Uudised

 

FILM  ?Eesti film 100? tähistamine lepiti kokku

?2. juunil Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiivi õuel peetud Eesti filmi suvepäeval andsid seitsme asutuse ja organisatsiooni esindajad allkirja ühiste kavatsuste kokkuleppele, et tähistada Eesti filmi juubelit aastal 2012. Ettevalmistava programmi algatamise ja elluviimise kokkuleppele kirjutasid alla kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles, Eesti Televisiooni peadirektor Ilmar Raag, Eesti Filmi Sihtasutuse peadirektor Martin Aadamsoo, Eesti Kultuurkapitali juhataja Raul Altmäe, Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiivi direktor Ivi Tomingas, Eesti Filmiajakirjanike Ühingu esimees Jaan Ruus ning Tallinnfilmi juhataja Margit Vremmert.

Kokkuleppe tekstis väljendatakse ühist tahet teha jõupingutusi selle eesmärgi nimel, et programmi ?Eesti film 100? raames ?väärtustada Eestis valminud filme, tuues haruldaseks muutunud teosed taas rahva ette tänapäevaseid tehnilisi vahendeid kasutades; hoida Eesti filmi kui meie rahvuskultuuri olulist osa avalikkuse pideva tähelepanu all? (vt kokkuleppe täisteksti aadressil www.efsa.ee ? uudised).

Programm ?Eesti film 100? ei tähenda ainuüksi Eesti filmi juubeliaasta tähistamist 2012. aastal, mil möödub sajand Johannes Pääsukese esimesest filmivõttest Tartus, vaid see on seitse aastat kestev ürituste ja algatuste seeria, mille hulka kuulub muu hulgas Eesti filmiklassika teoste restaureerimine ja taaskasutusse andmine, filmiraamatute kirjastamine, näituste korraldamine, Eesti filmide retrospektiivide läbiviimine rahvusvahelistel festivalidel jpm.

Esimesena valmisid ?Eesti film 100? programmi raames Eesti Filmi Sihtasutuse, Tallinnfilmi ja Eesti Kultuurkapitali koostöös kolme nukufilmi restaureeritud koopiad: Riho Undi ja Hardi Volmeri ?Kevadine kärbes? ja ?Sõda? ning Riho Undi ?Kapsapea?. Viimane alustas märtsikuus programmi ?Europe in Shorts? osana ringlust Euroopa filmifestivalidel, Tamperest Cannes?i ja edasi veel paarikümnele festivalile. Eesti Televisioon on algatanud 1968. aastal valminud telefilmi ?Pimedad aknad? restaureerimise. Filmiarhiiv on võtnud fookusse 1930. aastail tegutsenud Eesti Kultuurfilmi ja 1920. aastail tegutsenud Estonia Filmi tegevusloo.

Täpsem ürituste ja ettevõtmiste kava ning esialgne eelarve aastateks 2006 ? 2012 peab valmima 2005. aasta novembri lõpuks. Loomulikult kaasab algatusrühm programmi elluviimiseks kõigi teiste asjaomaste ning filmist huvitatud asutuste ja organisatsioonide esindajaid. Kõik avangardsed ideed on teretulnud.

Jaak Lõhmus

?6. juunil alanud Annecy maailma suurimal ja tähtsaimal animafilmide festivalil osaleb kaks Eesti animafilmi: ?Frank ja Wendy? on valitud võistlusprogrammi ja ?Laud? osaleb ?Pano­rama? programmis. Eesti Joonisfilmis tehtud ?Frank ja Wendy? autoritest sõidavad kohale stsenarist ja kunstnik Priit Pärn ja üks re?issööridest Ülo Pikkov. ?Panorama? programmis osalev ?Laud? valmis stuudios Nukufilm debütanti­dest re?issööride Mari-Liis Bassovskaja ja Jelena Girlini käe all. Annecys näidatakse tänavu kokku 230 filmi. Festivaliga paralleelselt peetakse ka animafilmide turgu (MIFA). Varasematel aastatel on Eesti filmidest Annecys auhinna võitnud Rein Raamatu joonisfilm ?Põrgu? (1985), ?ürii diplomi on saanud Priit Tenderi ja Mikk Ranna film ?Vares ja hiired? (1999). Tänavuse festivali auhinnad kuulutatakse välja laupäeval, 11. juunil.

?Nukufilmis valminud plastiliinitehnikas ?Porgand? (re? Pärtel Tall) võitis Vilniuses Baltimaade Prix Jeunesse, teise auhinna pälvis sama stuudio nukufilm ?Miriami peitusemäng? (re? Priit Tender).

Maailma üht mõjukaimat laste teleprogrammide festivali ja võistlust toetavad ka EBU ja UNESCO. Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Läti rahvusliku televisiooni lasteprogramm ?Looduse raamat?.

?Soome-Hollandi-Hiina-Eesti ühisfilmi ?Armuvalus sõdalane? (?Jade Warrior?, re? Antti-Juhani Annila) filmivõtted algavad 2. VIII Soomes. Eestis (Padisel, Vihterpalus ja Tallinnas) filmitakse 7. IX ? 6. X. Täispikk mängufilm ?Armuvalus sõdalane? ühendab Aasia esteetika ja Soome maastiku, ühendab iidse soome ning hiina mütoloogia esimeseks Soome kung-fu-filmiks, mille tegevus toimub kahes ajastus, tänapäeval ja ?Kalevala? aegadel. 7000 aasta eest võitles üks armuvalus hiina sõdalane oma saatusega. Ta soovis viimast korda olla koos oma armastatuga… ja ta saab selle võimaluse, kuid hoopis teisel, kaugel maal ning hoopis teises, kauges ajas, külmas Põhjalas, tänapäeva Soomes. Re?issöörina debüteerib A. J. Annila, peaosades mängivad soome näitlejad Tommi Eronen, Markku Peltola, Krista Kosonen; ühes kandvas rollis võib näha Elle Kulli. Filmi võttegrupis on Eesti tootmisjuht Tiiu Õunapuu, Eesti osa lavastuskunstnik on Ronald Kolman. Filmi eelarve on 39 miljonit krooni, millest Eesti osalus on 3,9 miljonit. Filmi rahastavad Soome Filmi Sihtasutus, YLE TV 1, Eesti Filmi Sihtasutus, Sandrew Metronome Distribution Finland OY, A-Film (Benelux) ning ZDF/ARTE. ?Armuvalus sõdalase? esilinastus on planeeritud 13. X 2006.

 

KUNST

 

?Täna kell 17.30 avatakse 51. Veneetsia rahvusvahelisel kunstibiennaalil Palazzo Malipieros Mark Raidpere näitus ?Isolaator?. Näitust korraldab endiselt kaasaegse kunsti eesti keskus eesotsas Sirje Helmega, tänavune kuraator on Hanno Soans. Kobar intiimseid näituseruume Palazzo Malipieros leiab rakenduse ?kontseptuaalse korterina?, kus Mark Raidpere pere-, päritolu- ja identiteedivastuolusid eritlev isikunäitus märgistab privaatsuse koordinaattelgi sotsiaalses ruumis. Vaataja, kes puutub siin esimest korda kokku Raidpere varajaste enesepildistuste homoerootiliste motiivide küllastatud groteskiga, on ehk üllatunud. Raidpere pildistas end toona kodus enese põletamiseni viinud kriisist toibudes oma isa Zenit E-ga, mis oli küllap sama vana kui ta ise. Mõnevõrra hiljem sai sellest näitus ?Io? (1997), kus isiklikust materjalist sai avalik asitõend. Huvi isiksuse hapruse vastu kordus teises võtmes videos ?Isa? (2001), ekskursioonina hiljuti psühhoosiseisundi läbi elanud isa elukeskkonda magalarajooni kitsukeses korteris. Ka tänased, valdavalt intervjuudel põhinevad tööd jätkavad psühhoanalüütilisena tõlgendatavat jalutuskäiku isa-ema-kodu-ja-mina suhete kvadraadis. Neid iseloomustab kõrgepinge privaatse ja avaliku, loomuliku ja lavastusliku, juhusliku ja representatiivse vahel.

?3. VI avati Tallinna vanalinna päevade raames Ungari Instituudi galeriis graafika- ja keraamikanäitus ?Ühisosa?. Näitusel osaleb neli keraamikut Kersti Laanmaa, Karin Kalman, Annika Vilippus ja Annika Teder ning graafik Marje Üksine. Neid kunstnikke ühendab peale sõprussidemete ka osalemine Ungaris rahvusvahelistel keraamika- ja portselanisümpoosionidel Siklósis ning rahvusvahelisel maalisümpoosionil Szentgotthardis. Näitusel välja pandud tööd on tehtud Ungaris või on seal valminud tööde edasiarendus. Töid on jämedast ?amotist peene portselanini ja segatehnikast värvirõõmsate joonistusteni.

?10., 11. ja 12. VI on EKA galeriis vaadata Anton Kooviti eksperimentaalfontide seeria ?KORK? (?Kõik on raudselt korras?). Väljas on plakatid, aerosooliga joonestatud tähed ning ka projektide fotodokumentatsioon koos videokatketega. Kooviti eksperimentaalsus seisneb idees lisada grafiti/tähedisaini varamusse uusi tähekujundusi, mis haaravad enda alla osakese linnaruumist, samas võimaldavad valminuna tüpograafilist rakendust: fotomenetlusena trüki- ja digitaalmeedias või tehnikapõhiste fontidena. Kirjakujud on saavutanud lihvi tänavaoludes katsetuste tulemusel.

?3. VI avati Kastellaanimaja galeriis Lii Pähkel-Mällo meremaalinäitus. Kunstniku viimaste aastate järelimpressionistlikud vabaõhumaalid meenutavad oma vaimsuselt XX sajandi alguse prantsuse foviste, eriti Raoul Dufy Marseille? sadamavaateid merel hulpivate purjekatega. Tema õlimaalid on tõepoolest maalitud kohapeal, enamasti Pirital, ent ka Pärnus ja Haapsalus. Eesti marinistide töödele on tulnud tema loomingu näol suurepärane ja meeleolukas täiendus.

?16. VI kella 17 ? 23 toimub Kadriorus Tallinna linnamuuseumi filiaalides ?Suur muuseumide suveöö?. Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare ja Peeter I majamuuseum kutsuvad linnarahvast nautima kirjandust, kultuuri, ajalugu ja arhitektuuri. Avatakse ka fotonäitus ?Kadriorg vanadel fotodel?. Arhitektuuriajaloolase Mart Kalmu seltsis avastatakse möödunud sajandi alguse Kadriorgu, samal ajal võivad lapsed tegutseda Tammsaare muuseumis isetegemise tubades. Kogu õhtu lõpeb Vilde muuseumis kammerliku muusikaööga. Esineb Salongi Trio, solist Ludmilla Kõrts.

?7. VI avati Deco galeriis Marge Viiru näitus ?11 ruumi?. Stuudio 22 liikme pildid fikseerivad hetkeseisundeid. Eksponeeritud tööd on valminud 2004. aasta lõpul ning 2005. aasta algul.

?2. VI avati rahvusraamatukogu VI korruse galeriis saksa filmimehele Werner Herzogile pühendatud fotonäitus ?Film peab olema füüsiline. Werner Herzog?. Eksponeeritud 52 fotot peegeldavad Herzogi dünaamilisust ja jõudu, näitavad teda pidevalt ringi tormavana, dirigeerivana, väsimatu ja kirgliku lavastajana. Werner Herzog on alati tähtsaks pidanud oma filmide füüsilist veenmisjõudu. Usutavus tuleneb tema arvates läbielamisest, mis võib ületada taluvuse piiri. Ka oma tegevust lavastajana näeb ta ennekõike atleetliku tööna. Herzogi kolme filmi võtetel osalenud ?veitsi fotograafil Beat Presseril on õnnestunud see füüsiline dimensioon veenvalt piltidel jäädvustada.

?2. VI avati Vene kunsti galeriis Moskva kunstnike Vladimir Salnikovi ja Niina Koteli maalide näitus. Vladimir Salnikov on ühendanud nõukogude aseksuaalse keha idee pornofilmide üleseksualiseeritud kehaga. Tulemus on kollektsioon ?10 000 vasakpoolset naise kõrva?. Tallinnas esitab ta sada kõrvaportreed, mis on teostatud ranges akadeemilises laadis.

Niina Kotel on maalija ja videokunstnik. Tema põhimõte on kujutada ainult seda, mida ta tõesti hästi tunneb, ning nii on tema piltidel sageli inetud ja banaalsed asjad, kuigi harva äratavad temas vaimustust ka eksootilised esemed. Installatsiooni ?Koristamine? kaasaegne anarhistlik esemeline maailm koosneb ?Kinder suprise?i? üllatusmunade koletistest.

?6. VI avati Tartu Kunstimuuseumi Kivisilla pildigaleriis Tartu ülikooli 2005. aasta maalikunsti eriala bakalaureuseõppe lõpetajate näitus. Irina Krivonogova (juhendaja prof Jaan Elken) on lahendanud oma maaliseerija ?Doom? traditsioonilise maalilise maali vahenditega, ent toonud vaataja õrritamiseks perfektselt läbimaalitud koloristlikku maalikeskkonda arvutimängude totralt banaalsed süsteemid. Peeter Ora (juh Lauri Sillak) on tänavune Lembit Rändi stipendiumi laureaat. Tema neljast maalist koosnev kostüümimaalide ekspositsioon ?Charles I elu ja surm? on lahendatud postmodernistliku lavastusena luksuslikes neobaroksetes raamides. Piret Vapajeva (juh Jaan Elken) uurib oma maalikeskkonnas ?Naise nägu? omaenda perekonna islamikultuuriga piirnevaid juuri, maale võiks tõlgendada ka naisuuringute valdkonna terminoloogia toel. Kristi Soe (juh Lauri Sillak) maalid ?Kolm? tõlgendavad kaasaegses võtmes euroopa sakraalses maalitraditsioonis kõige sagedasemaid teemasid, millised on ?Kristust ristil?, ?Madonna lapsega? ja ?Maarja kuulutus?. Kristlikud motiivid on asetatud tapeedina taustaks jaapani gei?akli?eedele.

Tartu Kunstimajas on eksponeeritud samuti neli bakalaureusetööd. Peeter Krossman (juh Valeri Vinogradov) ?Galria Soili minimum? on lahendatud abstraktse ekspressionismi klassikaliste kaanonite raamides. Priit Petrovi (juh Peeter Allik) kasutab oma kolmes suureformaadilises abstraktsioonis ?Paremal ja vasakul? veidi järsemaid ja maskuliinsemaid maalivõtteid. Gerli Pihlaku (juh Jaan Elken) näiliselt kerges neopopi võtmes maalitud sari ?Murdunud röntgenikiired? keskendub tõsistele eksistentsiaalsetele probleemidele. Raivo Välli (juh Jüri Kask) kolmest maalist koosnev ?Unenägu? lähtub sellistest ajatutest probleemidest nagu kuldlõige, tasakaal ja harmoonia.

?8. VI avati Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Tartu kõrgema kunstikooli tudengite lõputööde näitus ?Täidetud tühjus?. Eksponaatide hulgas on rõivakollektsioone, gobeläänvaipu, skulptuure, suuremõõtmelisi mööbliesemeid, maale, fotoseeriaid ja firmagraafika kujundusi. Tänavu lõpetab Tartu kõrgema kunstikooli 42 kunstnikku.

?8. VI avati Tartu keskaegse toomkiriku renoveeritud tornid. Ajaloolise toomkiriku renoveerimistööd on kestnud juba 2001. aastast ning jätkuvad ka käesoleval aastal kiriku põhjalöövis. Ligi viie aasta jooksul on tööde teostamiseks kulunud 14 miljonit krooni. Tartu ülikool ja Tartu linn on kumbki finantseerinud arhitektuurimälestise korrastamist 5 miljoni krooniga ning kultuuriministeerium 4 miljoni krooniga.

?Täna kell 16 tutvustatakse Tartu Kunstimuuseumis T?ehhi vabariigis Česki Krumlovis Egon Schiele kunstikeskuses eksponeeritavat Tartu KMi näitust ?Ekspressionism eesti kunstis? ja esitletakse kataloogi.

?Euroopa kaasaegse ehtekunsti triennaali peapreemia anti Kadri Mälgule. Mai lõpul avati Belgias Brüsseli külje all asuvas Seneffe?i lossi hõbedamuuseumis Euroopa ehtekunsti triennaal. Seekord olid osalema kutsutud ka Hispaania ja Eesti (Barcelona ja Tallinna koolkond). Eestist 10 ehtekunstnikku: Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Kristiina Laurits, Tanel Veenre, Julia Maria Pihlak, Ketli Tiitsar, Maria Valdma, Bruno Lillemets, Kertu Tuberg, Kadri Mälk. Triennaali peapreemia läks jagamisele Kadri Mälgu ja Bernard François? vahel (Belgia). Mälgult oli eksponeeritud lisaks varasematele ohvriplaatidele ka viimaste aastate Fata Morgana teemalisi ehteid.

?Mai lõpul avati 5. Fabergé noorte ehtekunstnike biennaal, seekord Lahtis. Osalesid Venemaa, Põhja- ja Baltimaade noored ehtekunstnikud. Preemiaid jagati kahes vanuserühmas. Kuni 35aastaste kunstnike vanuserühmas tuli teisele kohale Anne Reinberg (?Kosk?, juhendaja Kadri Mälk). Kuni 25aastaste vanuserühmas sai eripreemia Marita Lind (käeehe ?Rõdu?, juhendaja Rein Mets). Äramärkimist leidis ka Kristel Küti kohapeal ekspromptsarjas ?Be green? valminud kehaehe.

?Bukaresti nüüdiskunsti muuseumis on väljas Jaan Toomiku videote näitus. 1000 ruutmeetrisel pinnal eksponeeritud kaheksa videoteost annavad Toomiku videokunstist läbilõike: ekspositsioon algab Kiasma kogudesse kuuluva teosega ?Tantsides koju? ning lõpeb päris viimaste töödega. See on seni vaieldamatult Toomiku suurim personaalnäitus.

 

TEATER

 

?4. ja 5. VI peeti Käsmus Eesti Teatrikriitikute Ühenduse töökoosolek. Seekord vaatasid teatrikriitikud sissepoole: arutleti ühenduse oleviku-tuleviku ning mõtte ja olemuse üle. Peeti oluliseks ühendusse kuuluvate kriitikute arvu suurendamist, et seeläbi tõhustada kriitikkonna tegevuse efektiivsust ning tõsta ühenduse tähtsust teatrimaastikul. Samuti peeti oluliseks, et kriitikute mõttetalgud muutuksid konstruktiivsemateks ja toimuksid sagedamini ning et nende sisu jõuaks ka vajadusel sihtgruppideni. Andres Keil pakkus välja idee, et vähemalt korra aastas võiks ETKÜ välja anda almanahhi pikemate ülevaadete-arvustustega, mis oleksid suunatud eelkõige teatritegijatele. Margus Kasterpalu rääkis sügisesest ?Draama? festivalist. Ühenduse esimees Rait Avestik tutvustas sügisel ETKÜ korraldatavat teatrikriitikaseminari. Ka tehti ettepanekuid ühenduse Hea Teatri Auhinna selleaastase laureaadikandidaatideks, mis antakse üle Draama festivalil.

?Vanemuise teatri võistkond võitis esikoha 5.-6. VI Nelijärvel toimunud Eesti teatrite suvespartakiaadil. Traditsioonilisest suvespartakiaadist võttis tänavu osa enamus Eesti kutselistest teatritest. Kahe päeva kestel pisteti rinda jalgpallis, võrkpallis, veekorvpallis, ümber järve jooksus, aeroobikas, karaokes jms. Kuivõrd spartakiaadi seekordseks korraldajaks oli Vene Teater, kuulusid võistluste kavva mitmed venepärased võistlusmängud nagu doomino, turakas, gorodki, jaht venepäraselt. Toimus ka Eesti ja Peterburi näitlejate jalgpallikoondise sõpruskohtumine, mille võitsid vene kolleegid. Vanemuise järel sai teise koha Estonia ja kolmanda Eesti Draamateatri võistkond. Vanemuise võistkond tuli esimeseks ka 2001. ja 2002. aasta suvel.

Tambet Kaugema

?7. VI esietendus Padise kloostris Tom Stoppardi ?Rosencrantz ja Guildenstern on jälle surnud?. Lavastaja Hendrik Toompere jr (Eesti Draamateater) ja kunstnik Ene-Liis Semper (Teater NO99) on loonud keskaegsete müüride vahele veider-lummava maailma, kuhu jõhkralt heidetakse kaks golfimängijat. Nimiosades Üllar Saaremäe ja Marko Matvere, lisaks Toomas Suuman, Velvo Väli, Ülle Lichtfeldt, Tarvo Sõmer, Tiina Mälberg, Peeter Jakobi, Peeter Rästas, Liisa Aibel, Erik Ruus, Märt Avandi, Margus Stalte, Volli Käro ja Eduard Salmistu.

Rosencrantz ja Guildenstern on tegelased Shakespeare?i ?Hamletist?, kus neil nimitegelase sõpradena oli küll täita pigem marginaalne osa. Briti uue aja tunnustatumaid näitekirjanikke Tom Stoppard on aga võtnud need kaks tüüpi ja tõstnud nad tegevuse keskpunkti, jutustades meile sellest, mis toimus ?Hamleti? stseenide vahel.

?Täna esietendub Ugala suvelavastus, Oskar Lutsu ?Suvi?, mille on dramatiseerinud ja lavale seadnud Peeter Tammearu. ?Suve? mängitakse Ugala tiigi kaldal, Nipernaadi platsina tuntuks saanud paigas, kuhu nüüdseks on kunstnik Jaak Vausi käe all kerkinud Paunvere küla ning osa Tartu linnagi. ?Suve? lavastusega jätkab Ugala ?Toomas Nipernaadiga? alustatud eesti klassika taasavastamise rada. Nii on Ugala ?Suves? olemas kõik teada-tuntud lood… Ent mitte ainult. Paunvere kõrval on mängu võetud ka Tartu linn ning Arno, Lesta ja ärimees Kippeli sealsed tegemised. Omaette vürtsi lisavad lavastusele laulud eesti muusikavaramust. Lavastuse muusikalise kujunduse on teinud Peeter Konovalov, liikumise seadnud Oleg Titov. Kesksetes rollides astuvad publiku ette Karol Kuntsel (Toots), Maria Soomets (Teele) ja Meelis Rämmeld (Kiir). Kaasa teeb suur osa Ugala trupist.

?Suve? mängitakse Ugala tiigi kaldal 10 korral 10. VI ? 17. VII.

 

MUUSIKA

 

Tubina juubelikonverents

?Eesti Muusikaakadeemia korraldab koostöös Eduard Tubina Ühinguga 16. ? 17. VI rahvusvahelise teaduskonverentsi, mis on pühendatud helilooja 100. sünniaastapäevale.

Konverents algab 16. VI kell 9.45 Tubina ühingu 5aastast tegevust tutvustava näituse esitlusega EMA 2. korruse fuajees ning jätkub ettekannetega auditooriumis A-402. Esinejate hulgas on helilooja poeg Eino Tubin, meie muusikateadlased Mart Humal, Urve Lippus, Vardo Rumessen, Margus Pärtlas, Maris Kirme, Kerri Kotta ja Jelena Gand?u, Eestis juba omainimesteks saanud Hans Gunter Lock ja Gerhard Lock. Samuti rida väliskülalisi ? Timothy L. Jackson, Graham Phipps ja Anne Kilstofte USAst, Edward Jurkowski Kanadast, Veijo Murtomäki Soomest, Tomi Mäkelä Saksamaalt, Hans Åstrand Rootsist ja Arnolds Klotiņ? Lätist. Põhiline töökeel on inglise keel. Konverentsi korraldamist toetab Eesti Teadusfond (kava www.ema.edu.ee).

18. VI jätkuvad juubeliüritused Alatskivil ja 19. VI Tartus. Elleri-nimelises Tartu Muusikakoolis toimub algusega kell 11 eestikeelne ettekandekoosolek, kus astuvad üles Uno Uiga, Reelike Raja, Piret Väinmaa, Jane Muttik ja Hanna Kõrvel.

?Tõnu Kaljuste dirigeeris 4. IV Toronto ?Soundstreems Festivalil? ? tema juhatusel sai Kanada publik maailma esiettekandes kuulda John Taveneri teost ?Invocations And Last Word? ning R. Murray Schaferi kompositsiooni ?The Death of Shalana?.

Need olid festivali avamiseks kirjutatud teosed neljale koorile ning esitajaiks olid Metropolitan United Church?is Norra solistide koor, Eleonora Festival Singers, Läti Raadio koor ja Pro Coro.

?Rahvusvaheline Heliloojate Rost­-rum (International Rostrum of Composers) toimus tänavu 6. ? 10. VI Viinis. Ürituse korraldab Rahvusvaheline Muusikanõukogu (International Music Council) koos Austria Raadioga (ORF).

Rostrumil osalevad raadiojaamad üle kogu maailma oma salvestistega nüüdismuusikast. Tänavu toimub rostrum 52. korda ja võistleb 60 heliteost kolmekümnest riigist.

Eestit esindab Tõnis Kaumanni ?Ausgewählte Salonstücke?, esitaja Uus Tallinna Trio ning Kristjan Kõrveri ?Co?, esitajad Vambola Krigul löökpillidel ning Tallinna Kammerorkester Lauri Sirbi juhatusel. Rostrumi ?ürii tööst võtab osa Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Tulemused selguvad reedel, 10. VI kell 14.

?Maineka Hollandi festivali (1. ? 26. VI) raames korraldati Amsterdami eri saalides 7. VI ? 10. VI neli kontserti Arvo Pärdi loomingust, millel kõlas ühtekokku 20 teost, neist viis Hollandi esiettekanded.

Kontserdipaikadeks olid De Nieuwe Kerk, Muziekgebouw ja kuulus Concertgebouw, kavad kandsid pealkirju, mis seondusid olulisema teosega neist: ?Miserere?, ?Stabat Mater?, ?Como cierva sedienta? ning eraldi õhtul suurteos ?Kanon pokajanen?, mis läks Eesti Filharmoonia Kammerkooriga Tõnu Kaljuste juhatusel. Avakavas samuti meie kammerkoor, Hilliard Ensemble, instrumentaalansambel, kontratenor David James ning organist Christopher Bowers-Broadbent Paul Hillieri juhatusel; teise kava esitasid Hilliard Ensemble ja Xenia Ensemble koos oma solistidega; ka kolmandas Eesti kammerkoor ning Haagi Residentie Orkest Olari Eltsi dirigeerimisel, solistiks sopran Patricia Rosario. Veel viieski kummardus tuleb meie heliloojale festivalilt Amsterdamist, kui 18. VI Concertgebouw?s on õhtu kahe peale Arvo Pärdile koos Alexander Knaifeliga teineteisele lähedaste vaimulike teostega: Knaifeli ?Litanei? (1988) ning Pärdi ?Litany? (1996). Ettekande teevad Hollandi Raadio Filharmoonia orkester, Capella Amsterdam ning briti vokaalansambel Cardinall?s Musick, dirigeerib Reinbert de Leeuw.

Priit Kuusk

?Viis aastat tagasi asutatud Veljo Tormise fond (VTF) jõuab sel aastal esimese toetuste jaotamiseni. Fond asutati helilooja enda ja Eesti Kooriühingu initsiatiivil Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde 2000. aasta novembris ja fondi stipendiumide eesmärgiks on rahvusliku suunitlusega kooriloomingu väärtustamine.

VTF stipendiumi kandidaadiks võib esitada heliloojaid, kes oma loomingus puudutavad neid mõtteid ja tundeid, mis on Tormisele tema elutöös tähtsad olnud. Kandidaate võivad esitada koorid, koolid, üksikisikud. Otsustajaks on fondi seitsmeliikmeline halduskogu ja sinna kuuluvad peale Veljo Tormise ka mitmete koorimuusikaga seotud institutsioonide esindajad Eesti Kooriühingust, Heliloojate Liidust, Kirjanike Liidust, EMAst ja Kuusalu Veljo Tormise Kultuuriseltsist. Tulevikus määratakse stipendiume iga kahe ja kolme aasta tagant ning need antakse üle Veljo Tormise sünnipäeval 7. VIII tema kodukülas Kuusalus toimuval kontserdil.

Veljo Tormise fond kuulutab välja esimese kandidaatide esitamise ja palub saata ettepanekud 1. VII Eesti Kooriühingusse Roosikrantsi 13, 10119 Tallinn; e-mail: kooriyhing@kul.ee

Ühtlasi on heliloojal tungiv palve sõpradele või ametimeestele, kes teda sel suvel 75. sünnipäeva puhul õnnitlema tulevad, teha lillede või kinkide asemel samaväärne annetus tema fondi kontole nr 221001101347 (selgitus: Veljo Tormise fond) või kohapeal sularahas.

 

KIRJANDUS

 

?Tallinna keskraamatukogu kutsub lapsi 1. VI ? 1. VIII kaasa lööma suvises lugemisprogrammis ?Suvi raamatuga?. Kolmandat aastat korraldatav lugemisprogramm on mõeldud selleks, et äratada lastes huvi lugemise kui ühe võimaliku vaba aja veetmise võimaluse vastu. ?Suvi raamatuga? on lugemisprogramm nii eesti kui vene keeles lugevatele lastele.

Lugemisprogrammi jaoks on raamatukogu töötajad välja valinud neliteist eestikeelset ja kaheksa venekeelset uuemat lasteraamatut.

Iga raamatu kohta on koostatud väike küsimustik, mille laps peab täitma raamatu tagastamisel. Täidetud küsimustiku vastu saab raamatukoguhoidjalt lugemisprogrammi kleebise. Kui 1. augustiks on lapsel kogutud vähemalt 10 kleebist, on ta oodatud suvise lugemisprogrammi lõpupiknikule, mis toimub laupäeval, 13. VIII kell 12 Kännukuke raamatukogu mänguväljakul (E. Vilde tee 72).

?10. VI peetakse Koguva külas Muhu muuseumi ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühisseminar, mis on pühendatud sajanditaguse tuntud kirjaniku, muhulase Villem Grünthal-Ridala 120. sünniaastapäevale. Ühtlasi on see osa ürituste seeriast, millega kirjandusmuuseumi eestvedamisel tähistatakse Noor-Eesti sajandat aastapäeva.

Päeval kell 12 avatakse Muhu muuseumis Toomal Villem Grünthal-Ridala elu ja loomingut tutvustav näitus. Kell 13 algab teadusseminar. Esimeses, kodukoha- ja perekonnaloolises plokis kõnelevad Ago Rullingo Muhu Muuseumist, kirjaniku lapselaps Riho Grünthal Helsingi ülikoolist ning Heino Räim kirjandusmuuseumist.

Ettekandepäeva teisel poolel keskendutakse Ridala tekstidele ning püütakse teda määratleda laiemas kontekstis. Esinevad Kadri Tüür Muhu muuseumist, Maria Lotman Tartu ülikoolist ning Peeter Olesk Tartust.

Ettekandepäevale on oodatud kõik kirjandus- ja kultuurihuvilised.

 

VARIA

 

X avatud ühiskonna foorum ?Kus lõpeb Euroopa??

10. VI algab kell 13 Olümpia konverent­sikeskuses foorum ?Kus lõpeb Euroopa??. Keskendutakse Euroopa tulevikule, teemale, mis pärast põhiseaduse tagasilükkamist prantslaste ja hollandlaste poolt on tulipunktis tervel kontinendil. Konverentsi peaesineja on Jeremy Rifkin.  Kas Euroopa Liit on valmis uuesti õppima, ennast kokku võtma ning astuma uue sammu oma ajaloos ajal, mil viimase laienemise järgne põhiseaduse ratifitseerimisprotsess liikmesriikides on takerdunud? Washingtonis paikneva Foundation on Economic Trends president Jeremy Rifkin on oma ettekande pealkirjastanud ??Euroopa unelm?, kodanikuühiskond ja ELi idanaabrus?. Uuest Euroopast ja uutest naabritest kõneleb Toomas Hendrik Ilves. Diskussioonis vaetakse kodanikuühiskonna rolli Euroopa Liidu uue naabruse demokratiseerimisel ning selles osalevad J. Rifkini ja T. H. Ilvese kõrval ajakirja Diplomaatia peatoi­metaja Kadri Liik ja nimeka Brüsseli think-thank?i Centre for European Policy Studies vanemuurija Michael Emerson.  15 aastat tagasi asutatud Avatud Eesti Fondi eesmärk on kaitsta ja väärtustada avatud ühiskonna põhimõtteid ning toetada osalusdemokraatia ja kodanikuühiskonna arengut. 1996. a otsustas AEFi nõukogu tähistada fondi sünnipäe­va avatud ühiskonna foorumitega, kus arvamusliidrid, kodanikuühenduste ja meedia esindajad ning poliitikud arutlevad ühiskonna toimemehhanismide üle ja tekitavad ühiskonnas mõttevahetuse Eesti ja maailma arengusuundadest.

 

MAAKONNAUUDISED

 

Raplamaa

?29. V toimus Tohisoo mõisas Kohila koolituskeskuses lahtiste uste päev, kus oli võimalik tutvuda majaga, vaadata mitmeid näitusi, kuulata muusikat koolituskeskuses tegutsevate ansamblite ja muusikaosakonna laste esituses ning proovida kätt erinevates töötubades. Mõisapargis peeti samal ajal Eesti Keraamikute Liidu eestvõttel traditsioonilist potilaata.

Külli Kõiv

Põlvamaa

?7. V toimus Põlva kultuuri- ja huvikeskuses konverents ?Laulupeoliikumise  minevik, olevik ja tulevik? tähistamaks  150 aasta möödumist Põlvas peetud esimesest laulupühast. Konverentsil keskenduti  laulupeoliikumise probleemidele nii vabariiklikul kui maakondlikul tasandil.  Esinesid Tiiu Ots, Helje Põvvat, Ilmar Moss, Aet Maatee. Vaadata sai ka teemakohast näitust.

Põlva kanti tuleb pidada põliseks laulumaaks ja varaseimaks koorilaulu levikualaks Maarjamaal. Vanimad teated kihelkonnakooli koori, seega esimese eesti laulukoori kohta üldse on pärit XIX sajandi esimesest kümnendist, kui Kanepi pastor Johan von Roth õpetas lastele lauluoskust ja hoidis ka ise taktikeppi. Mõnekümne aasta järel hakati Põlva kandis korraldama ka laulupühi. Ajalooallikad kinnitavad, et juba 1855., 1857. ja 1858. aastal peeti Põlvas laulupühi ja -päevi. Kui seni langes esimese laulupeo au Sõrvemaale (1863. a Anseküla laulupühale), siis nüüd kuulub esmakorraldaja au Põlvale. Praeguselt Põlvamaalt käisid I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal Kanepi, Põlva ja Räpina meeskoor.  12. VI toimub Intsikurmus  Põlvamaa  laulu- ja tantsupidu ?Rõõm ajas?.

 

?Et jäädvustada  ja teadvustada omakandi suurmehe Jakob Hurda pärandit, annab Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts  tänavu  neljateistkümnendat korda välja  Hurda  rahvuskultuuri  auhinnad.  Autasud määratakse eriliste teenete ja viljaka kestva tegevuse eest rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel. ?ürii koosseisus esimees maavanem Urmas Klaas, liikmed  Ingrid Rüütel, Imbi Saava, Peeter Aas, Ülle Podekrat, Rein Vill, Paul Hagu ja  Merli Kleinert valis 2005. a Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna  üleriigiliseks  laureaadiks  Eesti Rahva Muuseumi kauase direktori, ajakirja Muuseum asutaja  ja toimetaja Aleksei Petersoni  ning maakondlikuks laureaadiks Põlva  Käsitööklubi juhendaja ja käsitööpäevade korraldaja  Asta Tageli.

Auhinna suurus on tänavu 10 000 krooni, sellega kaasneb tunnistus ja kunstnik Jaan Kaljo graafiline leht Jakob Hurdast. Auhinnad antakse tänavu üle 24. VII Himmastes Põlvamaa folklooripeol ?Lähme lauldes läbi küla…?

Rein Vill

Pärnumaa

?6. V avati Pärnu keskraamatukogu perioodikasaalis vaba­kutse­lise kunstniku Aivar Kurvitsa linoollõigete näitus ?Egiptus?. 

 Vabakutselise kunstnikuna on Aivar Kurvits oma töid eksponeerinud 1998. aastast, sel aastal loodab kunstnik lõpetada Academia Non Grata. Linoollõigete näitus ?Egiptus? ongi osa Aivar Kurvitsa diplomitööst, samateemaline maalinäitus avatakse Tallinnas.

?Pärnu keskraamatukogu perioodikasaali galeriis sai mais vaadata näitust ?2004. aasta Eesti 25 kaunimat raamatut? ja ?2004. aasta Eesti 5 kaunimat lasteraamatut?. Eesti kaunimate raamatute kujunduskonkurss toimus 6. korda. Valitud raamatuid ei panda pingeritta, kõik 25 on üheväärsed. Eraldi valitakse 5 kaunimat lasteraamatut. Eelmise aasta kaunimate raamatute konkursil osales 160 raamatut 55 kirjastajalt ning 24 lasteraamatut 16 kirjastajalt. Näitust saab vaadata kuni 22. juunini.

Krista Visas

Saaremaa

?1. V avati Kuressaare linnuse kaitsetorni VI korrusel Saaremaa Kunstiklubi kunagise aktiivse liikme Elvi Maaste (23. VII 1939 ? 23. II 2005) mälestusnäitus ?Peegeldus elust?. Elvi Maaste kerkis Saaremaa taidluskunstnike hulgast esile 1970. aastate esimesel poolel, lõpetades 1974. aastal õpingud Tartu Kunstimuuseumi kujutava kunsti kaugõppekursustel.  Enamus Elvi Maaste loomingust jõuab tulevaste põlvedeni anonüümsete rahvakunsti taiestena. Saaremaa Kunstiklubi ühel üritusel võttis ta liigselt südamesse ühe Eesti kunstitegelase väljaütlemise diplomeerimata kunstnike tööde signatuuride kohta ning jättis peaaegu kõik oma tööd ilma autoritähiseta. Elvi Maaste tööde paremikuks peetakse loodusvaateid, millest enamik on läinud kingitustena laiali mitte ainult mitmele poole Eestisse, vaid ka välisriikidesse. Kõige kaugem maa, kus tema taieseid võib leida, on Kanada. Seetõttu ei saa Kuressaare linnuses eksponeeritavat pidada hoopiski mitte valikuks tema loomingu paremikust, kuid sel näitusel tõusevad eriti jõuliselt esile tema loomingus üliolulist rolli etendanud teemad nagu kodu, perekond ja loodus.

Tatterselja metsavahina leiba teeninud kunstniku loomingus domineerivad tehnikatest õlimaal ja akvarell, häid tulemusi andis ka eksperimenteerimine rasva- ja eri värvi koolikriidi kooskasutus.

?2. V ? 3. VI oli Kuressaare linnuse kaitsetorni kolmandal korrusel avatud Soome kunstniku Ritva Arponen-Sauso maalide näitus.

?Kuressaare linnuse kaitsetorni IV ja V korrusel on alates 2. maist üles seatud Donald Koppeli ajalooliste fotode näitused ?Heidelaager-Nevel-Narva? ning ?Inandal üle suure lombi?. Näitust sissejuhatava üritusena toimus 5. V linnuse roosas saalis kohtumine väljapaneku kuraatori, Tartu kõrgema kunstikooli professori Peeter Linnapiga.

Ameerika Ühendriikides Miamis elav Donald Koppel on sündinud 1919. aastal. Ta on mitmete väliseesti organisatsioonide liige ning valitud Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühenduse auliikmeks Eesti sõjainvaliididele osutatud abi eest. Teises maailmasõjas osales Koppel rinde fotokorrespondendina, kusjuures tema sajad sõjafotod esindavad suurriikide militaarpropagandast vaba, ideoloogiliselt neutraalset positsiooni. Tema fotod kujutavad muu hulgas ajaloolist Narva linna enne ja pärast Nõukogude lennuväe pommirünnakuid 1944. aasta märtsis, eestlaste tüdinud neutraalsust sõja suhtes ja sõjakeerisesse kistud inimeste eluolu.Koppeli üks tuntumaid fotoseeriaid kujutab tema riskantset põgenemisteekonda Rootsist Floridasse 1946. aasta suvel ? 18 inimest purjetas väikese kalapaadiga üle Põhjamere ja Biskaia lahe ning seejärel üle Atlandi ookeani 83 päeva.Pärast sõda on Donald Koppel töötanud fotograafi ja tsinkograafina Floridas. Seekordne näitus on avatud kuni 26. VI.

Raul Salumäe

?14. V avatakse Lätis Valmiera koduloomuuseumis Saaremaa Muuseumi fondinäitus ?Unistus Ruhnust ? 60 aastat kodust ära.? Sündmusele lisab tähelepanuväärsust asjaolu, et see väljapanek on üles seatud esimese Läti taasiseseisvusajal valminud muuseumihoone külastajaile avamise puhul.

?20. V avati Kuressaare linnuse keldrikorruse näitusesaalis Saaremaa muuseumi poolt kokku seatud kooliajaloo näitus ?Keskharidus Saaremaal?, mis viib väljapaneku külastaja rännakule läbi 140 aasta. Nimelt alustati 140 aastat tagasi Saaremaal keskhariduse andmisega, kuni  12. V 1865 kinnitas Vene tsaar Aleksander II otsuse asutada Kuressaare linna poeglaste gümnaasium.

Kooliajaloost kõnelevad linnuse keldrikorruse näitusesaalis välja pandud klassifotod, päevikud, tunnistused, kiituskirjad, lipud, õpikud-vihikud, koolipingid, vormirõivad, teklid, inimese anatoomiat tutvustav mannekeen, matemaatikatundides kasutatud lükati, arvuti Juku, filmiprojektor, karikad, käsitöötundides valminud tikandid, puutööd… Näitusel saab vaadata ka koolivideoid. Juunikuu lõpuni avatud väljapanek tutvustab Saaremaa Ühisgümnaasiumi, Kuressaare gümnaasiumi, Orissaare gümnaasiumi ja Leisi keskkooli, Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi ning endist Mustjala ja Sõmera keskkooli.

Raul Salumäe

Järvamaa

?Eesti Muuseumiühingu ja Järvamaa muuseumi korraldusel olid 16. ja 17. V Paides ja Järvamaal  koos Eesti  muuseumitöötajad. Tähistati Järvamaa muuseumi 100. sünnipäeva. Avaüritus oli Paide kultuurikeskuses. Seejärel tutvuti nii  muuseumi kui linnaga. Teisel päeval  käidi Roosna-Alliku mõisas, Järva-Jaani tuletõrje- ja kinomuuseumis, saadi osa  Koeru teatrietendusest ning päev lõpetati Imaveres piimandusmuuseumis, kus muuseumitöötajad pidid oma lõunasöögi tarvis võid valmistama.

Tiiu Saarist

Kihnu

?26. V kinnitati Tartu ülikooli rektoraadis alla koostööleping Sihtasutusega Kihnu Kultuuriruum, eesmärgiks tihendada ja arendada ülikooli ning Kihnu koostöösidemeid. Koostöölepingule kirjutasid alla Tartu ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo ja SA Kihnu Kultuuriruum juhatuse esimees Mare Mätas. Ülikooli ja Kihnu koostööd elavdav lepingsätestab ühistegevuse hariduse, teaduse ja kultuuri valdkonnas. Koostöölepinguga võtab ülikool ühtlasi kohustuse finantseerida igal aastal ühe Kihnu päritolu või Kihnus alaliselt elava ning ülikooli põhiõppesse kandideeriva üliõpilaskandidaadi õpingud õppekava nominaalaja jooksul ning seda vabalt valitud erialal ülikoolis. Tartu ülikoolil on 9 koostöölepingut Eesti maakondadega (Valga, Hiiu, Saare, Järva, Võru, Rapla, Ida-Viru, Harju ja Pärnu) ja 3 linnaga (Tallinn, Narva, Pärnu).

Viljandimaa

?27. V esitleti Viljandi muuseumi lugemissaalis muuseumiVIII aastaraamatut. Aastaraamatu põhiosaks on kaheksa maakonna ajaloo eri tahke tutvustavat artiklit, lisanduvad mäletused ning muuseumi aastakokkuvõte. Viljandi muuseumi teaduri Tiina Jürgeni artiklis antakse põhjalik ülevaade Suure-Jaani kihelkonna rahvarõivastest. Rahvusraamatukogu bibliograaf Ülle Laos tutvustab muuseumi väärtuslikku eestikeelset vanaraamatu kollektsiooni. Tartu ülikooli arheoloog Andres Tvauri käsitleb Eesti arheoloogilistekollektsioonide kujunemist, tema nooremad kolleegid Riina Rammo ja Martti Veldi tutvustavad Viljandi Musumäe värskeid uurimistulemusi. Ajaloo instituudi uurijate Mauri Kiudsoo ja Jaana Ratase artikkel esitlebViljandimaale iseloomulikke XVI sajandi pruudiehteid. Muuseumi direktor Jaak Pihlak käsitleb Halliste kihelkonnaga seotud Vabaduse Risti kavalere. Muuseumi teadusdirektor Ain Vislapuu lahkab 1924. aasta 1. detsembri sündmusi Viljandis. Karl Kurro artiklist saame teada, kes oli professor Friedrich Dreyer ning mis seob teda Viljandiga. Mälestuste osas räägib Lembit Kadalipp 1941. aasta sündmustest Türi lähedal Karjakülas.

Tartumaa

?Tartu linnaraamatukogu avas kirjandusfestivali ?Prima vista? raames Südalinna pargis 5. ja 6. V pargiraamatukogu, kus laenutati raamatuid, sai lugeda ajalehti ja ajakirju ning surfata Internetis. 

 ?12. V avati Tartu linnaraamatukogus raamatunäitus ?Teine maailmasõda ilukirjanduses?. Teema rääkisid lahti kirjandusteadlane Kersti Unt ja ajaloolane Mart Laar.

 ?14. V tehti kokkuvõtteid Tartu linnaraamatukogu korraldatud amatöörfilmide võistlusest, mis oli mõeldud Lõuna-Eesti noortele filmitegijatele vanuses 15 ? 25 aastat.  17 osalenud filmi seast pidas ?ürii koosseisus Berk Vaher, Rein Pakk ja  Tiit Lepp esikoha vääriliseks filmi ?Hohollid pole lollid? (autorid A. Alasi ja L. Leht).

?16. V ? 18. VI on Tartu linnaraamatukogus vaadata Edgar Valteri originaalillustratsioonid raamatule ?Pokulood?.

?19. V kohtus Tartu linnaraamatukogus õpilastega noortekirjanik ja pedagoog Aidi Vallik. Tamme gümnaasiumi õpilased esitasid valitud kohti kirjaniku menuraamatust ?Kuidas elad, Ann??.

 ?25. V pidas  zooloog Aleksei Turovski Tartu linnaraamatukogus loengu  ?Tolerantsus ja konfliktid loomariigis?.

Linda Jahilo

?11. V andsid Järvselja jahilossis kirjandusliku kontserdi ?Viie pääle? Contra, Aapo Ilves, Jan Rahman, Olavi Ruitlane ja Pulga Jaan.

?13. V peeti Luunja keskkoolis Luunja XVI  kirjanduspäev. Selle raames kätte antud Eduard Söödi lasteluuleauhinna pälvis sellel aastal Hando Runneli luulekogu ?Suureks saamine?.

?20. V toimus Luunja kultuurimajas üritus ?Nii palju teatrit korraga?, kus esinesid Lohkva raamatukogu etlejad kavaga H. Chr. Andersenist ?Kuldlindu püüdmas? ja Reola kultuurimaja näitetrupp kavaga ?Elukooli õppemaks?.

Hele Ellermaa

Ida-Virumaa

?25. V ? 5. VI toimus Narvas  Jevgeni Mravinski nimeline rahvusvaheline muusikafestival.

?28. V leidis Narvas aset kunstipidu ?Kunstnikupäev?, teatraliseeritud  kunstipidu, kus esitati nii Narva kui teistest Eesti linnadest ja välismaalt pärit kunstnike loomingut.

Valeri Liiv

 

Jõgevamaa

?6. ? 8. V toimusid Põltsamaa linna kultuuripäevad Soome sõpruslinnas Kokemäel. Vaadata sai Põltsamaa kunstikooli näitust ja rahvatantsurühma Virmalised etteastet, kuulata Topeltkvarteti ja noorte rockbändi Myrakarud kontserti.

?11. V toimus Põltsamaa muusikakooli kevadkontsert Lossi restoranis.

?12. V oli Põltsamaa muusikakoolis Daniel Aljo saksofonikontsert.

?18. V leidis muusikakooli kammersaalis aset Põltsamaa muusikakooli lõpetajate kontsert.

?19. V ? 6. VI oli Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis kunstikooli laste kevadnäitus.

?26. V toimus ?Põltsamaa orel 105? kontsertide sarja  avakontsert Põltsamaa kirikus. Orelil esines Ülle Noormägi. Avati ka näitus ?Põltsamaa kiriku orelist? Põltsamaa muuseumis.

?30. V andsid Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased Põltsamaa kirikus orelikontserdi.

Andrei Atskasov

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming