Uudised:

 

KUNST

LINN ANDIS KULTUURITEHASELE TALLINNA KATLAMAJA

Eesti ainuke järjepidevalt tegutsenud kultuuritehas, Euroopa sõltumatute kultuurikeskuste võrgustikku Trans Europe Halles kuuluv Kultuuritehas Polymer saab endise Tallinna katlamaja hoonetekompleksi peremeheks.

Möödunud neljapäeval koos tehaserahvaga Põhja puiesteel asuvat Tallinna endist katlamaja ning elektrijaama külastanud linnapea Tõnis Palts kinnitas, et kultuuritehaseks muunduv imposantne katlamaja on Tallinnale oluline samm teel Euroopa 2011. a kultuuripealinnaks. Analoogselt praeguse Polymeri Kultuuritehasega, mis on tegutsenud 2002. aastast Tulika tänava ääres kunagise kummivabriku hoonetes, leiavad ka uue Kultuurikatlamaja  16 000 ruutmeetril enesele koha ateljeed, töökojad, stuudiod, prooviruumid, teatri-, kino- ja kontserdisaalid.

Katlamaja 900 ruutmeetriline ja ligi 20 meetrit kõrge 1936. aastal valminud suur saal on ka Euroopa mastaabis märkimisväärne ruum, mille arhitektuur ja küllaldased abiruumid võimaldavad korraldada üritusi tsirkuseetendusest sümfooniakontserdini. Kõrvalasuv 1946. aastal valminud katlasaal sekundeerib kõrvalasuvale Tallinna teadus- ja energiakeskusele. Linnaruumi kinnistunud maamärkideks on katlamaja 100meetrine korsten ning sellega diagonaalselt ristuv põlevkiviestakaad.

Augustikuus toimub paralleelselt uues ja vanas Kultuuritehases linnakultuuri festival, millel üles astumiseks nii muusika, installatsiooni, kujutava kunsti, kino kui teatri alal saab endast teada anda aadressil kultuuritehas@hot.ee ja telefonidel 5592 7258 ja 510 3112.

Madis Mikkor

?Täna kell 17 avatakse Tallinna Kunstihoones Baieri kunstnike grupinäitus, ürituse ?München ? Tallinn, Tallinn ? München? esimene pool. Väljapaneku on kokku pannud kunstnik-kuraator Angelica von Stülpnagel ning see hõlmab 12 kunstniku, Michael Bretano, Peter Casagrande, Silvia Hatzli, Endy Hupperichi, Werner Mally, Herbert Naudereri, Dieter Rehmi, Regina Schmekeni, Sabine Straubi, Georg Trenzi, Stefan Wehmeieri ja kuraatori töid: maale, fotosid, installatsioone. Jaan Elkeni kureeritud eesti kunstnike vastunäitus on Münchenis oktoobris. Välja antakse korralik kolmekeelne kataloog ning üritus on kindlasti oluline samm Baieri ? Eesti kultuurivahetuse teel.

?12. VII avati Arhitektuuri- ja Disainigaleriis graafilise disaini näitus ?Isikupära?. Marko Keki?evi algatatud ja Eesti Kujundusgraafikute Liidu korraldatud väljapanekul esitletakse isiklikke mõtteid, arusaamu elust ja kujundusgraafikast, seda, millel pole otsest tellijat. Kaudselt võib tuua ka paralleele kunagise menuka ?Originaalplakati? näitusega. Eeldatavalt uue traditsiooni mängumaa on siiski laiem. Seekordne keskne teema on tüpograafia, rõhuga rahvuslikul kirjaloomel. Eksponeeritakse ka kunstiakadeemias (juhendaja Ivar Sakk) ja Tartu kõrgemas kunstikoolis (juhendaja Mart Anderson) valminud tüpograafiaalaseid õppetöid, mis olid väljas juunis Haapsalus ja andsid ettekujutuse Eesti graafilise disaini olukorrast.

Näitusel osalevad erinevate tõekspidamiste, koolkondade ja põlvkondade esindajad: Ivar Sakk, Tõnu Kaalep, Anne Pikkov, Sirja-Liisa Vahtra, Mait Kroonmann, Mart Anderson, Andrei Korma?ov, Martin Rästa, Martin Pedanik, Kristjan Jagomägi, Tiina Tammetalu, Tiiu Pirsko, Mati Veermets, Marko Keki?ev, Martin Eelma, Anton Koovit, Mikk Heinsoo, Igor Hobotov, Kadri-Maria Mitt, Väino Õun, Erko Rundu, Reti Tänavots, Svetla

na Bogomolova, Taavi Suisalu, Marju Kuusk, Kaisa Laht, Mihkel Mõttus, Teele Strauss, Riju Johanson.

?20. VII kell 17 avatakse Tallinna Linnagaleriis kahe noore Londoni fotokunstniku, Adam Greeni ja Simona dell?Agli näitus ?Tekkimine?. Mõlemad neist kaitsesid 2001. aastal Londonis Westminsteri ülikoolis David Bate?i juhendamisel magistrikraadi. Linnagalerii väljapanekus keskenduvad nad portreefoto sotsiaalsele kontekstile. ?Kas portrees on rohkem kultuurilist traditsiooni või ajas valitsevat stereotüüpi, kas grupiportreid on võimalik identifitseerida kui perekonda või sootsiumit ja kuivõrd säilib neis individuaalsus?? Just need on küsimused, millele kunstnikud vastust otsivad.

?21. VII kell 17 avatakse Tallina Kunstihoone galeriis Toomas Sarapuu näitus ?Deebetkaart?. Noor maalikunstnik tõlgendab elektroonilisi pangakaarte, on dialoogis meie pangakaartidel reprodutseeritud eesti kunstiklassikaga ning arendab oma tähendusi.

?13. VII avati Hobusepea galeriis skulptor August Vommi (1906 ? 1976) mälestusnäitus ?Aus tagasivaade?. Okupatsioonire?iimi ideoloogilistes nõudmistes oli eriti raske just skulptoreil end kunstnikuna määratleda. Nende loomingut käsitati ametliku kunstipoliitika ideoloogilise võitluse fassaadil asuvana. Vommi loodud hiigelmõõtmetes tammepuidust V. I. Lenini portreebüst (eksponeeritud ka näitusel) on loodud 1970. a. Lenini juubelinäitusele, kus autor pälvis koos Elmar Kitse ja Avo Keerendiga riikliku preemia ning Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse, samuti üleliidulise ajakirjanduse tähelepanu. August Vommi kammerlik mälestusnäitus peaks võimaldama lähiajaloole rahulikult ja ausalt tagasi vaadata. Näituse kuraator on Juta Kivimäe, näituse kujundas Isabel Aaso.

?14. VII avati EKA galeriis Piret Räni personaalnäitus ?Hello friend ? are you impotent??. Näitus tegeleb inimisiksuse kujunemise ja kujundamisega: kunstnik vaatleb, milliste meetoditega vormitakse massiteadvust ja millised on reaalsed mõjud. Omavahel põimuvad dokumentaalne fotouurimus naise keha eksponeerimisest ning üleseksualiseeritud ühiskonna liikmete e-postkastidesse kogunev tekstivaip ?Hello friend ? are you impotent??. Väljas on ka tänapäeva rahvaluule põhjal koostatud värskeim aabits.

?Täna kell 15 avatakse Eesti Vabaõhumuuseumis Pulga talus mahekunsti näitus ?Palat nr 9?. Vaadata on Harri Aera, Kadi Estlandi ja  Jasper Zoova tööd. Taasesitusele tuleb eesti mahearhitektuuri slaidiprogramm ?Vaba Stiil? (koostajad Sigrid Saarep ja Toomas Kohv). ?Palat nr. 9? asukad ei jaga oma tegevust vaimseks ja manuaalseks, ideedeks ja käsitööks. Kogu protsess on üks tervik, olgu esinevad kunstnikud siis akadeemilise taustaga profid, iseõppinud külageeniused või anonüümsed meistrid rahva seast. 

?11. VII esitleti mööblisalongis House of Design Eesti sisearhitektuuri eelmise aasta paremikku koondavat raamatut ?Ruumipilt?. Esitletakse mitmesuguseid objekte, sest on disainereid, kellel on alati välja pakkuda väike üllatus, ja on tugevaid professionaale, kes esinevad aastast aastasse kõrgtasemel ja kunagi ei eksi.

20. ? 24. VII toimub Tallinna Raekoja platsil professionaalse kunsti laat. Kujutava kunsti stendidel müüakse graafikat, maale, akvarelle, ka pisiplastikat. Esindatud on kõik tarbekunstivaldkonnad. Korraldab Saima Priks.

?9. VII toimus Narva Hermanni linnuse hoovis potilaat. Vaadata ja osta oli EKA, Narva muuseumi, Narva kolled?i ja Tartu ülikooli ühise ettevõtmisena toimunud keraamikalaagris valmistatud savinõusid. Tutvustati Narva piirkonnast leitud esiajaloolise keraamika vormimise viise, pottide põletust kui ka moodsat keraamikat. Nõusid sai ka ise teha.

?9. ? 16. VII toimub Lubjassaarel Johann Köleri talumuuseumis kolmandat aastat kunstiüliõpilaste laager. Kümme tudengit õpivad nädal aega eesti maalikunsti rajajaks peetud Johann Köleri reproduktsioonide alusel portreemaali põhitõdesid. Vaala galerii algatusel toimuvat laagrit juhendab EKMi restaureerimisosakonna juhataja Alar Nurkse. Nagu varasematelgi aastatel võtavad laagrist osa Eesti kunstiakadeemia ja Tartu ülikooli maalikateedri üliõpilased. Lubjassaare talumuuseum asub Viljandimaal kunstniku sünnikoha läheduses. Tudengeid võõrustab selle perenaine Linda Köhler.

?1. VII avati Lappeenrantas Rantapaja galeriis Kristi Paabi, Kaire Ranniku, Ketli Tiitsari ja Maria Valdma näitus ?Permission to Grow up? (?Luba kasvada suureks?). Näituse aluseks on osalevate kunstnike lapsepõlvefotod. Projekt on kunstnike katse meenutada aastatetaguseid emotsioone, tundeid ja tegusid ning nendest lähtuvalt ühendusse astuda nii iseenda kui ka teiste osalevate kunstnike lapsepõlvega. Tegemise protsess ei ole lõppenud ja on võimalus, et pilte valitakse juurdegi. Näitusel esitatakse ehteid ja lähtekohaks võetud fotosid kinnitatuna lapsepõlvest pärit frotee- ja köögikäterätikutele. Projekti esitleti esmakordselt juunikuus Szombathelyi kunstnike majas Ungaris. Eestis planeeritakse lõpptulemust näidata 2006. aasta sügisel. Rantapaja galerii asub Lõuna-Karjala Polütehnikumi ehtekunsti ja kividisaini osakonna juures ja keskendub just kaasaegsele ehtekunstile.

 

KIRJANDUS

 

12. VII esitleti Tartu Kirjanduse Majas Jüri Talveti uut luulekogu ?Unest, lumest?. Jüri Talveti loomingust kõnelesid Piret Bristol, Marin Laak, Hannes Varblane ja autor ise.

 

VARIA

 

?Juba kolmandat aastat koguvad Tartu ülikooli üliõpilased ja Eesti Rahva Muuseumi töötajad Narva elanike elulugusid. Kogumisprojekt toimub sihtasutuse Pro Narva koostöös Tartu ülikooli Narva kolled?i, Eesti Rahva Muuseumi ja Narva Muuseumiga. 4. ? 10. VII toimunud laager on üks osa suuremast Narvaga seotud elulugude kogumise, talletamise ja avaldamise projektist, mille lõppsaadusena on kavas 2007. aastal välja anda raamat ?Mina ja Narva. Narva elulugudes?.

 

TEATER

 

22. VII esietendub Tartus Jaama 14 pargis suvelavastus ?Hulkur Rasmus?. Kui kaks aastat tagasi tõi Emajõe Suveteater välja ?Nipernaadi?, siis tänavune suvelavastus on teatrijuht Andres Dvinjaninovi sõnul laste-Nipernaadi.  See pole päris see lugu, mille Astrid Lindgren on kirja pannud. Teksti kirjutas Urmas Lennuk. Peaosades on Rasmus ja Hannes Kaljujärv, lavastaja on Andres Dvinjaninov, kunstnikud on EKA stsenograafiatudengid Sirly Oder ja Marion Undusk. Muusika on loonud Tauno Aints. Lisaks Rasmus ja Hannes Kaljujärvele osalevad lavastuses Taavi Tõnisson Nukuteatrist, Ott Sepp Eesti Draamateatrist, Marika Vaarik ja Märt Avandi Rakvere teatrist, Karin Tammaru ja Marika Baraban?t?ikova Vanemuisest ning Tõnn Teppart EMA kõrgemast lavakunstikoolist.

?Üleeuroopalisele tantsukonverentsil 12. ? 20. VII korraldab ?Noore tantsu festival? (MTÜ EVEStuudio) Euroopa kontaktimprovisatsiooni õpetajate töökohtumise ?European Contact Improvisation Teachers Exchange? (?ECITE?) Viljandis. Eestist on selle organisatsiooniga tihedamalt seotud olnud Krõõt Juurak, Raido Mägi ja Eve Noormets. Viimane osales 2004. aastal ?ECITE? konverentsil Ateenas ning võitis õiguse korraldada organisatsiooni XX konverents 2005. aasta suvel just Eestis. Et ?ECITE? konverentsidega kaasneb tavaliselt tihe etenduste programm ning hulk õpitubasid, siis võib suvises Viljandis näha silmapaistvat rahvusvahelist tantsusündmust, mille juubelihõngulisus on kohale toonud ka kontaktimprovisatsiooni ühe looja ameeriklanna Nancy Stark-Smithi. Konverentsi huvitavamatest kavadest võiks välja tuua 13. VII toimunud Renate Valme etenduse ?Mesta?  ja 18. VII kell 20 toimuvat konverentsi avatud lava, kus esinevad kõik õpetajad. Osalejate jaoks lõpeb töökohtumine 19. VII konverentsi 20. sünnipäeva tähistamisega. 20. VII on aga võimalik ka tallinlastel osa saada Viljandis toimunust: kell 13 improviseeritakse Art Depoos, kus on väljas Thomas Häntzscheli fotonäitus.

Eve Noormets

?12. ? 20. VII osaleb KATeater Peruu dramaturgi Alonso Alegria draamaga ?Niagara? rahvusvahelisel teatrifestivalil Hispaanias Jaenis. Antakse neli etendust. Teised trupid on Venezuelast, Angolast, Hispaaniast ja Portugalist. 2002. a esietendunud ?Niagaraga? (lavastaja Jaan Urvet) on osaletud teatrifestivalidel ka varem: Kanadas, Jaapanis, Venezuelas, Venemaal, Argentinas, Rootsis, Lätis ja T?iilis. Detsembris etendatakse seda kahemehetükki autori kodumaal Peruus.

?18. ? 24. VII on Haapsalu sündmuste läbivad märksõnad ajalugu ja teater. Teist aastat toimub ?HistoTeaterFesti? teatrinädal, mille jooksul nähtavad etendused on ajalooga seotud. Seekord teeb teatrit vanamuusikaansambel Rondellus. Teadaolevalt vanimat liturgilist draamat, Hildegard von Bingeni ?Vooruste mängu?, esitatakse draamanädala viimasel päeval Jaani kirikus. Kahe lavastusega osaleb Arena Teatritsehh. Kolmapäeval näeb Aleksander Otsa instseneeringut Daniel Keyesi novellist ?Lilled Algernonile?. 1960ndate teaduse- ja kosmosefanatismi ning abitu inimloomuse konflikti edastab Marko Matvei. Neljapäeval ja reedel mängivad Nele Sooväli ja Jim Ashilevi Igora Bauersima menutükki ?norra.täna?. Virko Annuse lavastus räägib suitsiiditeemast. Kaks noortetruppi aga vaatavad tulevikku. Viidikate Akvaarium mängib kolmapäeval Klubi @ kaheksa hoovis humoorikalt ja kartmatult tööotsimise, tegemise ning kaotamise teemal. T-Stuudio neljapäevane ?Hamlet? intrigeerib veelgi enam, pelgamata Shakespeare?ist läbi imbunud teatri- ja kirjandusfriike kogunisti pahandada. Lavastajad Tarmo Tagamets, Jarmo Karing ja Mairi Grossfeldt on kasutanud osavalt seatud liikumist, kaanonitest rikkumata teksti ning leidlikku kujundirohket lavakeelt. Korraldaja, teater Randlane, kutsub 18. VII kell 21 osa saama õhtust Marie Underi mõju all. Teises, kontsertosas, lauldakse kümnes keeles armastuslaule. Teisipäeval näeb piiskopilinnuses Raul Tammeti värskelt lavastatud kurbmängu, keskaegse moralitee sü?eele toetuva Hugo von Hofmannsthali värssdraamat ?Igamees?.

Festivali raamesse mahub ka laupäevane Peeter I päev. Aafrika rannast algab kell 13 jalutuskäik Peeter I radadel (juhib ajaloolane Kalev Jaago). Õhtul peetakse Ungru lossis tsaari auks maha perepiknik SEE Teatri etendusega ?Mats von Kartoffel?.

Anneli Aken

 

MUUSIKA

 

XIII VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL 28. ? 31. VII

Tänavuse Viljandi pärimusmuusika festivali programmis on tähelepanu all poogenpillid.

Poogen on leiutis, mis muutis ligi paar tuhat aastat tagasi keelpillide helid kandvaks ning mis pea üheaegselt levis Kesk-Aasias, Hiinas, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Euroopas. Tänavusel Viljandi pärimusmuusika festivalil astuvad üles ligi 400 esinejat, neist tervelt neljandik väljastpoolt Eestit. Kokku toimub enam kui sada kontserti nii Viljandis kui Viljandi maakonnas. Nädal enne festivali algab noorte pärimusmuusikute laager ?Eesti ETNO?. Kuni 12aastastele lastele on festival tasuta.

?Klaveriansambliseltsi Allegro muusikalaagri kontserdil Haapsalu muusikakoolis esitati sündmusena Cyrillus Kreegi seni teadmata klaverioopus neljale käele ?Meie err?, mis loodud 1938. aastal (arvatavalt esiettekanne üldse). Pala kujutab endast variatsioonilist klaveripoeemi kuulsa rahvaviisi teemal, esitajad olid Lihula muusika- ja kunstikooli klaveriõpetaja Lia Traks ja Paldiski muusikakooli klaveriõpetaja Veera Nöps. Ettekande eel tegi tutvustava kommentaari Priit Kuusk, kes samas pidas seltsi liikmetele ka loengu klaverimuusika liikumistest tänasel päeval raja taga. Üritus sai teoks Allegro juhtide Maie Kolditsa ja Malle Velmeti korraldusel. Enne kontserti mängiti ?Meie erri? esmakordselt ka C. Kreegi korter-muuseumis. Kontserdil kõlas veel teisigi huvitavaid autoreid nagu Mike Cornick, Cornelius Gurlitt, Florent Schmitt, Duke Ellington jt.

Priit Kuusk

?IV Johannes Brahmsi nimelisel rahvusvahelisel koorifestivalil Saksamaal Wernigerodes tuli KwaZulu Natali Noortekoori (Lõuna-Aafrika Vabariik) esituses esiettekandele Jüri-Ruut Kanguri kooriteos ?Kutse jaanitulele? kahele koorile (tekst eesti rahvaluulest). Teos oli tellitud koori dirigendi Gerard du Toit? poolt oma koorile spetsiaalselt selle konkursi tarvis. Noortekooride kategoorias osalenud Lõuna-Aafrika üks tippkoore tuli ka oma kategooria võitjaks ja veenvalt esitatud teos pälvis publikumenu.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming