UUDISED

 

KUNST Ungari mustlasnaivistid Viljandis

Kun Pa maal ?Katelsepp?.

?6. VII avati Viljandi Kondase keskuses Ungari mustlasnaivistide loomingu näitus. Näituse on koostanud mustlasfondi RomArt kogude põhjal János Rékasi ja Eestisse on selle vahendanud Ungari Instituut. Eksponeeritud on ligi 40 maali. Ungari mustlasi hinnatakse eelkõige nende suurepärase musitseerimisoskuse tõttu, nende visuaalkultuuri ja kunstiharrastusi hakati aga süstemaatilisemalt uurima alles 1980. aastatel. Temaatika poolest võib mustlasnaivistid jagada kahte rühma: ühed on eneseväljendusviisi leidnud unenägude ja nägemuste maalimises. Just selliste piltide kaudu sai 1980. aastatel laiemalt tuntuks János Balázs, mustlasest juhutööline, kes alustas 63aastaselt unenägude maalimisega. Käesoleval näitusel esindavad seda suunda Jolán Oláh ja Mara Oláh. Teine osa kunstnikke (Teréz Orsos, Gyöngyi Kalányos Ráczné) jäädvustavad aga eelkõige oma argiseid töid-tegemisi ja elu tähtsündmusi. Ühelt poolt on see sotsiograafiliselt huvitav ja väärtuslik materjal mustlaste elulaadist, teisalt pakuvad need vahetud, värvirõõmsad ja muinasjutulaadse vormikeelega pildid ka kunstilist elamust.

 

?4. VII  avati Draakoni galeriis Raul Rajangu näitus ?Nõukogude öö?. Näituse teosed on aastatest 1981-82 ning kuuluvad nüüdseks kõik näituse korraldaja erakogusse. Need pildid pole olnud võõrastele silmadele näitamiseks. Ja ega kunstnik taha seda õieti praegugi. 1982. aastal mõne kuu jooksul valminud maalid on räige kontsentraat noore inimese mõtetest ja elu peegeldusest temas. Tegu on otsekui iseõppija Raul Rajangu diplomitööga. Maalid väljendavad kõige ehedamalt nõukogude ühiskonna  märksõnu: isikukultust, rahva eest hoolitsevat parteid ja valitsust, slaavi päritolu, Eestiga seotud üleliiduliselt tuntud isikute heroiseerimist,  riigi sõjavankri heaks rakendatud kosmosetehnoloogiat, sõjatehaste rahvatarbekaupadeks toodetud kodumasinaid, tühjust kodudes ja jõuluigatsust. 

?5. VII avati Haus galeriis Merike Estna maalide näitus ?The sexiest girl, pussycat, the happiest girl and two loverabbits?.  Väljas on spetsiaalselt näituse jaoks valminud viis uut tööd. Estna jätkab oma loomingus naiivse neopopi ja ootamatute sü?eekäikude miksimist.

?1. VII avati Eesti panga galeriis Avo Keerendi graafika näitus. Väike, kuid väga hästi valitud näitus annab ülevaate vanameistri ulatuslikust loomingust: peatudes varajastel, 1950ndate töödel, siis meenutades 1970ndaid ning tuues vaatajani ka kõige viimase loomingu.

?27. VI tegi Tallinna Kultuuriväärtuste Amet rahvusooperis Estonia Elmar Kitse, Evald Okase ja Richard Sagritsa 1947. aastal maalitud laemaali ekspertiisi. Detailfotodelt selgub, et maalingukiht on ebarahuldavas seisundis ning  vajab otsekohe kinnitamist. Üsna pea on võimalikud mälestist kahjustavad värvivaringud  ja -kaod. Amet palub maali seisundi muinsuskaitseseadusega ettenähtud korras taastada. Kuna renoveerimine nõuab eelarvest lisaraha, on rahvusooper olukorra ees, et ehituse valmimise tähtaeg võib viibida.

?28. juunil pidas kunstiühing Pallas Tartu Kirjanduse Majas oma korralise peakoosoleku, kus valiti kolmeks aastaks uus juhatus koosseisus Evi Gailit, Silja Härm, Enn Lillemets (esimees), Ricardo Mateo Durand ja Kadri Siibak. Ülevaate ühingu pooleteise aasta tegevusest ja kavadest tegi Enn Lillemets. Revisjonikomisjoni aruande esitas Krista Piirimäe. Pallase auliikmeks valiti teenekas kunstitoetaja Leida Rüga USAst. Kirjavahetajaliikmeks kinnitati aastail 1935 ? 1944 Pallases õppinud maalija, kujur ja kujunduskunstnik Anu Leenu Uustalu , kes praegu elab samuti Ameerika Ühendriikides, tegevliikmeiks kunstiteadlane ja museoloog Ülle Kruus Tallinnast, kunstitoetaja ja jurist Kadri Siibak Tartust, maalija, klaasikunstnik ja kunstiõppejõud Katrin Tukmann Tallinnast ning graafik, maalija ja kunstiõpetaja Leili Voll Pärnust. Revisjonikomisjoni valiti Lembit Küüts, Krista Piirimäe ja Karitas Uus.

?Kuni 10. VII on Pärnu Vanalinna põhikoolis vaadata Epp Meisneri näitus ?Elasin kord Aafrikas?. Esindatud on aastatel 2000-2001 valminud õlimaalid, pastelljoonistused ja fotod Ida-Aafrikast, peamiselt Keeniast, selle lähiümbruse loodusest ja pärismaalastest. Arvestades sealse looduse erksat, vähese tonaalsusega värvigammat, on pildid julged, kontrastsed, kuid soojades põhivärvides tabavad. Maale täiendavad selgitused. Nende juurde lisatud professionaalse tasemega temaatiline fotonäitus kinnitab omakorda kontrastselt mõjuva värvigammaga maalide tõepära ja loomulikkust.

?7. VII avati Narva linnuses näitus ?Barokk-Narva. Häving, restaureerimisplaanid ja tegelikkus?. Näitus annab ülevaate Eestis ja ka Põhjamaades ainulaadselt barokse Narva linnasüdame sünnist, elust ja hävitamisest. Siht­asutuse Pro Narva eestvõtmisel valminud näitust eksponeeriti möödunud sügisel Rootsis Stockholmi Ajaloomuuseumis (Narva tänaval!) ja Narva sõpruslinnas Karlskogas, selle aasta juunis Niguliste kirikus. Sügisel tutvustatakse näitust Taanis ja Soomes. Pärast tuuri Skandinaavias ja Eestis on kavas viia näitus linnadesse, mis on mingil moel Narva saatusekaaslased, näiteks Hildesheimi, Varssavisse, Gdanskisse, Viiburisse ja Königsbergi. Näituse kaugem eesmärk on käivitada rahvusvaheline koostööprojekt, et uurida, kuidas on seotud kultuuriväärtused ja linnaelanike identiteet ning kas ja kuidas mõjutab identiteeti kunagi hävinud kultuuriväärtuste rekonstrueerimine.

Koostajad on EKA professor Juhan Maiste koos restaureerimiskooli tudengite Madis Roosalu ja Mattis Rodiniga. Näituse arhitekt on Üla Koppel ja kujundajaks Denes Farkas. Projekti juhivad idee autorid Andres Toode ja Tanel Mazur.

?6. VII avati Haapsalu Linnagaleriis Vello Lillemetsa loomingu näitus ?Seletused 2?. Vaadata on kunstniku viimase aja maalid, graafilised lehed ja ka skulptuurid.

?Kuni 31. VII on Kuressaare linnuse keldrikorruse näitusesaalis vaadata Markus Kasemaa uue maaliseeria ?Figuurid? esmaväljapanek. Eksponeeritud on üle 20 suureformaadilise monokroomse figuraalmaali. Mõte seeriaks tekkis kunstnikul 2004 a. sügisel Haagis toimunud rahvusvahelise projekti ?Hofvijver in The Frame? käigus, kus 12 samalaadset figuuri sai maalitud monumentaalsele raaminstallatsioonile, mis teiste riikide samalaadsete objektide seas ujus Hollandi parlamendihoonetega piirneval ajaloolisel järvel. Toona mõtteliselt pooleli jäänud temaatika jätkub nüüd märksa suuremate figuuride näol, pakub külastajale aga samamoodi võimalust kujutatu põhjal avastada viiteid nii laiematele globaalsetele teemadele kui ka kitsamalt inimloomusele. Samuti intrigeerib näitus külastajaid omistama neile omaenda tõlgendusi ja enesepeegeldusi. Viis maali eksponeeritud seeriast asuvad hetkel Eesti väljapaneku osana Saksamaal Büdelsdorfis mastaapsel kujutava kunsti näitusel ?NortArt?.  Neist kolmest on Kuressaare näitusel väljas dublikaadid.

?4. VII avati Kuressaare linnuse kaitsetorni VI korrusel Narva noore kunstniku Andrei Udovit?enko maalide näitus. Väljapandud tööd on erksavärvilised, kirkad, kerged ja rõõmsad, sarnanedes saarlaste jaoks üllataval kombel mõneti isegi Eerik Haameri sõjajärgse loominguga.

Andrei Udovit?enko on õppinud Narva Kunstikoolis ning siirdus seejärel Peterburi  Muhhina-nimelisse Riiklikku Kunstitööstuse Akadeemiasse. Katkenud õpingud on toonud noore autori tagasi Narva, kus ta teenib elatist kividele portreteerimisega.

?1. VII toimus Türisalu rannas Tallinna Kunstihoone ja Tallinna Kunstikooli koostöös maakunstiteemaline ühisprojekt. Esmalt tutvustas skulptor Jüri Ojaver oma viimase aja loomingut, seejärel loodi koos mõned koha- ja loodusekesksed teosed, millest kõige enam elevust tekitas lebavatest inimestest veepiirile moodustatud sõna ?disko? laagris õpilastele korduvalt lubatud, kuid siiski ärajäänud vabaõhudisko äramärkimiseks. Projektis osalesid 36 Tallinna Kunstikooli õpilast (12 ? 18aastased noored), kunstikriitik Reet Varblane ning Tallinna Kunstikooli õpetajad Aimar Kristerson, Katrin Tukmann ja Riste Laasberg.

?Sirje Eelma kureeritud rahvusvaheline fotonäitus ?100 akent Euroopasse? jätkab Euroopas ringkäiku: 14. V ? 6. VI oli see väljas Belgias Ieperi raekojas  ja 10. VI ? 3. VII Kuurnes.

Kuuendat korda on aknad avatud ja sedakorda teise näituse algataja kodus Kuurnes. Kunagisest farmist kultuurikeskuseks kohandatud Hoeve Vandewalle hoonetekompleks (seal toimus 2000. aastal ka Mari Sobolevi & Veerle van Durme kureeritud eesti-flaami näitus ?10 paar?) võimaldas ideaalselt lavastada kontseptsioonis sisalduva tänavate-akende visiooni. Ruumide tellisseintel paiknevad akende fotod näivad nagu päris, sisemine-välimine ruum kaob ja loodud linnasimulatsioon, mille 17 tänavat on pärit Euroopa eri nurkadest, saab tervikuks. Koduakendes peegelduvad kultuuride ja tavade erisused rikastavad üksteist ja vaatajat. Publikut inim- ja kultuuritihedas Belgias jagub, kuigi näituse eelmine installeering oli vaid 30 km eemal Ieperis. Sealse Raekoja imposantne ruum oli Kuurne omast kapitaalselt erinev ja nii ka näitus. See ekspositsioon sõltub miljööst enam kui tavaliselt, õigemini kasvab sellest välja ja oma stoorit jutustavad aknad saavad ruumilise installatsiooni üheks osaks. Aknad jätkavad rändamist ja avanevad järgmisel aastal Prishtina rahvusmuuseumis Kosovos ja avanäitusena Marcq en Bareouli rekonstrueeritavas raamatukogus Prantsusmaal.

?Soome kunstniku Eero Nelimarkka muuseumis Seinäjoe lähedal Alajärvel on väljas rahvusvaheline näitus ?Mere tuuled?. Seekordsest üritusest võtsid osa kaks maalikunstnikku Soomest, metalli- ja tekstiilikunstnik Leedust, leedu päritolu maalikunstnik ja akvarellist Rootsist, maalikunstnik ja kunstiterapeut Kathrin Lotz Saksamaalt ning esmakordse Eesti esindajana Epp Viires. Projekti kuraatorid on Renate Lusis ja Milda Remeikytė Klaipedast. 9. ? 14. V korraldati seal kunstiteraapiat käsitlev sümpoosion. Projekti idee ulatub 1998. aastasse, mil Vaasa lääni Seinäjoe kunstnike selts esines grupinäitusega Klaipeda kunstihoones. Soomega tekkinud vahetu kontakti mõjul otsustas Leedu kuraator Renate Lusis kutsuda Seinäjoe kunstniku Liisa Malkamo osalema esimesel ?Merede tuulte? üritusel Klaipedas 2002. aastal. Lusis on jäänud edasistegi ürituste juhtivaks kuraatoriks. Järgmine näitus ja sümpoosion toimus 2003. aastal Lõuna-Rootsis Karlskronas kohaliku kunstnike seltsi hoole all. Tänavu toimus ?Mere tuulte? näitus Upplands Väsbys Infra galeriis. Nelimarkkas korraldati lastega workshop?e, mille idee autor oli Leedu metallikunstnik Romualdas Incirauskas. Tema oli toonud Leedust kaasa installatsiooni ?Birchwood?. Samuti valmisid muuseumi hoovi peal kohaspetsiifilised installatsioonid ?Tasakaal? (Epp Viires) ja ?Kasvamine? I, II (soomlanna Liisa Malkamo). Toimus ka puuetega inimestele kunstiteraapiana mõeldud töötuba. Kathrin Lotz korraldas kunstiteraapilise workshop?i ?Colour talking?. Ühistegevuses selgus ka iga osavõtja temperament. Sümpoosioni lõpetas performance ? Merede tuuled?, mille tegevus põhines colour talking?u meetodil. Kathrin Lotz tutvustas lähemalt kunstiteraapiat kui meetodit. Räägitakse pildil kujutatud asjade kaudu, mitte probleemidest. Tähtis on see, mis on tervislik, mis on hea, mitte probleem. Kunstiteraapia puhul on oluline protsess, mitte lõpptulemus. Seekordne sümpoosion jäädvustati videolindile ning Leedus on tegemisel Interneti-lehekülg, Soomes Alajärvel ja Leedus on ilmumas näituse kataloog.

Epp Viires

TEATER

?12. VII kell 20 esietendub Pärnu lähedal Reiu jõe kaldal kolme inglise koomiku loodud vallatu näitemäng ?Piibel kahe tunniga?. Järgmised etendused toimuvad 13., 14., 15., 16. ja 17. VII. Alguses oli… kaos. Seejärel luuakse järk-järgult vaataja silme ette tegelikkus, milles praegu elame. Kõik meie ümber ? kaubanduskeskused, arvutid, popmuusika ja seebiseriaalid ? said  alguse, kui Aadam ja Eeva paradiisist välja aeti. Kolm suveräänset näitlejat ? Sepo Seeman, Raivo E. Tamm (külalisena) ja Indrek Taalmaa (külalisena) ? esitavad kümneteks tegelasteks kehastudes vana ja uue testamendi olulisimad lood. See on karakterite pillerkaar läbi maiste situatsioonide ja taevaliku huumori. Kuid teadmiseks ? laval ei pilata piiblit, vaid näidatakse-vaadatakse, mis meist on saanud. Näeme maailma loomist nii, nagu me seda pühakirja põhjal tunneme ja iga päev endi keskel märkame. Näidendi on loonud ja üle ilma kuulsaks mänginud inglise armastatud kolme-mehe-komöödiateater The Reduced Shakespeare Company, mis on tuntud oma lühiduse, löövuse ja teravusega suurte ja oluliste teemade esitamisel. Brittide humoorika nägemuse piiblist tõlkis eesti keelde Endla dramaturg Kiti Kaur. Olemasoleva inglasliku sket?iderea töötlesid eestlase jaoks kõlavaks ja tähenduslikuks lavastaja Tiit Palu ja näitetrupp. Kunstnikutöö on teinud Silver Vahtre, muusikalise kujunduse Feliks Kütt ning valgusre?ii Margus Vaigur.

Kadi Küttis

??Noore tantsu festival? esitleb: 5. ? 10. VII avab taas kord oma uksed ?Noore tantsu festivali? (?NoTaFe?) kool, mis seekord toimub erandkorras suvel ja on eelürituseks Euroopa kontaktimprovisatsiooni õpetajate töökohtumisele ?ECITE 2005? (12. ? 20. VII). Esmakordselt oma kahekümneaastase ajaloo jooksul toimub see just Viljandis. Festivali eesmärk on aastaid olnud huvilistele tantsuhariduse jagamine, seda Euroopa ja maailma juhtivate tantsupedagoogide käe all. Käesoleva aasta juulis kavatseb ?Noore tantsu festival? ära kasutada olukorda, et Viljandisse, oma aastakonverentsile, saabub sadakond kontaktimprovisatsiooni professionaali kogu maailmast, ning panna kümmekond neist oma teadmisi jagama. Rahvusvahelise suvekooli õpetajatest mainekaim on kindlasti kontaktimprovisatsiooni üks rajaja, ameeriklanna Nancy Stark Smith, tantsumaailma elav legend, kes viis 5. VII Viljandis läbi eksklusiivse õpitoa. Et viie päeva jooksul tehtu üksnes tantsijate endi teada ei jääks, leiab suvekooli viimasel päeval, 10. VII, Kultuuriakadeemia mustas saalis aset ?NoTaFe? rahvusvahelise suvekooli avatud lava, kus õpitubades kogetut ka publikuga jagatakse. 12. VII saab aga avalöögi 20. Euroopa kontaktimprovisatsiooni õpetajate aastakonverents ?ECITE 2005? ? seni kõige suurejoonelisem rahvusvaheline tantsuüritus Viljandis.

Eve Noormets

?6.VII oli ning 16. VII on Kanuti gildi saalis taas võimalik näha selle suve residendi tööprotsessi ettenäitamisi. Mõlemal päeval algavad need kell 22 ning sissepääs on tasuta. Juba üle nädala on Kanuti gildi saalis aktiivselt tegutsenud rahvusvaheline grupp rootsi-saksa koreograafi Susanne Berggreniga eesotsas, kes on endale nimeks võtnud USOFP (UnstableSocietyOfFlexibleProduction). Struktuurid, milles me elame, mõjutavad meie käitumist, kuid ka vastupidine on õige. Seetõttu uuritakse selles etenduses vastastikust suhet kõne/teksti ja liigutuste struktuuride vahel. Mis vahet on öeldud ja kirjutatud instruktsioonidel/tähelepanekutel? Mis on vahet igapäeva-liigutustel või liikumise märgistikust provotseeritud liikumistel? Nende küsimustega tegelevad Alexandre Roccoli (tantsija, Prantsusmaa), Angela Lorenz (graafiline disain, Saksamaa), Christine De Smedt (tantsija, Belgia), Fridjon Rafnsson (teatrikunstnik, Rootsi/Island), Mart Kangro (tants, Eesti), Mikael Stavöstrand (helikujundaja, Rootsi/ Saksamaa), Susanne Berggren (koreograaf, Rootsi), Ulrika Wedin (tantsija, Rootsi), Ulrike Steinbrenner (filosoof, Saksamaa).

Kanuti gildi saalis toimub residentuuri programm juba kolmandat aastat ning see pakub kunstnikele võimaluse oma uute etendustega rahulikes tingimustes töötada. 

Priit Raud

?9. ? 14. VII kutsub ?k.a.s.k. project? näitlejaid, tantsijaid, teatrierialadega seotud üliõpilasi ja teisi huvilisi osa saama workshop?idest Pärnus. Kursused on esimesed sarjast ?Kinesthetic arts summer kaizen?. Kinesthetick arts ehk kinesteetilised kunstid käsitlevad draama- ja tantsukunsti, tööstuskunsti ja disaini, taastustegevust ja füüsilist õpetust. Käesolevad kursused asetavad rõhu eelkõige teatri- ja tantsukunsti tehnika lihvimisele ?k.a.s.k. project? on kutsunud suveks Pärnusse esinema ja õpetama meetodit ?liikuv hääl? Márta Ladjánszki ja Gyula Bergeri L1-st (Budapest) ja Kate Pringle?i (Central School of Speech and Drama, London).

Teet Kask

MUUSIKA

XX Viljandi vanamuusikafestival

10. ? 15. VII toimub XX Viljandi vanamuusikafestival, mille kunstiline juht on Neeme Punder.

XX Viljandi vanamuusikafestivalil kõlab muusika keskajast Haydnini. Avakontsert-vaatemäng ?Silla loomine? toimub pühapäeval, 10. VII Viljandi Jaani kirikus ja sellega piirnevas linnaruumis. Esinevad Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel, Kadri Hunt, torupilli- ja rütmipillimängijad.

Festivali noorteprojektiks on tänavusel festivalil 15. VII Ugala teatris etenduv Claudio Monteverdi ooper ?Orpheus?, mille ettekandes osaleb 55 eesti ja 32 soome noort vanamuusikahuvilist interpreeti.

Teistes esinemispaikades nagu Pauluse kirik ja linnamõis saab näha kuulda vastavalt segakoori Latvijat, ning Hortus Musicust Andres Mustoneni dirigeerimisel (13. VII) ja Pekka Vapaavuori (Soome) klavikordikontserti (12. VI). Festivalisündmuste loetelu on tähelepanuvääriv: näha saab Nargen Opera projekti, Haydni ooperit ?Üksik saar? Tõnu Kaljuste juhatusel (14. VII Ugalas), autentsetel XVIII-XIX sajandi instrumentidel mängivat kooslust Pratum Integrum Orchestra (Venemaa, 11. VII), Jane Gingelli keskaegset tantsu-, laulu- ja draamaetendust ?Montserrati palverändurid? (12. VII), laule Neitsi Maarjast Kaia Urbi (sopran), Ann Õuna (flööt) ja Heiki Mätliku (kitarr) esituses (14. VII), Viljandi Linnakapelli jpt.

Festivali märksõnaks oleks vaatemängulisus: üheksast festivali programmis olevast kontserdist on viis kontsert-etendused.

Lähem info www.viljandi.ee/vanamuusika või telefonil 5 665 9257.

?28. V ? 4. VI toimus Harkivis II rahvusvaheline noorte lauljate konkurss. ?ürii esimees oli EMA professor ja rahvusooperi Estonia solist Mati Palm, kes viis samal ajal läbi ka meistrikursused Harkivi muusikakõrgkooli lauluosakonnas. Kursustest võttis osa kümme üliõpilast. 2. VI andis Mati Palm soolokontserdi Harkivi Filharmoonia saalis, mis toimus VII rahvusvahelise Sergei Rahmaninovi nimelise festivali raames.

?ETV tütarlastekoor (dirigent Aarne Saluveer) sai Euroopa kooride ja solistide festivalilt Arnhemis I koha klassikalise muusika kategoorias ning II koha pop- ja jazzmuusika kategoorias. Tüdrukutele tõi võidu esitatud Tormise, Pärdi, Mendelssohni jt muusika.  28. VI ? 3. VII toimunud festival jagunes noortekooride ja -vokalistide konkursiks ning noortefestivaliks, mille raames toimusid meistriklassid, workshop?id ning kontserdid. Konkurss toimus seitsmes kategoorias: klassikaline ja popmuusika laste, noorte ja täiskasvanute klassis ning rahvamuusika kõigile vanuseastmetele ühises arvestuses. Festival oli mõeldud kuni 25aastastele osavõtjatele.

Koore hindas 13-liikmeline rahvusvaheline ?ürii, teiste hulgas Eestiski tuntud Volker Hempfling ja Wilma ten Wolde.

Konkursil osales 33 koori Venemaalt, Arubalt, Rumeeniast, Ukrainast, Ungarist, Poolast, Ugandast, Hollandist, Hispaaniast, Moldovast, Leedust, T?ehhist, Slovakkiast, Saksamaalt ja Sloveeniast. Osalejad valiti eelneva plaadivooru põhjal, ETV tütarlastekoor sai konkursikutse aga festivali korraldajatelt.

Kaie Tanner

?Laupäeval, 9. VII esitleb PL Muusikute Toetusfond Tapa Jakobi kirikus Mari Tampere (viiul) ja Tiia Tenno-Ratas (orel) kontserti ?Hingemuusika?. Interpreetide kavas on Bachi Viiulikontsert E-duur BWV 1042, Locatelli-Ysaye? Sonaat f-moll ?Le Tombeau? ning Vitali-Charliere? Chaconne. Mari Tampere on väljapaistev eesti viiuldaja, kes on aastast 1996 Eesti Muusikakadeemia ja Moskva T?aikovski-nimelise konservatooriumi professor. Helsingi Sibeliuse Akadeemias töötab ta professorina aastast 1990. Tiia Tenno-Ratas on lõpetanud EMAs Andres Uibo oreliklassi, aastatel 1992 ? 1995 täiendas ta end Saksamaal ning 1995 lõpetas Herfordi kõrgema kirikumuusika kooli oreli erialal.

Kontserdi tulu läheb annetusena Türi kiriku heaks.

Lähem info www.plmf.ee

Järvi lahkumisfestival Detroitis

Pärast viisteist aastat kestnud muusikadirektori ametit Detroiti SO ees korraldas orkester maestro Neeme Järvile lahkumisfestivali, misjärel kannab endine peadirigent ja orkestri rahvusvaheliselt tuntuks teinud Järvi nüüdsest orkestri Musical Director Emerituse tiitlit.

Neeme Järvi ning Maarika Järvi esinesid koos festivali esimeses sarjas, viimased juhatas käe vigastanud Paavo asemel siiski Neeme Järvi ise, loobudes kontserdist Tubina festivalil Eestis.

?Järvi Fest? sisaldas endas kokku 12 kontserti, kõik DSO residentsis, uues Max M. Fisher Music Centeris, igal kaval neljast oli veel oma pealkiri. Muusikasündmust reklaamiti eelnevalt ja kajastati rohkelt ning tunnustuste saatel ajakirjanduses ja raadios. Esimene kava ?Signature Järvi? (2. ? 4. VI): Liszti Ungari rapsoodia nr 5, Mozarti Andante ja Busoni Divertimento flöödile orkestriga (mõlemas solist Maarika Järvi), Prokofjevi Süit balletist ?Romeo ja Julia?.

Teine kava ?Maestro?s Touch? (9. ? 12. VI): Skrjabini ?Ekstaasi poeem?, R. Straussi ?Neli viimast laulu? (solist Inger Dam-Jensen Taanist), Stravinski ?Kevadpühitsus?. Paavo käevigastuse tõttu tuli Neeme Järvil juhatada veel nelja kontserti kolmanda kavaga (koos esiettekandega!). Selle nimeks oli ?The Järvi Legacy? (17. ? 19. VI). Kõlasid Mozarti avamäng ?La clemenza di Tito?, Erkki-Sven Tüüri kaksikkontsert viiulile, klarnetile ja orkestrile (maailmaesiettekanne), solistideks Isabelle van Keulen Hollandist ja Michael Collins Suurbritanniast, lõputeoseks Schumanni Kolmas, ?Rheini? sümfoonia. Neljas kava oli Neeme Järvi kõige viimaseks esinemiseks DSO muusikadirektorina, see oli pidulik ?Encore Gala? maestro austamisega 19. VI, kus ka Paavo juhatas.

Oma eelmise kauaaegse orkestri, Göteborgi Sümfoonikutega läheb Järvi järgmisel kuul esinema aga kuulsale Promenaadi-festivalile Londonis.

Priit Kuusk

?Järvide maraton? Peterburis

Vaid mõned päevad hiljem, 25. VI seisis Neeme Järvi juba festivali ?Valgete ööde tähed? külalisdirigendina Peterburi Maria Teatri sümfooniaorkestri ees peadirigent Valeri Gergievi kutsel, kes korraldas siin Järvide galakontserdi.

Teatri saalis esines kolmeosalise kontserdiga neli Järvit (kõik kolm noort Järvit orkestri ees debütantidena): kavas Eduard Tubina Sümfoonia nr 10 ja Stravinski balletisüit ?Tulilind?, mida dirigeeris Kristjan Järvi, Eino Tambergi ?Musica triste? flöödile, vibrafonile ja keelpillidele Maarika Järviga flöödisolistina, Sibeliuse ?Karjala süit? ja ?Finlandia? Neeme Järvi käe all, Arvo Pärdi ?Cantus in Memory of Benjamin Britten? ja Beethoveni Sümfoonia nr 4 Paavo Järvi juhatusel ning Eduard Tubina Sümfoonia nr 10 ja Stravinski balletisüit ?Tulilind?, mida dirigeeris Kristjan Järvi. Tubina, Tambergi ja Pärdi ettekanded pühendasid dirigendid nende tähtpäevadele. ?Järvide maraton? kuulus ?Valgete ööde? sarja ?Viva la Baltica? selle lõpuõhtuna ja kogu Järvide dünastia oli kutsutud seejärel ka vastuvõtule-ballile Tsarskoje Selosse.

30. VI juhatas Neeme Järvi St Peterburgi Akadeemilise (filharmoonia teise) Sümfooniaorkestri kontserti filharmoonia suures saalis, kavas Ljadovi ?Polonees Pu?kini mälestuseks? ning ?ostakovit?i balletisüidid nr 4 ja 5. Viimaseks dirigeeris Järvi 3. VI samas St Peterburgi Filharmoonia (esimest, teenelist) Orkestrit, ette kanti Rossini avamäng ?Wilhelm Tell?, Mozarti Klaverikontsert nr 22 Es-duur K 482, solistiks Antti Siirala Soomest ning ?ostakovit?i balletisüidid nr 1, 2 ja 3.

Sel nädalal viibib Neeme Järvi Manchesteris, kus salvestab BBC Filharmoonia orkestriga kolme Kapi plaadi: A. Kapi avamängu ?Don Carlos?, E. Kapi balletisüidi ?Kalevipoeg? ning V. Kapi Sümfoonia nr 2.

13. VII juhatab Neeme Järvi Peterburi Akadeemilist Orkestrit juba Oistrahhi festivalil Pärnus, kus järgmisel päeval avatakse ka Neeme Järvi suveakadeemia noortele dirigentidele. Sinna tuleb teist korda õppejõuks ka Paavo Järvi.

P. K.

FILM

Sel aastal toob Kinobuss vähemalt viis uut täispikka Eesti filmi.

29. VII Narva-Jõesuust startiv ja 12. VIII Palamusel lõpetav tuur läbib kõik maakonnad. Linale tuuakse koguperefilm ?Röövlirahnu Martin?, kostüümitragikomöödia ?Stiilipidu?, ETV dokumentaalfiktsioonid ?Kohtumine tundmatuga? ja ?August 1991? ning Priit Pärna, Priit Tenderi, Kaspar Jancise ja Ülo Pikkovi täispikk animafilm ?Frank ja Wendy?. Kaasa tuuakse ka uusi kodumaiseid tudengifilme, eesti tippdokumentalistikat ja tudengifilme, lubab Kinobussi projektijuht Mikk Rand.

24. ? 29. VII Luugas peetud 5. rahvusvahelisel lühifilmide festivalil ?Luuga istjad? näidati 66 filmi Eesti, Norra, Prantsusmaa, Saksamaa, T?ehhi, Ukraina ja Venemaa autoritelt.

Suure eduga esinesid festivalil Eesti filmitegijad, kelle 12 filmist koosnev kava pälvis 11 autasu. Täiskasvanute klassis sai grand prix? ja eriauhinna parima helikujunduse eest TPÜ filmi ja video õppetooli üliõpilase Tanel Toomi mängufilm ?2.68?. Hõbemedal anti Igor Glazistovi (Tallinn) dokumentaalfilmile ?Kaitsja?. Pronksmedalitega auhinnati Asko Kase (Tallinn) eksperimentaalfilmi ?Kooma?, Tartu Ülikooli tudengi Britta Gassmanni eksperimentaalfilmi ?Araukaaria? ja Raivo Mangluse (Sõmeru) dokumentaalfilmi ?Metsataguseid meenutusi?. Eriauhind parima mängufilmi eest kuulus tallinlaste Tõnu Aru ja Eve Esteri filmile ?Unenägu?. Kuni 18aastaste autorite noorteklassis auhinnati kolme Kanutiaia Noortemaja videostuudio autorite filmi. Kuldmedali sai Julia Knutova, Jaana Auzina, Kirill Nikolajevi, Ljubov Balitskaja ja Jelena Malõgina dokumentaalfilm ?Dialoog läbi aja?. Eriauhind anti Svetlana Semjonova ja Anastasia Kulkova üheminutilisele filmile ?Kuritöö ja karistus?. Eriauhind parima muusikafilmi eest läks Ljubov Balitskaja filmile ?Armuunelm?. Noortestuudio ?Meksvideo? autori Kirill Makarkini üheminutiline film ?Murulõikaja? sai pronksmedali. Eesti noored filmiharrastajad esinesid edukalt ka maikuu lõpul toimunud noortefestivalidel ?Peterburi ekraan? ja ?Moskva koolivaheaeg?, kus nad võitsid kokku viis auhinnalist kohta.

Tõnu Aru

VARIA

?Looduse Omnibuss alustas suvehooaega. 6. VI oldi Käsmu meremuuseumis, kus kohtuti  akadeemik Anto Raukasega. Õhtu teema oli ?Lahemaa jääajal ja pärast seda?. Laulsid Bonzo ja Tõun, luuletusi lugesid Ly Seppel ja Andres Ehin. Õhtut juhtis Aarne Vaik. 7. VI käidi Kose kirikus Rein Rannapi ja Aare-Paul Lattiku kontserdil. Nädalalõpul sõidetakse Kassarisse ja Hiiumaale. Osaletakse Kassaris toimuval ?Hiiu folgil? ning õpitakse tundma Kassari ja kogu Hiiumaa loodust ja kultuurilugu. Loodusretki juhendab Madis Põdra. Astrid Böningu eestvedamisel toimuva ?Hiiu folgi? esinejad on Anu Taul, Jaak Johanson, Olle Paulsson, Ustav Eriksson, Emma Bellung ja Tore Abrahamsson Rootsist, Aivar Teppo, Untsakad ning paljud teised.

MAAKOND

IDA-VIRUMAA

?11.-12. VI toimusid Narvas igaaastased  Narva päevad. Üritus kajastas linna ajaloolist minevikku, olevikku ja tulevikuperspektiive. Esinesid rahvuskultuuride  ühingud, nii professionaalsed  kui taidluskollektiivid. 

Valeri Liiv

?Jõhvi kirikus toimus 21. VI eriline sündmus: teise oreli õnnistamine ja seejärel kontsert kahele orelile, mis demonstreeris mõlema oreli võimalusi. Mitte kuskil Eestis, Baltimaades ega endises Nõukogude Liidus ei ole kirikut ega ka kontserdisaali, kus oleks kaks täismõõdus orelit. Seega on Jõhvi kirikus toimuv erakordne ja mõneks ajaks ainulaadne. Vana orel on läbi teinud kapitaalremondi ning intoneeritakse ja häälestatakse samale kõrgusele viimastel aastatel kasutusel olnud Rootsist pärit oreliga.

Peeter Kaldur,

Jõhvi koguduse õpetaja

VILJANDI

?3. VI avati Viljandi muuseumi näitusetoas väljapanek ?Viljandi postkaardil ? Im Fluge durch Fellin?. Näitusel eksponeeritud koloreeritud postkaardid pärinevad XIX sajandi lõpust ja XX sajandi esimesest veerandist. Nende vahendusel on külastajal võimalus liikuda linnulennul läbi Viljandi linna tänavate ja villade rajooni. Omaette teemad on lossipark ja järv. Postkaardid on pärit Aleksander Borovikovi, Mart Junkuri ja Olev Malini erakogust ning Viljandi muuseumi fotokogust.

?Alates 7. VII on Viljandi muuseumis avatud näitus ?Puhkuse veedame Viljandis?. Muuseumi- ja erakogude põhjal koostatud väljapanek püüab anda ülevaadet Viljandi suvisest elust ja olust möödunud sajandil. Ajaliselt ollakse keskendunud 1920. ? 1930. aastatesse, kui Viljandi linnavalitsus tegi suuri jõupingutusi, et muuta suurepäraste looduslike eeldustega Viljandi sisemaiseks kuurordiks. Külastaja saab lugeda tollaste sündmuste kajastusi ajakirjanduses ning vaadata 1939. aastal filmitud ringvaadet suvisest Viljandist.

LÄÄNE-VIRUMAA

?10. VI toimus Rakvere Galeriis kodulooraamatu ?Rakvere on kodu? esitlus. Autorid on oma vallas tunnustatud tegijad: teksti kirjutas Urmas Lennuk ja kujundas Piret Mildeberg. Raamat tutvustab lastepärases vormis kodukoha ajalugu ja kombeid ning pakub ka huvitavaid võimalusi isetegemiseks. Eestis teadaolevalt ainulaadne väljaanne läheb jagamisele kõigis Rakvere koolide algklassides. Osa raamatu illustratsioonidest on laste endi joonistatud ? need pärinevad joonistus- ja jutukonkursilt ?Rakvere on kodu ? koht, kus on hea kasvada suureks?, mille töödest avati sealsamas galeriis ka näitus. 

Jaanus Nurmoja

PÕLVAMAA

?12. VI toimus Intsikurmu lauluväljakul tänavune Põlvamaa olulisim kultuurisündmus: maakonna  laulu- ja tantsupidu, mis kandis pealkirja ?Rõõm ajas?. Pidutsemiseks oli  ka põhjust, sest möödus 150 aastat 1855 Põlvas toimunud  esimesest Eestimaa laulupühast. Seega võib Põlva end täie õigusega nimetada meie laupidude hälliks. Peo stsenaariumi koostas ja lavastas Heido Sinivee. Osales üle 56 kollektiivi, nende hulgas ka taidlejaid Valga- ja Tartu- ning Lääne-Virumaalt. Külakosti tõi Juntrava rahvatantsurühm Saime Lätimaalt  Juntravast.

Rein Vill

TARTUMAA

?2. VI sai Tartu linnaraamatukogus vaadata Tiigi Seltsimaja noorteteatri etendus ?Anderseni roosid?. Näidendi H. C. Anderseni muinasjuttude ainetel kirjutas Elläi Tuulepäälse.

?4. VI oli Tartu linnaraamatukogus külas 2004. aasta romaanivõistluse võitja Sass Henno, kes rääkis, miks ja kuidas sündis võiduromaan ?Mina olin siin?.

?10. VI toimus Tartu linnaraamatukogu rõdul bluusikontsert. Üles astusid noor USA bluusilaulja ja -kitarrist Gavin Kalan ning Tartu ansambel Bullfrog Brown.

?16. juunist kuni 19. augustini saab Tartu linnaraamatukogus vaadata raamatunäitust ?Hansalinn Tartu ja teised keskaegsed hansalinnad?. Näitus on koostatud fondis leiduvatest trükistest, tutvustab keskaegset eluolu ja kaubandust, hansalinnade arhitektuuri, käsitööd ja kunsti.

Linda Jahilo

?Tartu linnaraamatukogu kolib suveks Anne kanali äärde. 4. VII ? 13. VIII on rannas raamatukogu väike filiaal, mis on avatud esmaspäevast laupäevani kell 10 ? 19. Kuue nädala jooksul hakkavad raamatuid laenutama Tartu Noorte Töömaleva noored. Rannaraamatukogu erineb päris raamatukogust ainult sellepoolest, et see töötab vaid ilusa ilmaga ja et lugejatel on võimalus laenutada lugejapiletita.

JÕGEVAMAA

?Kogu juunikuu oli Põltsamaa kunstikooli ruumides avatud Põltsamaa Kunstikooli õpilaste kursusetööde näitus.

?2. VI toimus Põltsamaa kirikus ürituste sarja ?Põltsamaa kiriku orel ? 105? raames orelikontsert, mängis Toomas Trass. Juunis esinesid sama festivali raames Katri Takala (orel), Erkki Rajamäki (bariton) Soomest Järvenpäält ja musitseeris Jaanus Torim.

?9. ? 30. juunini oli Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis avatud linnarahva fotonäitus ?Põltsamaa nägu?.

?10. ? 19. juunini oli Lapileenu majas avatud  Järvenpää käsitööseltsi näitus. Sama näitust eksponeeriti 20. ? 30. VI Jõgeva kultuurikeskuses.

?22. juunil esines Põltsamaa Roosisaarel esines Taani Kodukaitse Orkester.

?25.-28. juunini toimus Põltsamaal kirjandusliku teatriprojekti ?Mängime H. Ch. Anderseni lugusid? raames vabariiklik koolinoorte laager.Andrei Atskasov

?18. VI toimus Elvas Peipsi-äärsete maakondade laulupidu, kus osalesid ka Jõgeva taidluskollektiivid.

VALGAMAA

?4. VI toimus Valga Keskstaadionil Valgamaa tantsupidu. Osales ligi 800 Valgamaa tantsijat-võimlejat ja 170 Valka rajooni tantsijat. Esmakordselt juhtis kava leelotaja, Ala rahvatantsurühma juhendaja Ene Vilipuu. Kolmandiku kavast tantsisid Läti tantsurühmad.  

?4. juunil toimus Valga Jaani kirikus laste orelimuusikapäev. Esinesid Pärnu, Keila, Valga ja Valka oreli- ja klaveriõpilased ning -õpetajad. Jüri Goltsovi meistriklassis said juhtnööre nii algajad kui edasijõudnud.

?5. VI osalesid Valgamaa eakate kollektiivid, kokku 122 taidlejat Võrumaal Lõuna-Eesti memme-taadi rahvapeol. Valgamaa kava ?Las jääda alles meie kodurada, kus koos saaks käia noor ja vana? koostas ja lavastas Ala rahvatantsurühma juhendaja Ene Vilipuu.

?10. ? 12. VI toimusid Valga-Valka linnapäevad. Linnapäevade tähistamisel peeti silmas kolme sündmust: 421 aastat linnaõigusi, 420 aastat Valga vappi ja 140 aastat raekoda. Vapp raekoja hoonel taasavati spetsiaalselt selleks sündmuseks lavastatud ajalooainelise legendiga, mille pani kirja Siiri Põldsaar ja lavastas Liy Teras.

?12. VI toimus Valga kultuuri- ja huvialakeskuses stuudio Joy eestvedamisel kontsert. Tutvustati korea, ukraina, valgevene, kasahhi, läti, vene ja pisut ka aafrika kultuuri.

?23. ? 26. juunil toimusid Tõrva linna päevad. Selle raames esietendus Vello Jaska luulevormis kirjutatud näidend ?Tõrva legend?, mis kajastab Helme kihelkonnas toimunud sündmusi ja  Tõrva linna tekkelugu.

Eha Mandel

LÄÄNEMAA

?Septembri keskpaigani on Läänemaa muuseumis vaadata näitus?100 aastat looduse vingerpusse Haapsalus?. Väljapanek keskendub linna tabanud erakordsetele loodusoludele, milleks on tormid, lume- ja veeuputused. Rikkalik fotomaterjal pärineb nii  muuseumi- kui erakogudest.

SAAREMAA

?7. VI ? 5. VII oli Kuressaare linnuse kaitsetorni VII korrusel asuvas kohvikus avatud Evelin Voksepa fotonäitus ?Mikro- ja makromaailm?. Tegu on noore kunstiõppuri esimese personaalnäitusega. 2004 aastast jätkab ta oma haridusteed Kuressaare Ametikoolis kunstilise kujundamise erialal. Tänavu aprillis-mais Kuressaare kultuurikeskuses toimunud ametikooli õpilastööde näitusel pälvisid Evelin Voksepa tööd suurt tähelepanu. Nüüd teoks saav noore autori esimene personaalnäitus kujutab endast jätku Saaremaa Muuseumi ja Kuressaare Ametikooli vahelisele koostööle, kus võimekamad õppurid saavad Eesti ühes enam külastatavas muuseumis oma väljapanekutega esineda.

?5. VI kuni 3. VII oli Kuressaare linnuse kaitsetornis avatud Kuressaares sündinud ja nüüd Türil tegutseva nukukunstniku Resa Tiitsmaa personaalnäitus ?Seltskond? Erialalt on Resa Tiitsmaa (neiuna Klais, sünd 1959) lavastaja-klubitöötaja. Tema esimesed nukud valmisid aastal 1993. Esimene näitus oli Samba galeriis Tallinnas aastal 1994 koos abikaasa Sorgega. Järgnesid ühised näitused Pärnus Chaplini kultuurikeskuses, Tallinnas Hilpharakas, Paides ja Türil. Türi Majandusgümnaasiumis annab Resa Tiitsmaa mõningaid kunstitunde ja juhendab kooliteatrit Sillus. Kodumajas asub Resal väike ateljee, kus ta töötab ja võtab vastu külalisi.

Raul Salumäe

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht