pealiskaudsuse paroodia. Neid köidavad pigem kõikuv lamp bussi laes, liiklusmärk, prügikast, juhusliku vastutulija naeratus, raudteejaama külm fassaad; need tühised elemendid kujundavad inimese elukeskkonda samamoodi kui need, mis kärarikkalt esiplaanil. Kunstnikud tõstavad need tähelepanu fookusesse, lahutavad kontekstist, puhastavad n-ö välja, et need siis taas eksistentsiaalsesse teadmatusse varjutada. Peamiselt on leidnud reisid jäädvustamist reisiskitside, fotode ja videotena. Näituse kuraator on Kaire Nurk.

•5. IX avati Rakvere galeriis näitus “Ajaleht eesti kunstis”. Läbi Eesti rändav näitus võtab kokku ajalehe temaatika eesti kunstis XIX sajandi lõpust tänapäevani. Rakveres on väljapanekule lisatud ka Rakvere kunstniku Riho Hüti Lääne-Viru maavanemale Urmas Tammele ametisseastumise puhul kingitud maal. Praeguseks on näitus väljas olnud Tallinnas Vaala galeriis, Pärnu Linnagaleriis, Tartu Kunstimajas ja Viljandi Linnagaleriis. Edaspidi saab väljapanekut vaadata veel Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis ja Narva muuseumi kunstigaleriis.

•7. IX avati Haapsalu linnagaleriis Nelli Trelli maalinäitus. Näitusel on väljas noore kunstniku suured figuraalsed kompositsioonid, sealhulgas kaks uut maali.

 

TEATER

 

•Homme esietendub Endlas iirlase John Millington Synge’i näidend “Martini ja Mary lugu” (“The Well of the Saints”, tõlkinud Peeter Tammearu). Näitemängu lavastaja ja muusikaline kujundaja on Ingo Normet (külalisena), kunstnik Aime Unt (külalisena) ja valguskujundaja Kalle Kuningas. Mängivad Jüri Vlassov, Lii Tedre, Ago Anderson, Piret Rauk, Kaili Närep, Tambet Seling ning Arvi Hallik. Iirlased on jutuvestja rahvas ning iiri pärimus on tulvil muistendeid ja muinasjutte kõiksugu paikadest ja seikadest, nimedest ja imedest. Iiri kaasaegse dramaturgia ristiisa kirjanik Synge õppis tundma iiri lihtsa rahva elu, ilmavaadet ja mahlakat mõistulist keelt ning kirjutas neil ainetel kõik oma kuus näidendit. Tema esimene ja paljuski mõjusaim tükk on ühtaegu karm ja humoorikas lugu kahest pimedast inimesest, kes said ime läbi nägijateks, ent nägemine ei toonud neile õnne. See on lugu armastusest ja harjumisest, teineteise nägemisest uue pilguga, uue õnne otsimisest ja vana õnne juurde tagasipöördumisest.

•6. IX leidis “Draama 2005” raames aset Claude Buchvaldi “Odüsseia öö” maailmaesietendus. Seda mängitakse ka täna.

“Odüsseia öö” on Homerose adaptsioon, tegevuskohaks üsna karmi korraga tütarlaste pansionaat või ühiselamu. Aeg-ajalt on kuulda uste paukumist ja kui tüdrukud liiga lärmakaks lähevad, kostavad trepilt valvuri sammud.  Tundub, et tüdrukud kardavad. Nad on kaua aega koos elanud ja kui üks nendest peab varahommikul ära minema, jutustavad nad üksteisele sel viimasel koos oldud ööl Odysseuse loo. Lavastaja Buchvald on öelnud, et just kõige kinnisemates ja jubedamates kohtades on luulel kõige suurem mõju. Näiteks kui Armand Gatti oli vangis, luges ta hommikuste hukkamiste ajal oma kaaslastele luuletusi, et nende vaim vastu paneks. Ka nende tüdrukute jaoks on “Odüsseia” otsekui aken kirjandusse, ellu, vabadusse – selle loo abil suudavad nad põgeneda. Võib-olla nad polegi kunagi elus merd näinud? Kõik see on loomulikult metafoorne: mere ületamine on nii öö ületamine kui ka raskuste ületamine. Ja sinna suletud ruumi tuleb publik, et olla nendega koos.

•Vanemuise suure maja fuajees avati 6. IX näitleja ja lavastaja Evald Hermaküla mälestuseks fotonäitus. Tio Tepandi koostatud ja kujundatud näitus hõlmab Evald Hermaküla kümmet noorusaastat 1960ndate lõpust ja 1970ndate algusest. Varem avalikkusele tundmatutel fotodel kohtab hetki Evald Hermaküla ülikooliaastatest, sõjaväeteenistusest, osatäitmistest, lavastustest, filmidest. Jäädvustatud on ka mitmed tema tolleaegsed mõttekaaslased nagu Mati Unt, Tõnu Tepandi, Paul-Eerik Rummo jt. Evald Hermakülale pühendatud näitus avati Toruni Wilam Horzyca nimelise teatri külalisetenduse “Laulatus” eel. Teatrikülastajad saavad Vanemuises fotosid vaadata kuni septembri lõpuni, seejärel antakse need üle teatri- ja muusikamuuseumile. Mais oli sama näitus üleval Tallinnas Eesti Draamateatris. Näitus on teoks saanud tänu Kultuurkapitali toetusele.

•14. IX esietendub Kanuti gildi saalis koreograafi, tantsija ja performance’i-kunstniku Katrin Essensoni soololavastus “Manusega mõtted”. Lavastusele alapealkirjaga “Designed to make difference”, on dramaturgina kaasa aidanud Von Krahli teatri näitleja ning luuleklubi Nartsiss eestvedaja Taavi Eelmaa. Lavastuse kommenteerimiseks tsiteerib autor-esitaja Daniel Dennetti: “Mõni aeg tagasi oli mul enda pärast piinlik, minu enda mõtted ajasid mulle hirmu nahka, kui tabasin end ümisemas meloodiat… ümisesin energiliselt “it takes two to tango” – täielikult masendav närimiskummist tropp kõrvades, lugu, mis oli seletamatutel asjaoludel populaarne millalgi 1950ndatel. Ma olen kindel, et ma ei oleks ealeski valinud seda meloodiat või sellest lugu pidanud või hinnanud seda paremaks vaikusest. Aga seal ta oli, kohutav muusikaline viirus, vähemalt sama robustne minu meemivannis kui ükskõik mis meloodia, millest ma tegelikult lugu pean.” Esitatakse Kanuti gildi saalis 14. ja 15. IX ning 2. – 4. X kell 19.30.

 

FILM

 

•Peeter Urbla mängufilmi “Stiilipidu” rahvusvaheline esilinastus oli 2. IX Kanadas Montreali rahvusvahelisel filmifestivalil, mida on korraldatud 1977. aastast. Tänavu näidati Montreali festivalil filme kaheksas programmis, Urbla “Stiilipidu” toodi linale “Focus on World Cinema” raames ning eesti filmil on Montrealis neli linastust. Varem on eesti filmidest Montreali filmifestivalil näidatud Arvo Iho filmi “Karu süda” (2002) ning Andrus Tuisu lühifilme “Perebisnis” (2003) ja “Ring” (2004).

•Eestis algasid nelja riigi ühisfilmi “Jade Warrior” võtted. Eesti filmiajaloo kalleim koostööprojekt “Jade Warrior” ehk “Armuvalus sõdalane” (soome k “Jatesoturi”) on Soome, Hiina, Eesti ja Hollandi ühistööna valmiv uus eepiline mängufilm, mille eelarve on ligi 40 miljonit Eesti krooni. Soome stsenaristi Iiro Kütneri jutustuse ainetel ja režissöör A. J. Annila käe all valmiv film tugineb hiina kung-fu-filmide traditsioonile, ent tegevus on toodud kaasaega. Filmivõtted algasid augustis Soomes ning jõudsid nüüd kuuks ajaks Eestisse. Võttemeeskond ja näitlejad tegutsevad Vihterpalu rabas, kuhu on püstitatud iidne sepikoda. Lisaks mastaapsetele välivõtetele filmitakse ka mitmes kohas Tallinnas. Eesti Filmi Sihtasutus toetab aastatel 2005-2006 filmi valmimist kuni 10% ulatuses filmi eel­arvest.

 

KIRJANDUS

 

•Eesti lastekirjanduse teabekeskuses avati 7. IX näitus “Ühe poisi raamaturiiulilt”, mis kajastab tuntud bibliofiili Vallo Rauna lapse- ja noorpõlve lugemust. Raamatumees Rauna sõnul meenutatakse sellega “sõjajärgse raamatuarmastuse ja inimesekssaamise lugu”. Sellised raamatusõprade näitused on teabekeskuses juba traditsiooniks saanud ja köidavad tähelepanu kui kordumatu raamatuvalikuga lugejaportree. Kollektsionäär Vallo Rauna puhul on näitusel ka mitmeid ootuspäraseid lisandusi; noorem põlvkond saab lähemalt tutvuda tema elu ja mitmekülgse tegevusega. Kahtlemata pakub huvi ka valik endisaegseid kukeaabitsaid ja koolitunnistusi ammustest aegadest. Näitusele on teretulnud nii õpilased-õpetajad kui ka kõik teised huvilised.

Näitus on lahti kuni 1. X E – R 11 – 18, L 11 – 16 (tel 644 8422).

•Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19) hakkvad toimuma kirjanduslikud teisipäevad. 13. IX kell 18 leiab aset Ene Mihkelsoni luulekogu “Päevad on laused” esitlus.

 

VARIA

 

•7. IX toimus Narva muuseumis Narva linna 660. aastapäeva puhul linnateemaline konverents.  Anton Pärn kultuuriministeeriumist kõneles linnaelanikkonnast arheoloogilise allikmaterjali alusel, Arvi Haak Viljandi muuseumist peatus Viljandi linna kujunemisel ja Aldur Vunk Pärnu muuseumist Pärnu kujunemisel XIII ja XIV sajandil; Malle Salupere kõneles Tartust vene letopisside ja Tiiu Oja Eesti ajalooarhiivist Tartust teiste vanemate allikate põhjal, Enn Küng Tartu ülikoolist rääkis Narva linnaõigusest kesk- ja varauusajal ja Katri Raik Tartu ülikooli Narva kolledžist lõpetas konverentsi veidi provokatiivsel, aga positiivselt tulevikku vaataval teemal “Miks pidada linna, eriti Narva sünnipäeva?”

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming