UUDISED

 

KUNST  

Mari Roosvalti kaks näitust

27. VI avati G-galeriis Mari Roosvalti näitus ?Sünonüüm? ja 30. VI Haapsalus Evald Okase majamuuseumis ?Retrospektiiv?. Haapsalu näitus annab ülevaate Mari Roosvalti rohkem kui 30aastasest kunstnikuteest. Väljas on 1970ndate ja 80ndate vene konstruktivismist mõjutatud ning oma koduga seotud ruumiotsingud, 1990ndate alguse ekspressiivselt abstraktsed maalid, bioloogilised jäljed, paika käsitlevad kollaa?id.  G-galerii ekspositsioon koosneb uutest, põhiosas tänavu valminud  õlimaalidest, mida iseloomustab eelkõige teiste maalikunstnike tööde  ümbermõtestamine.

?22. VI avati Tallinna Kunstihoone galeriis Kaljo Põllu näitus ?Võimatuse võimalikkus?. Kunstiteoreetiline mõte, kahemõõtmelise pinna ning kolmemõõtmelise ruumi suhe ja sealt edasi juba n-ö võimatute kujundite ehk neljamõõtmeline võimatus on Kaljo Põllut intensiivselt ja järjekindlalt huvitanud  1990ndate keskpaigast. Praegusesse väljapanekusse on kunstnik kaasanud oma varasemad tööd, eelkõige popkunsti kujunditest ja 1960ndate alguse plakati tüpaa?i, seda töödelnud ning asetatud XV-XVI sajandi või ka XX sajandi interjööridesse. Alles tähelepanelikul silmitsemisel selgub, et midagi on valesti.

?29.  VI avati Rotermanni soolalaos Peeter Mudisti näitus. Väljapaneku on kokku pannud Retretti kunstikeskuse juhataja Anu Liivak ning märtsis-aprillis oli see väljas Helsingi Taidehallis. Juba pikka aega on Mudist põdenud Parkinsoni tõbe, mistõttu on loomingust saanud tema peamine suhtlusvahend. Ta vaatab ja kommenteerib inimeste olemist ja tegemisi üksildase elutarga mõtleja positsioonilt.

?29. VI avati Tallinna Linnagaleriis rühmituse F.F.F.F. viimane ühisnäitus ?Asjust, mida peab teadma Eesti kohta?. Tegelikult deklareerisid tundliku sotsiaalse närviga ehtekunstnikud juba mõni kuu tagasi, et kosseisu Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsar ja  Maria Valdma nad ühisnäituste juures enam rangelt ei rakenda, kuid koostööd jätkavad siiski. 30. VI avasid nad ka järjekordse näituse Soomes. Effid pakuvad välja pisut (enese)iroonilise, kuid atraktiivse ja vaimuka, nende kohta isegi üllatavalt minimalistliku lahenduse, kuidas võiks Eestit eksponeerida ja milline eestlane (antud juhul eesti naine) siis ikkagi on.

?22. VI avati Mikkeli muuseumis Johannes Mikkeli eesti kunsti kogu parimate tööde näitus ?Kunstikoguja ideaalmaailm. Uued kingitused Johannes Mikkeli kogust?. Väljas on tööd, mis kunstikollektsionäär kinkis Eesti Kunstimuuseumile 2005. aasta juunis. Annetuse hulka kuuluvad eesti kunstiklassikute ?edöövrid: Konrad Mäe ?Oberstdorfi maastik? (1922-23), Kristjan Raua ?Talu rannal?. (1938),  Ants Laikmaa ?Marie Under portree?. (1915). Lisaks on kingituse hulgas Andrus Johani maal ?Eit kukega? ning ?Metsatee? ja Paul Liivaku ning August Janseni tööd. Saab vaadata ka Andres Söödi dokumentaalfilmi Johannes Mikkelist. 26. VI kõneles Jüri Kuuskemaa temast kui vanast antiigihaist ja 28. VIII kell 16 räägib Jaanus Idla teemal ?Antikvariaadid täna ja mis neist leida võib?.

?Täna kell 16 avatakse Adamson-Ericu muuseumis Eila Minkkineni näitus ?Metalli variatsioonid. Skulptuurid ja ehted?. Jõuliselt omanäolise käekirjaga on ta 1970ndatest peale loonud ehteid, metallvorme, reljeefe, skulptuure, maakunsti ja installatsioone. Eestis esineb Minkkinen isikunäitusega esimest korda. Väljas on ehteloomingut 1976. aastast ning pärast  2000. aastat valminud reljeefid ja skulptuurid. Näitusega kaasneb laste töötuba ?Seemneke? 4. ? 7. VII ja 1. ? 4. VIII kella 10 ? 13.

?21. VI avati Kullo galeriis rahvusvaheline paberikunsti näitus ?Paber ja tähendus?. Näituse kuraator on ligi kümme aastat Soomes elanud korealanna Amie Ann. Korea käsitsi valmistatud paberi traditsioonile vastanduvad nii Soome kui ka Eesti oma tööstuslikult toodetud paberiga. Väljas on soome, norra, korea ja eesti kunstnike töid. Eestist läheb näitus edasi Taani ja Norrasse.

?22. VI avati Hobusepea galeriis Juss Piho maalinäitus ?Olemised?. Raamatukunstnik ja maalija Juss Piho eksponeerib uudisloomingut. Tema hõõguvpunaste kleitidega majaprouad ning spliini käes vaevlevad mehed-intellektuaalid soojades toonides maalitud suvemaalidel tekitavad mõnusa, kuigi mittemidagiütleva turvatunde.

?28. VI avas A-galerii Hobusepea tänava keskel uue näitusepinna, lisades nii senisele ehtekunstikesksele näitusetegevusele lisanduvad ka teised  tarbekunsti erialad. Avanäitus ?Hämarus? on EKA ning Firenze Alchimia kooli koostööprojekt, kus osalevad noored graafikud ja ehtekunstnikud, nii tänavused kui varasemad lõpetajad. Projektist võttis ühtekokku osa 21 noort kunstnikku: Anne Reinberg, Merle Kasonen, Birgit Marjundi, Kertu Tuberg, Maarja Niinemägi, Bruno Lillemets, Rudolf Kocéa, Julia Maria Pihlak, Marko Nautras, Jaanus Samma, Andrea Winkler, Jae Hak Noh, Marie Bonfils, Hildegunn Gjerde, Silje Bergsvik, Noriko Hanawa, Damjan Popovac, Shannon Carney, Flóra Vági, Marita Lind ja Kati Kotselainen. Näituse on koostanud Manfred  Bischoff (Alchimia) ja Kadri Mälk (EKA). Avamisel esitleti ka kataloogi. Tallinnast läheb näitus edasi Firenzesse, seejärel eksponeeritakse seda Austrias ja Hispaanias.

?29. VI avati A-galeriis Aino Kapsta ehtenäitus. Seekord eksponeerib vanameister peamiselt kaelaehteid, valdavaks materjaliks sulatusjäljega oksüdeeritud hõbe. Kodarraha tüüpi ripatseid ning klassikalisemaid kaelavõrusid kaunistavad vääris- ja poolvääriskivid. Materjalikasutus ning -töötlus lisavad suursugustele ehetele arhailise joone.

?27. VI avati EKA galeriis Sirli Heina ja  Triinu Lille maalide näitus ?Ürgmüüt?. Sirli Hein jätkab varasema projekti grotesksete karakterite esitamist. Seekord on tema tegelasteks inimesed, kelle kaudu kunstnik vastandab ilu ja inetust, armastust ja jõhkrust.

?Täna kell 17 avatakse Tallinna keskraamatukogus lllimar Pauli eksliibriste ja siiditrükis linnavaadete näitus.  Väljas on kunstniku viimase aja tööde valik.

?22. VI avati Rotermanni soolalaos arhitektuurimuuseumis näitus ?Soome ? Eesti: sajand arhitektuurisuhteid?. Näitus hõlmab Eesti ja Soome arhitektuurisuhteid läbi kogu XX sajandi. 1920.-1930. aastatel osalesid väga paljud Soome arhitektid Eesti arhitektuurivõistlustel (Tallinna tehnikum, Pärnu supelasutus, Tartu hüpoteegipank, kunstimuuseum, kehakultuurihoone). Soome arhitektuuri mõjud olid Eestis eriti tugevad 1960. aastatel, mil Soome oli Eesti arhitektidele pea ainus võimalus tutvuda välismaise moodsa kvaliteetarhitektuuriga. Osalemine Soome arhitektuurikonkurssidel 1980.-1990. aastatel oli suletud ühiskonnast välja murdvatele Eesti arhitektidele väga tähtis. Avamisel esitleti Soome Eesti suursaatkonna ja Eesti Arhitektuurimuuseumi ühisväljaannet ?Suurlinn Tallinn: Eliel Saarineni ?Suur-Tallinna? projekt, 1913?, mille autor on Karin Hallas-Murula, kujundaja T. Jürna. Näituse kuraator on K. Hallas-Murula, kujundaja Leo Lapin.

?30. VI avati Pärnus Lõuna tänav 20 hoovis taas Rael Arteli galerii. Kahe kuu moto on ?Hüljata kunst ja luua suhteid? (?Leaving art, creating relations?), mis osutab Rael Arteli huvile suhete ja neist genereeritud protsesside vastu. Hooaeg avatakse noore graafilise disaineri Jaan  Evarti väljapanekuga ?Erinevad esitajad? ning sloveenia meediakunstniku Teo Spilleri kontseptsiooniaktsiooniga, mida võiks nimetada käegakatsutava netikunsti projektiks. Avamispidustuste helid ja rütmid tulid Aivar Tõnsolt.

Evart on kogunud tuttavatelt sadu ja sadu isejoonistatud CD-cover?eid, teinud nende autoritega intervjuusid ja kujundanud selle kõik kokku üheks raamatuks. Teo Spillerit on inspireerinud asjaolu, et galerii ehitab käesolevaks hooajaks eraldi ekspositsioonipinnaks valge kuubi. Selle ruumi tarvis on Spiller välja töötanud n-ö käegakatsutava netikunsti projekti, et transleerida virtuaalmaailma objekte füüsilisse keskkonda ja vastupidi.

?Kuni 10. VII on Tartu Kunstimajas väljas linnavaadete näitus ?Tartu aeg?. Väljapanekusse on koondatud tartlaste loodud  linnavaateid 1920. aastatest tänapäevani. Näitus peegeldab olustikuvaadete kõrval ka Tartu  kunstnike mälu, mälestusi, reaalsusetunnetust ning ajastu  vaimsust, ühiskonnas valitsenud rahulolu ja protesti, võõrandumis- ja  kohalolekutunnet. Teosed kuuluvad Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, kunstisalongi Allee ja mitmete eraisikute kogudesse. Näituse kuraator on Külli Aleksanderson, kujundaja Ilmar Kruusamäe.

?29. VI toimus Y-galeriis multimeediaüritus ?Y-summer?, millega kuulutati ka Y-s suvi lõplikult avatuks ja galerii tegevus selleks poolaastaks lõpetatuks. Teatriteemalise perfomance?iga esinesid Aldar Talviste ja Martini. Filmi ?Daniel Mänd esitleb: ?Rabarock 2005? näitas rockifestivalide jäädvustaja Daniel Mänd. 

?Kuni 15. IX on Tartus ülikooli peahoone vastas oleva õppehoone Küütri tänava poolse külje akendes (Y-galerii ukse kohal) eksponeeritud Alar Madissoni projekt ?Aknad 1?. Väljas on Tartu kultuuris tuntud naiste Mari Vallisoo, Herta Elviste, Tiia Toometi, Mare Tomminga, Mari Savitski, Jelena Poznjak-Kõlari, Merle Jäägeri, Kadri Leppoja, Vaike Uibopuu, Piret Veski, Aet Ollissare, Saskia Kasemaa, Inge Kudisiiu, Taisi Kadariku, Helmi Sakkovi, Kersti Heinloo, Helena Merzini, Lehte Hainsalu, Sirje Protsini ja Piret Bristoli üleelusuurused portreed.

29. ? 30. VI töötasid Tartu kõrgema kunstikooli õuel XVI seppade päevadele kogunenud sepad. Ühistööna valmisid kunstikoolile võimsad sepisväravad. Lisaks eestlastele on kohal ka soome, leedu, rootsi, inglise, saksa, vene sepad. Sepiseid demonstreeritakse ka 1. ? 3. VII hansalaadal.

?29. VI avati Eesti Rahva Muuseumis näitus ?Viinapuuväät ? maasikakiri II?. ERMi ja Adamson-Ericu muuseumi ühistööna valminud näitus tutvustab ühe Euroopa kõrgkultuurist pärit motiivi arendusi eesti rahvakunstis ja Adamson-Ericu loomingus. Näitus sai 2004. aastal Narvas Eesti muuseumide VII festivali peapreemia. Esitletakse ehteid, jooniseid, etnograafilisi esemeid, kavandeid, nahkehistööd. Näituse on koostanud Vaike Reemann (ERM), Ülle Kruus ja Kersti Koll (Adamson-Ericu muuseum), kujundanud Dénes Farkas.

?29. VI avati Eesti Rahva Muuseumis näitus ?Elupaik ? pärandmaastik. Karula inimesed ja loodus?. Näitus tutvustab Karula rahvuspargi territooriumil elavate inimeste igapäevaelu ja -keskkonda maastike ja elupaikade kaudu. Näituse kuraatorid on Kristel Rattus, Liisi Jääts ja Helena Grauberg, kujundaja Jane Liiv.

?Tänasest on Tartu linnamuuseumis vaadata näitus ?Klaasikultuur Alam-Saksimaal (Saksamaa). Lauanõud ja majapidamisklaas keskajast varauusajani?. Väljapanek koosneb ligikaudu 200 eksponaadist, mis leitud Lüneburgi, Göttingeni, Einbecki ja Buxtehude linnast ning Holzmindeni piirkonnast. Leiud pärinevad V ? XVIII sajandist. Suurima osa eksponaatidest moodustab Veneetsia mõjudega või Veneetsia tüüpi Lõuna-Madalmaade klaasikodade toodang. Näituse on koostanud on Edgar Ring ja Peter Steppuhn.

?Tartus saab vaadata mitmeid vaimuliku kunsti näitusi. Alates 27. VI on Tartu Maarja koguduse majas pastorite kunstinäitus (8 vaimuliku maalid, graafika, arvutigraafika) ja Eva Jänese autorinäitus ?Sõnad ja märgid teel tarkuse allikale?. Kuni 19. VIII on TÜ ajaloo muuseumis väljas näitus ?Teekond tarkuse allikale?. Seekord eksponeerivad oma loomingut Jüri Arrak, Jaan Elken, Inga Heamägi, Eva Jänes, Kristiina Kaasik, Heino Kivihall, Nikolai Korma?ov, Monica Kreegi, Aimar Kristerson, Urve Küttner, Lola Liivat, Peeter Mudist, Leili Muuga, Arno Mäger, Naima Neidre, Enno Ootsing, Illimar Paul, Tiit Pääsuke, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Evi Tihemets, Vive Tolli, Maarja Vannas, Tiiu Pallo-Vaik, Einar Vene, Eve Viidalepp, Epp Viires, Maara Vint ja Marje Üksine. Näituse on koostanud ja kujundanud Eva Jänes.

?Täna kell 15 avatakse  Haapsalu kultuurikeskuses Jaapani arhitektuurinäitus ?Kazunari Sakamoto. Hoone kui argipäeva poeesia?. Kazunari Sakamoto on isikupärane looja, kelle töid Euroopas eriti ei tunta. Sakamoto elamud tuginevad budistlikule arusaamale avatud ruumist. Lihtsad, loomulikud, vahel isegi tahumatuna näivad, taotluslikult ebatäiuslikud ehitised on planeeritud miljööst lähtuvalt. Näitus on ringelnud mitmel pool Euroopas, jõudnud Münchenisse, Kopenhaagenisse, Oslosse, Vilniusse, Prahasse.

?Kuni 14. VII saab Kuressaare Raegaleriis vaadata Vive Tolli ja Evi Tihemetsa graafikat. See on kunstnike esimene näitus Saaremaal ning ühtlasi esimene ühisnäitus. Pealkiri ?Harilaiul? viitab  ühele maalilisele Saaremaa poolsaarele, kus kunstnikud kaugel stagnaajal koos joonistamas käisid. Väljas on autorite loomingut 1960. aastast kuni käesoleva ajani välja.

?Kuni 10. VIII on Jäneda Klaasgaleriis väljas Eesti Akvarellistide Ühenduse näitus ?Akvarellisuvi 2005?. Osaleb 30 autorit 64 maaliga. Eksponeeritud on Valli Lember-Bogatkina, Mari Roosvalti, Toomas Reinu, Mall Parise, Sigrid Uiga, Illimar Pauli, Milvi Torimi ja teiste teoseid.

?26. VI ? 3. VII  toimub Paldiski linnas Amandus Adamsoni 150. sünniaastapäevale pühendatud skulptuuri-workshop. Loomelaagrist võtavad osa nimekad soome skulptorid Juha van Ingen ja Pasi Karjula ning eesti skulptorid Ekke Väli, Tiiu Kirsipuu, Hannes Starkopf, Tõnu Smidt, Toomas Mikk ja Jüri Ojaver, kaasatud on Tartu kõrgema kunstikooli 10 üliõpilast. Workshop?i eesmärk on tutvustada tänapäeva skulptuuri Paldiskis, kus sündis ja elas oma viimastel eluaastatel Amandus Adamson. Kunstnike kontseptuaalsete teoste ja skulptuuride kõrval läheb teostamisele ühisprojekt, mis seisneb Adamsoni loodu interpreteerimises: tegu on elavate marmorskulptuuridega Paldiski pargis. Workshop?i staap ja põhiline tegevuskoht on Adamsoni suveateljee (Adamsoni 3), kus teostatakse body-painting ning marmoreering; aed, kus ehitatakse üles vajalik butafooria, ja selle vastas haljasala, kus valmivad skulptuurid ning kontseptuaalsed teosed. Näitus avatakse pidulikult 3. VII kell 15 Paldiski pargis. Ürituse kuraator on Terje Ojaver.

?2. ? 13. VII sõidab Mooste külalisstuudio kunstibuss mööda Eestit. Buss peatub Viiratsis, Mustlas, Tootsis, Kihnus ja Moostes. Programm ?Päev päikese all? pakub kaasaegse kunsti avastamist mängu ja loovuse kaudu. Töötoa juhendajad on 5 energilist gümnasisti-tudengit Tartus.

Kunstibussi programm algab igas külas keskpäeva paiku ja kestab neli-viis tundi, seda olenevalt laste arvust ja aktiivsusest. Kunstibuss saabub kohale päev enne ürituse läbiviimist. Ajakava: 2. VII Viiratsi, 4. VII Mustla, 8. VII Tootsi, 11. VII Kihnu, 13. VII Mooste.

?10. ? 21. VI toimus Salacgrı¯vas keskkonnakunsti ja skulptuuri sümpoosion. Õigemini oli see kuu algupoolel Rojas ja Ruhnus toimunud sümpoosioni jätkumine. Rojas osalesid Vilnis Titans, Ojars Bergis, Armands Grube, Leena Kuutma, Eneken Maripuu, Heigo Eeriksoo ning Ruhnus Vilnis Titans, Girts Burvis, Maris ?ar?uns, Leena Kuutma, Eneken Maripuu, Rait Pärg, Peeter Pajo; Salacgrı¯vas osalesid Vilnis Titans, Toms Civlis, Gvida Buls, Leena Kuutma, Eneken Maripuu ja Elo Liiv. Pärast Salacgrı¯va sümpoosioni viidi tööd Ruhnu ja Rojasse, kuhu need ka jäävad. Kasutati kohalikku materjali, olgu s.o graniiti, vanarauda, puitu ja ka vanast rahvamajast säilinud materjali.

?22. ? 25. VI toimus Pedvale vabaõhumuuseumis performance?i-festival ?Rituaal?. Festival kulmineerus Jaaniööl. Oma rituaale manifesteerisid poolakas Ewa Swidzinska,  norralane Rasmums Jorgensen, soomlased  Tiina Tuurna ja Inari Virmakoski, eestlased Ville Karel, Remo Randver, Siram,  Bille, Kollane Huntmees,  leedulanes  Dziugas Katinas, jaapanlane  Junko Iga, lätlased Kirill Pantelejev ja Zane Matule.

?Juuni II poolel gastroleeris Non Grata Saksamaal. 16. VI osales Non Grata -rupp Treptowi pargis näitusel ?Vaba tahe?. Õigemini toimus kõik punkris, vaatajad said üksnes piiluda läbi väikeste aukude. Kuni 1. VII on Berliinis Non Grata väljapanek ?Nähtamatute kunst. 30. VI ja 1. VII toimuvad seal aktsioonid. 28. VI ? 8. VII on nongratakad kohal ka Münsteri performance?i-festivalil.  Tänavune teema on ?Münster ja naine?.

 

FILM

 

?Täna algava 40. Karlovy Vary rahvusvahelise filmifestivali raames esitletakse kümne uue Ida-Euroopa dokumentaalfilmi seas Eesti dokfilmi ?Müümise kunst?, mille autorid on Jaak Kilmi ja Andres Maimik. Film valiti välja tihedas konkurentsis kogu Ida- ja Kesk-Euroopast. Tandemi Kilmi-Maimik ühistöö ?Müümise kunst? näitab tänapäeva müügitööd ja koolitust. Film on pikaajaline vaatlusprojekt, mille käigus on jälgitud paralleelselt mitme tegelase elukäiku lihtsast müügimehest tippkoolitajani. Täispikk ?Müümise kunst? jõuab Eesti kinodesse 2006. aastal.

?29. VI ? 2. VII peetaval Marseille? dokumentaalfilmide turul ?Sunny Side of the Doc? osaleb tänavu esmakordselt ka Eesti Filmi Sihtasutus. EFS korraldab filmiturul kolmveerandtunnise skriiningu ?Estonian Film Foundation Presents Docs in Progress? (kokku 13 uut filmiprojekti), tutvustamaks töös olevaid filmiprojekte. Eestist sõitsid Marseille?sse, kuhu sel aastal on end registreerinud 117 filmiprojekti 15 riigist, oma projekte tutvustama filmistuudiote RUUT, Baltic Film Production, F-Seitse, Allfilm ja Acuba Film esindajad. 1. ? 6. juulini leiab Marseille?s aset ka XVI rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival.

?26. ? 28. juunini leidis Tallinnas aset Euroopa filmialase koostööfondi Eurimages 96. väljasõiduistung. Eurimages on Euroopa Nõukogu juures asuv Euroopa filmialase koostöö fond, mis toetab peamiselt Euroopa riikide koostööfilme ja veidi ka euroopa filmide levitamist. Väljasõiduistungi eesmärk oli lisaks põhitööle tutvuda ka kohaliku filmipoliitika ja filmitööstusega. Eurimages?i istungi põhitööks oli hinnata  Euroopa 36 filmialast koostööprojekti ja jagada nende vahel ligikaudu 3,6 miljonit eurot. Eesti on Eurimages?i liige möödunud aastast, meie liikmemaks on ca 78 000 eurot. Eurimages?iga on liitunud 32 Euroopa riiki.

?Tallinnfilmi asus tööle ?Eesti film 100? projektijuht Annika Koppel, kes hakkab koordineerima koostööd Eesti filmi sajanda sünnipäeva vääriliseks tähistamiseks. Programmi ?Eesti film 100/ eesti filmi aasta? eesmärk on tuua eesti filmi sajandaks sünnipäevaks 2012. aastal vaatajateni uutel infokandjatel meie filmipärandi paremik ja väärtustada tänast eesti filmikunsti sajandipikkuse ajaloo taustal.

 

TEATER

 

?Neljal korral (9., 15., 21. ja 23. VII) etendub maalilises ja salapärases Soontagana maalinnas Koonga vallas Pärnumaal pärimusteatri Loomine lavastus ?Soolaev ehk Eesti mees ja tema sugu?. Lavastaja Raivo Trass, teksti autor Triin Sinissaar, kunstnik Kristiina Münd. Mängivad Katariina Lauk, Ivo Uukkivi, Ene Järvis, Helene Vannari, Iivi Lepik, Hele Kõre, Indrek Sammul, Raivo Rüütel, Egon Nuter, Hellar Bergmann, Reine Niin ja regilauljad. ?Soolaev? on fantaasia sellest, mis on saanud Soontagana kuulsusrikka vanemate soo järeltulijatest tuhat aastat hiljem. Etendus algab kell 19. Kuna linnuseasemeni on 1,5 versta, on parem kohale tulla juba kella 18.-ks! Pärast etendust viivad ajaloolased Ain Mäesalu ja Mart Laar (15. ja 21. VII asendab Laari Mati Mandel) läbi avaliku väitluse. Järgneb lauludega lõkke- ja rahvamuusikaöö. Kõigil osalistel on võimalus ööbida telkides Soontaganal ning osaleda varahommikusel soomatkal, mis algab kell 3.30.

Hannelore Juhtsalu

?30. VI alustas sellesuvist tegevust Komöödiateater, mängitakse Derek Benfieldi näidendit ?Sanatoorium? (tõlkija Hannes Villemson). Pereisa Harald Korp otsib sanatooriumist rahu ja vaikust, kuid teda jälitavad armuhull sekretär ja armukade abikaasa jne. Osades: Merle Palmiste, Madis Milling, Marika Korolev, Dan Põldroos, Liina Tennosaar ja, Hannes Prikk. Lavastaja Ago-Endrik Kerge, kunstnik Silver Vahtre,.

?20. VI tähistas Eesti Riiklik Nukuteater 53. hooaja lõppu ja jagas kolleegipreemiaid. Hooaja 2004/2005  Lipulaevaks ehk parimaks lavastuseks osutus Maria Uski debüütlavastus ?Isekas hiiglane?. Nukuteatri Pärliks ehk parimaks naisnäitlejaks valisid kolleegid Ingrid Isotamme, Ladvaõunaks ehk parimaks meesnäitlejaks Taavi Tõnissoni, kellele oli lõppenud hooaeg nukuteatris esimene. Parima kõrvalosatäitja preemia Rusikas Silmaauku sai Tiina Tõnis. Puhas Võit ehk parim külaline oli nukuteatri kollektiivi arvates nukukunstnik Rosita Raud. Hooaja suurimaks üllatajaks osutus näitleja Andres Roosileht, kes tegi lõppenud hooajal eduka lavastajadebüüdi.

 

TANTS

 

?19. VI lõppesid viiendad laste ja noorte tantsimise maailma karikavõistlused, kus Eestit esindas moderntantsu kolmes kategoorias Reet Kriegeri juhendatud tantsurühm Palestra. Kõigis kategooriates võideti kuldmedal. Tänavu viiendat korda korraldatud võistlus toimus seekord Poolas Wroclawi linnas. Marinne Kilg võitis esimese koha noorte soolokategoorias tantsuga ?Egoiste?, võit toodi koju ka 9-13 aastaste rühmatantsu kategoorias tantsuga ?R&R? ning 14-17 aastaste kategoorias triumfeeris tants nimega ?Sweet Nothing?.

Krister Kalda

?Juulikuu esimestel päevadel näeb Varssavi linnatänavatel Fine5 tantsuteatri etendusi ?24 tundi? ja ?Two Trains?. Varssavi rahvusvaheline tänavakultuuri festival toimub tänavu 12. korda. Festivali raames antakse etendusi rohkem kui 20s linna populaarsemas välipaigas ja Varssavi vanalinnas. Kuuepäevase festivali programm sisaldab nii teatrit, filmi, tantsu, tsirkust, muusikat kui ka multimeediaetendusi.

 

MUUSIKA

 

?Täna alustab sari ?Ooper raekojas?. Üheksandat hooaega rõõmustavad MTÜ Musicante ja rahvusooper Estonia suvekuudel nii eestlasi kui ka väliskülalisi meeleoluka kontserdiprogrammiga iidses Tallinna raekojas. Sel aastal on avakontsert täna kell 20. Ajavahemikus 1. VII ? 15. VIII antakse kaheksa kontserti.

?33. rahvusvahelisel koorifestivalil Olomoucis (T?ehhi) võistles 122 koori 16 riigist, sealhulgas kolm koori Eestist. Rahvusooper Estonia poistekoor (dirigent Hirvo Surva) võitis kaks kuldmedalit poiste segakooride kategoorias, Tallinna Ülikooli Naiskoor (dirigent Linda Kardna) kuldmedali naiskooride kategoorias ja EBSi kammerkoor (dirigendid Kersti Seitam ja Sille Laursoo) hõbemedali kammerkooride kategoorias. Viimases kulda välja ei antud, seega oli EBS oma kategoorias parim kammerkoor. Võistlusega kaasnevad ka maratonkontserdid ja seminarid. Lauljaid hindas viis ?üriid, mis koosnesid põhilistelt t?ehhidest. T?ehhi koorile läks ka peavõit, selle pälvis Masarykovy Ülikooli Segakoor (dirigent Michal Vajda).

?Tõnu Kaljuste juhatas muusikaühenduse Soundstreams Canada (kunstiline juht Lawrence Cherney) festivali ?Northern Voices? (3. ? 12. VI) uudisteostega galakontserti selle avaõhtul Torontos. Tema käe all laulis neli suurepärast koori: Elora Festival Singers (Kanada), Läti Raadio koor, Norwegian Soloist Choir ja Pro Coro Canada.

Kavas oli kaks maailmaesiettekannet: Robert Murray Schaferi (Kanada) ?Death of Salana? ja John Taveneri (Suurbritannia) ?Invocation and Last Words?, samas R. Straussi motett ?Der Abend? ning osi S. Rahmaninovi ?Koguöisest teenistusest? (?Vesprid?). Koorid asetsesid ettekande ajal kiriku neljas nurgas, dirigent kiriku keskel. Pärast esinesid koorid eraldi või paarikaupa. Koore oli kohal veel Rootsist, Soomest, Taanist ja Saksamaalt, kõik kontserdid toimusid Metropolitan United Church?is. Erik Westberg Vocal Ensemble (Rootsi) laulis ka Arvo Pärdi teost ?Dopo la vittoria? ning Läti Raadio koori kavas oli Pärdi ?Which was the son of…? kõrvuti P. Vasksi ?Litene?ga?. Esines ka Tafelmusik (SLV) Frieder Berniuse käe all ning lõppkontserti juhatas Eric Ericsoni preemia 2003 a laureaat Peter Dijkstra.

Priit Kuusk

?NYYD Ensemble lõpetas oma hooaja Itaalias Ferrara festivalil ?Aterforum ?05?. 12. VI kõlasid Ferrara Teatro Comunales eesti ja soome heliloojate teosed, dirigeeris Olari Elts.

Kõlasid Erkki-SvenTüüri ?Architectonics VI/2?, Magnus Lindbergi ?Coyote Blues?, Toivo Tulevi ?Be lost in the Call?, Sampo Haapamäki mitmel pool premeeritud ?Signature? ning Helena Tulve ?á travers?. Mitme välisreisiga uus huvitav hooaeg jääb ootama oma algust oktoobris.

XIX ?Aterforum? oli pühendatud Põhja-Euroopa muusikale, eelkontsert küll Giacinto Scelsile, seejärel aga 3. ? 12. VI Magnetic North Orchestra ja norra pianist Jon Balke, trompetist Arve Henriksen, pianist Christian Wallumröd, akordionist Kimmo Pohjonen jt. Eesti ansambel kutsuti festivali lõpetama.

P. K.

?14. ? 21. VI toimus Kaunases I rahvusvaheline konkurss ?Olimpo Musicale?, mis oli mõeldud kõikide erialade kuni 18aastastele instrumentalistidele. Võisteldi kuues kategoorias, Eestist oli neli mängijat: I kategoorias 8aastane viiuldaja Heldur Harry Põlda Tallinna muusikakeskkoolist sai eripreemia (õpetaja Ivi Tivik), V kategoorias samuti TMKKst pianistid Kristjan Veermäe (VII klass) ja Eva Vorobjova (VIII klass), kellest viimane sai II koha ja laureaadi tiitli (õpetaja Ada Kuuseoks). VI kategoorias osales akordionist Tambet Anja Tartu H. Elleri nimelisest muusikakoolist (õpetaja Uno Arro).

 

KEELE-ELU

 

?25. VI peeti Simferopoli etnograafiamuuseumis 8 ettekandega keelepäev, esinesid Krimmi ja Eesti lapsed.

Idee sündis aasta tagasi Riias ESTO-l. Eestist kohale sõitnud Mati Erelt, Tiiu Erelt, Raili Pool, Tõnu Tender ja Jüri Valge rääkisid eesti keele ja Eesti keelepoliitikaga seonduvast (muudatustest lauses, uutest sõnadest, slängist ja murretest, keeleõppimisest ning keelestrateegiast). Krimmi eestlaste ettekanded andsid ülevaate eesti koolide õpetajatest Krimmis eelmisel sajandil ning tänastest tegemistest. Saadi ka pilt eesti keele õpetamisest Ukraina teistes piirkondades.

Keelepäeva kakskeelsuse on tinginud kaks asjaolu. Esiteks see, et nii loomuliku integreerumise, 1930. aastate repressioonide kui nõukoguliku venestamise tagajärjel on kohalike eestlaste emakeeleoskus märgatavalt vähenenud. Teiseks olid Simferopoli korraldajad keelepäevale kutsunud suure osa Krimmi Autonoomse Vabariigi valitsusest (mitu ministrit koos asetäitjatega, valitsusjuhi asetäitja jt). See andis võimaluse selgitada Eesti Vabariigi keelepoliitikat (k.a integratsioonipoliitikat) ka ametlikul tasandil. Krimmis, kus läbi aegade on elanud väga paljude rahvuste esindajad, on see väga kohane. Keelepäeva korraldasid EV haridus- ja teadusministeerium, Emakeele Selts, Ukraina Eesti Selts, Krimmi Eesti Kultuuriselts ja Krimmi etnograafiamuuseum.

Jüri Valge

?22. VI tutvustati EKI saalis 9. ja 10. IX 2004 Krimmi etnograafiamuuseumis peetud konverentsi materjalide vastvalminud kogumikku ?Krimmi kogumik II?. (Vt ka raamatututvustusi.)

Krimmi eestlaste identiteedi toetamisest on saanud Eestis enesestmõistetav asi. XX sajandi alguse Krimmi eestlaste kunagi tugevate sidemete taastamine emamaaga sai alguse kodanikuaktiivsuse ja sugulussidemete najal, nüüd on sellel taga riigi tugi. Traditsiooniks on saanud Krimmi eestlaste ajalugu, eluolu, aga ka laiemalt kultuurikontakte hõlmavad konverentsid, kultuuri- ja keelepäevad, 2002. aastast peale on Aleksandrovka koolis taas ametis eesti keele õpetaja.

Eelmise aasta Eduard Vilde Krimmi reisi 100. aastapäevale pühendatud konverentsi algatas ning korraldas E. Vilde ja A. H. Tammsaare memoriaalmuuseum tollase direktori kohusetäitja Livia Viitoli eestvõttel koostöös Simferopoli Krimmi etnograafiamuuseumiga. Üritust toetasid selgi korral Eesti kultuurkapital ning haridus- ja kultuuriministeeriumi keeletalitus. Nüüdki rõhutati, et kogu sellesuunaline tegevus poleks nii tõhus ilma Eesti Ukraina saatkonna ning suursaadik Paul Lettensi aktiivse osaluse ning toeta.

2003. aasta sügisel kutsus Vilde muuseum kõiki Krimmis elanud või sealsete juurtega inimesi mälestusi üles tähendama ja muuseumile saatma. Kogumiku esitlusel luges L. Viitol katkendeid talle saadetud Vilde-aegse Samruki küla kooliõpetaja Andres Tuisu kirjadest ja andis need üle vastsele Eesti Kirjandusmuuseumi direktorile Janika Kronbergile. Esitlusel osalesid kogumiku artiklite autorid, Ukraina Eesti saatkonna nõunik Juri Boiko, koosviibijaid rõõmustasid lauluga Eesti Ukrainlaste Kongressi liikmed Svetlana Berezina ja Galina Trint?uk. Krimmi juurtega Ida Välik, kes on üles kirjutanud raamatu jao mälestusi Samruki külast, tänas asjaosalisi Krimmi eestlaste nimel. Ta oli väga liigutatud sealsetele eestlastele osutatud tähelepanust.

Aili Künstler

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming