UUDISED

Priit Kuusk, Illari Lään

MUUSIKA

 

TUBINA-AASTA SAKSAMAAL

Eduard Tubina tähtpäeva-aasta puhul tõi Saksamaal juba aastaid tegutsev dirigent Tarmo Vaask oma Schwäbisch Gmündi Filharmooniaorkestriga 30. IV linna kontserdisaalis ettekandele Tubina Kontrabassikontserdi.

Solistiks oli saksa nimekamaid kontrabassikunstnikke, Berliini Muusikaakadeemia professor Michael Barry Wolf, kavas kõlas ka Brahmsi Sümfoonia nr 2. Professorile endalegi oli Tubina teos vaimustav avastus ja ta kavatseb selle võimalikult ruttu taas ette kanda. Ka publik polnud braavohüüetega Tubina aadressil kitsi, nagu ütleb dirigent, mitmed kiitvad arvustused ilmusid ajalehtedes (Remscheider Zeitung, Gmünder Tagespost). Oma orkestri kõrval tegutseb Tarmo Vaask ka Heidelbergi teatri koormeistrina, kohe on välja tulemas siin A. Thomas? ooper ?Mignon?, suvel viib oma orkestri ja koori aga C. Orffi ?Carmina burana?ga? Heidelbergi lossipidustustele.

?Juhatanud Tallinnas ERSO ees Tubina festivali avakontserti, suundus Paavo Järvi taas Tokyosse, et juhatada Jaapani üht kuulsamat raadioorkestrit, (NHK Symphony Orchestra) kokku kümnel kontserdil (25. V ? 12. VI).

Tokyo Suntory Hallis, Orchard Hallis ning ka NHK Centeris tuleb esitamisele neli erinevat kava, millest kolmes kõlab ka üks eesti teos. 25. ja 26. V järgnesid Arvo Pärdi ?Fratres?ele? Prokofjevi I viiulikontsert kuulsa Hilary Hahniga solistina ja ?ostakovit?i V sümfoonia, ülehomses kavas Orchard Hallis kõlavad Pärdi ?Collage teemal B-A-C-H?, Haydni t?ellokontsert C-duur (sol Truls Mørk) ja Sibeliuse II sümfoonia. Järgmises kavas (kolm kontserti) on Schumanni T?ellokontsert sama solistiga ning Rahmaninovi II sümfoonia; viimastel õhtutel NHK keskuses on kõrvuti Erkki-Sven Tüüri ?Aditus?, Prokofjevi III klaverikontsert (sol Aleksander Toradze) ja Schumanni III sümfoonia.

Veel kolm hooaega Cincinnati SO muusikadirektor USAs ja teist hooaega Deutsche Kammerphilharmonie kunstiline juht Saksamaal Bremenis, sõlmis Paavo Järvi äsja uue lepingu veel ühe saksa orkestriga, kus ta on varemgi mitmeid kordi edukalt esinenud. See on Frankfurdi Raadio (Hessischer Rundfunk) Sümfooniaorkester, mille muusikaliseks juhiks ta saab 2006. a sügisest. Ta juhatab siin enne veel detsembris ning järgmise aasta veebruaris (kavas ka Arvo Pärt, lähemas tulevikus veel Eduard Tubin); hooajal dirigeerib ta orkestrit kokku 30 kontserdil, lisaks plaadistused ja ringreisid. Praegu on Frankfurdis peadirigendiks Hugh Wolff, kes raadioorkestri tellimusteosena juhatas siinses esinduslikus Alte Operis 1999. a ka Erkki-Sven Tüüri viiulikontserdi maailmaesiettekannet Isabelle van Keuleniga solistina.

?2. VI toimub kell 19.30 endise Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadi masinasaalis kaheksas heategevuskontsert ?Kuningas Arthuri gala?.

Tänavuse kontserdi toetusobjektiks on Eesti Kunstiakadeemia nurgakivi, mis laiemas mõttes sümboliseerib EKA ruumiprogrammi kauaoodatud teostamist.

Galaõhtul esinevad hispaania dirigent Alberto Hold-Garrido (noorim peadirigent Stockholmi Kuninglikus Ooperis), ERSO, RAM, hiljuti Londoni Kuningliku Ooperi Covent Gardeni koosseisu kinnitatud läti tenor Aleksandrs Antonenko, leedu parima ooperilaulja tiitli pälvinud bariton Laimonas Pautenius ning Bremenis töötav eesti bass Kristjan Mõisnik. Kuulda saab numbreid populaarsetest ooperitest (Mozarti, Verdi, Puccini, Rossini, Wagneri jt klassikute muusikalistest lavateostest), õhtut juhib Mart Mikk. Kõik interpreedid esinevad ilma honorarita.

Ürituse on korraldanud Sihtasutus Kuningas Arthuri Fond, õhtu on mõeldud inimestele, kes peavad lugu heast muusikast ning kellele läheb korda eesti kultuur.

Piletid hinnaga 150 krooni on saadaval Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades, korraldajad soovitavad kuulajail soojalt riidesse panna.

Info www.kuningasarthur.ee

?Homme toimub Kullamaa Muusika Seltsi korraldatuna kunsti- ja muusikapidu ?Helisev Kullamaa?.

Ürituse raames algab Kullamaa kultuurimajas kell 12 konverents ?Friedrich Ludvig von Maydell 210?, kell 17 esineb Kullamaa kirikus tütarlastekoor Ellerhein Tiia-Ester Loitme dirigeerimisel ning Kullamaa Muusika Seltsi Sõprade orkester Loit Lepalaane juhatusel. Kunsti- ja muusikapäeva lõpetab kultuurimajas kell 19 suur rahvapidu, kus esinevad mitmed koorid, rahvatantsurühm Kullamaa Kullakased jpt.

 

KUNST

 

Kristjan Raua preemiad

on jagatud

23. V anti Tallinna raekojas üle Kristjan Raua kunstipreemiad. Tänavused laureaadid on Peeter Allik, Inge Teder, Olga Terri ja Tartu Kunstimuuseumi töötajad Mare Joonsalu, Reet Mark ning Tiiu Talvistu.  Tänavu läks kaks preemiat maalikunstnikele ja kaks kunstiajaloolastele: Peeter Allik sai preemia Tartu Kunstimaja ühiskonnakriitilise isikunäituse ?Ma nägin seda! Riigisaladus: kottida rahvast? eest, mis osundas eksistentsiaalsetele põhiküsimustele, ning Olga Terri pikaajalise särava loomingulise tegevuse ning isikunäituse eest Eesti Rahva Muuseumis; Inge Teder ?Naha- ja köitekunsti ajaloo ? ja Tartu muuseumi teadurid Karin Lutsu loomepärandit tutvustava näituse ning monograafilise kataloogi ?Karin Luts. Konfliktid ja pihtimused? eest. 

?Kuni 3. VI saab multikultuurimajas Kaleri vaadata EKA III kursuse tudengite lõpunäitust ?Välja heide?. Anders Härmi kureeritud väljapanek  on Tallinna Kunstihoone näituse ?Maalimine keelatud? satelliitprojekt. Osalevad Alvar Reisner, Andrei Maksimjuk, Sirje Tammsalu, Katrin Koskaru, Sirli Hein, Kristiina Pärk, Elis Saareväli ja Triinu Lille. Realistliku, fantaasialise, abstraktse maalikäsitluse kaudu uurib igaüks teda huvitavaid kooslusi teadlikult/alateadlikult. Autorite elukogemused, hingevaatlused, loominguline liikumine annavad pildi nooremale generatsioonile olulistest märkidest elus. 26. V peeti hindamisjärgne pidu.

?Täna kell 17 avatakse Tallinna Kunstihoone galeriis Jüri Kase näitus ?Viis värvi?. Väljas on maalikunstniku viimasel ajal valminud tõeliselt suuremõõdulised tööd. Rohkem kui kunagi varem on  kunstnik seostanud abstraktsed vormid oma kodukoha Odistega ning toonud vaatajani video abil ka loomisprotsessi. 

?24. V avati Deco galeriis Jüri Kase kuraatorinäitus ?Modell. Muusa?.

?Täna kell 16 kohtub Kristring Tallinna Linnagaleriis oma näitusel ?Kuup kuubis? publikuga. Kristringu ruumispetsiifiline eksperiment haagib suurepäraselt Euroopa uusminimalistliku installatsioonikunstiga, kus kesksed on kohaspetsiifilisus, kontekstuaalsus ja elamuslikkus.

?20. V tähistas Vaala galerii 15. tegutsemisaastat. Esimese eragaleriina on Vaal osalenud paljudel messidel väljaspool Eestit, andnud läbi aastate välja noorte kunstnike preemiat ning korraldanud nüüdseks 13 kunstioksjonit. Sünnipäevapeol esinesid  Andres Lõo, Raoul Kurvitz, Neeme Külm jt ning galerii andis välja mahuka trükise.

?24. V avati Vaalas rumeenia kunstiku Calin Dani  näitus ?Emotional architecture 2. Lost in transition?.  Dan valmistus kaua selleks projektiks: väljapanek esitleb tema Tallinna linnaruumiteemalist veel protsessis olevat tööd, milles osalesid ka EKA tudengid. Näitus põhineb kahe postkommunistliku areaali Bukaresti ja Tallinna  võrdlusel, kus moodustavad draamakolmnurga Calin Dan, Tallinna Linnahall koos looja Raine Karbiga ning Ceausescu kurikuulus diktaatoriloss Bukarestis.

?24. V avati Viviann Napa galeriis klaasikunstnik Ivo Lille suuremahuliste klaasobjektide näitus  ?Murdvalgus?. Külmtöötlustehnikas ja geomeetrilistel vormidel põhinevad objektid käsitlevad Lille lemmikteemat: klaasi sisemise struktuuri esiletoomist ja optilisi efekte, ühendades materjalist tuleneva külma ja puhta ilu, meditatiivse elemendi ning ruumi organiseeriva dekoratiivobjekti funktsiooni. Sel näitusel on ühe töö kompositsiooniliseks komponendiks ka loodus ise.

?23. V avati Draakoni galeriis kaks näitust: üleval saalis Toomas Kuusingu näitus ?Harilikud inimesed? ja  keldrisaalis EKA graafikatudengi Jaanika Oki väljapanek ?Lennumõte?.

Graafiku, maalikunstniku, skulptori, tegevuskunstniku ehk teisisõnu multifunktsionaalse kunstniku ning uuskommunistliku grupi Fa?ist Lendas Üle liige Toomas Kuusing on välja pannud suureformaadilised maalid, mis tuletavad meelde Peeter Alliku kunsti. Temagi ammutab inspiratsiooni harilike inimeste argipäeva tegemistest ja ühiskonnas üldlevinud tõekspidamistest. Okk on keskendunud röövlindude ja lendamise kujutamisele, vedades paralleele inimmõtte liikumise ja lendamise vahele.

?24. V avati Hausi galeriis  maalikunstnik Vano Allsalu näitus ?Armas aeg?.

Väljas on autori viimaste aastate looming, paljud teosed on eksponeeritud esmakordselt. Tundlikult segatud värvid koonduvad jõuliste pahtlitõmmete ja pintslilöökidena kaalutletult ja eksimatult olulise keskme ümber ja moodustavad faktuure, keerukaid värvikooslusi ja vormimänge.

?18. V avati Tallinna raekoja keldrisaalis näitus ?Soolale ehitatud linn. Kaubandus hansaaegses Tallinnas?. Väljapanek näitab, kuidas keskaegne Tallinn vahenduskaubandusega rikkaks sai, milliseid kaupu viidi Lääne-Euroopast Venemaale, millist Venemaa kraami vajas Euroopa turg ning kuidas kõik need kaubad Taanilinna sadamas ümber pakkida tuli. Väljapaneku kontseptsiooni autor on Mariann Raisma, teostasid Elvira Liiver Holmström, Ivi Jürgenson ja Mariann Raisma, kujundus on Liina Tepandilt ja helikujundus Taavi Laatsitilt.

?25. V avati kunsti ja disaini galeriis Viru keskuses noorte kunstnike  Merike Estna, Tõnis Kenkmaa, Monika Kreegi, Marko Nautrase, Hermes Sarapuu ja Epp Viirese näitus.

?Täna kell 19 avatakse Kultuuritehases Polymer (Ülase 16/Madara 22, Bikers Pubi taga, trollid 4, 9, Ülase peatus) EKA Erasmuse programmi vahetustudengite ja nende eesti sõprade multimeediaüritus ?PC ? rahvusvahelised lained Tallinnas!?. Osalevad Austria, Mehhiko, Saksamaa,

Itaalia, Soome, Eesti, Poola, Hispaania, Prantsusmaa, Belgia, ?veitsi, Portugali, T?ehhi, USA ja Läti. 2004. ja 2005. aastal Eestis elanud kunstitudengid. Kunstiprogrammile järgneb kontsert ja pidu DJde Andres Lõo, Valner Valme ja Christoph Höschele osavõtul.

?20. V ? 3. VI toimub Sakala t 9 maja korterites ?Kobarnäitus?. Kahe nädala jooksul saab võtta osa 18 toas toimuvatest muusika- ja luuleüritustest ja vaadata Jussi Valtakari (Soome), Eeva-Kaisa Jäkkilä (Soome), Gudrun Hrönn Ragnarsdottiri (Island), Janna Holmstedti (Rootsi), Tarja Pitkaneni (Soome), Erki Kasemetsa, Priit Joala, Peeter Lauritsa, Mall Nukke, Jasper Zoova, Valev Seina, Mark Raidpere, Kirke Kangro, Merle Jäägeri, Andres Koorti ja Katja Koorti töid. Näitus on avatud iga päev kella 13 ? 15. Muul ajal tuleb näitusele pääsemiseks kokku leppida telefonitsi (518 8917). Klassikalise pärandi konserveerimise kõrval on aga alati olnud vajadus propageerida aktuaalset kultuuri, mis ei sõltu institutsioonide heakskiidust ja toetusest.

?Muuseumipäeval käis Eesti Kunstimuuseumi filiaalides ligi 2500 külastajat. Kõige rohkem, 1000 külastajat käis Rotermanni soolalaos Kaido Ole ja Marko Mäetamme näitusel ?Viimane projekt?. Toimus ka  kunstnik Ki wa Eesti Kunstimuuseumi lahkumist Rotermanni soolalaost tähistav muusikaline projekt ?Uinuv muuseum?. Kadrioru lossi külastas muuseumipäeval 734 inimest.

?Homme  kl 11 ? 17 toimub väliskunsti muuseumis nii väikestele kui suurtele, nii algajatele kui professionaalsetele kunstnikele suur maalilaupäev Kadrioru pargis. Angelika Kauffmanni (1741 ? 1807) tundelistest maastikest inspireerituna maalitakse akvarelltehnikas loodusmotiive, viiakse lossi banketisaalis läbi noorte moekunstipäevi ?Angelika! Angelika!? kokku võttev moe-show ja korraldatakse pargimaalijate piknik. Maalilaupäeval valminud piltidest tehakse Kadrioru lossikooli töötoas näitus.

?18. ? 29.  V tegutseb disaini- ja arhitektuurigaleriis (Lastemaailma galerii) verivärske disainiagentuuri Ba-bah näitus ja kontor. Traditsioonilise näituse asemel on tegemist pigem kontori lahtiste uste päevadega. Ba-bah on mittetulunduslik disainiagentuur, mille eesmärgiks on promoda noori Eesti disainereid ja kunstnikke nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Oodatakse kõiki, kes on midagi loonud, soovivad soetada noorte Eesti disainerite loomingut, huvituvad koostööst agentuuri või mõne disaineriga. Disainereid oodatakse astuma agentuuri Ba-bah liikmeks.

?Sally stuudios süvendatult kunsti õppiv Katrin-Nele Mäger sai Kreekas Xanthis 2. rahvusvahelisel lastekunsti biennaalil kuldmedali. Nii tema kui teised konkursil osalenud stuudio õpilased töötasid enne piltide maalimist Brand Estonia juhendmaterjalidega, sest biennaali üks eesmärk oli oma kodumaa ilu ja eripära kujutamine. Katrin-Nele Mägeri töö kujutas sini-must-valget lipsu kandvat hobust.

?20. V meenutati Tartu kunstimuuseumis tunnustatud kunstiteadlast ja -kriitikut, Tartu kunstimuuseumi esimest direktorit Voldemar Ermi, kelle sünnist möödus 15. V 100 aastat.  Põhiettekandega Ermi-aegse muuseumi kunstikogu komplekteerimisest esines Krista Piirimäe, järgnes meenutuste õhtu.

?24. V avati Tartu Kunstimajas näitus ?Ajaleht eesti kunstis?. Tallinna ja Pärnu kaudu Tartusse jõudnud rändnäituse seekordne väljapanek on unikaalne, kuna esitletakse kümmekonda tööd Tartu kunstimuuseumist, teiste seas Rein Tammiku, Enn Põldroosi, Ülo Soosteri, Valdur Ohaka ja Efraim Allsalu omad. Saja tööni küündivale kollektsioonile on nüüd lisandunud  ka Raul Rajangu ja Andres Sütevaka maalid.

?20. V avati Tartu kõrgema kunstikooli skulptuuriosakonna kaks näitust:  IV kursuse üliõpilaste kevadnäitus Hansakeskuses, skulptuuritudengite aasta jooksul valminud erialatööd Tartu Kunstimaja monumentaalateljees. Hansakeskuse tööd on keskendunud pronksi kui materjali väljendusvõimaluste katsetamisele ja uurimisele, kuid näha saab ka marmorist ja värvitud kipsist teoseid. Pronksivalu eestvedajaks on kooli vilistlane ja praegune õppejõud Bruno Kadak. Osalevad Anneli Kasekivi, Jass Kaselaan, Külli Kasesalu, Anke Oks, Kerli Pajusaar, Rene Rutov, Laila Tali, Bruno Kadak, Marika Kadak, Helen Rammo, juhendavad Anne Rudanovski, Mati Karmin, Bruno Kadak ja Kalev Nõmmela.

?24. V avati Y-galeriis Tartu ülikooli maaliosakonna lõpetanud kunstnike näitus ?Saite, mis tahtsite!?. Näituse kuraator on Maris Palgi, osalevad Rauno Thomas Moss, Meiu Münt, Eda Lõhmus, Kaie Luik, Maris Palgi, Kaarel Vulla, Priit Pajos, Hando Tamm, Imat Suumann, Albert Gulk, Jane Remm,  Signe Fideelia Roots jt. Enamik neist on Eesti uussümbolistliku maalikunsti eestvedajad, kuid lähenevad sellele erinevast küljest: sürreaalsest (Vulla, Palgi), eksistentsiaalsest (Moss, Münt, Suumann, Tamm, Luik, Remm), fantastilisest (Gulk, Pajos), mütoloogilisest (Fideelia, Pajos).

?Homme on Narvas kunstipäev ?Kunstniku päev 2005?. Tänavu on teemaks kunstiarheoloogia, sellele on pühendatud ka tänavune Narva kunstnike näitus. Meenutatakse ja tõlgendatakse Watteau? ja Rodeni kunsti, egiptuse püramiide ja hiina laternaid.  Esinevad nii Narva kui ka Sillamäe, Ivangorodi, Jõhvi, Kingissepa, Tallinna ja Peterburi kunstnikud.

?Pühapäeval kell 15 avatakse Pärnu uue kunsti muuseumis kahe iisraeli kunstniku näitus ?Kuum Iisrael?. Fotokunstniku Boaz Tali suuremõõtmelised mustvalged autoportreed seostavad  perekonnaloo piiblilugude ja klassikalise kunstiga. Tali fotode valik oli väljas ka Tallinna Kunstihoones Reet Varblase kureeritud näitusel ?Homo grandis natu?. Kunstnik ise tuleb Pärnusse näituse pidulikule lõpetamisele 10. VI ja osaleb 12. VI ka XII rahvusvahelise aktinäituse ?Mees ja naine? avamisel. Avishai Sivan on oma kodumaal tuntud kui ekspressiivse loomelaadiga maalija, graafik ja videokunstnik. Pärnus on eksponeeritud Sivani video ?Birthday Film?, milles autor paneb koduvideo stiilis vormistatud audiovisuaalse kirja abil mõtlema meediakommunikatsioonide pealispindsuse üle.

?Alates 9. V on Illimar Pauli linnamotiivide näitus väljas Leipzigi lähedal messilinna Brandise Heimatstube näituseruumis. Väljapanek on korraldatud esindusliku suurürituse ?Brandis lööb õitsele? raames, millest võttis osa ka Eesti Vabariigi kultuuriata?ee Saksamaa Liitvabariigis Reet Weidebaum.  29. IV esitles kunstnik seal oma serigraafiamappi ?Brandis?.

 

FILM

 

?Eesti kaks mängufilmiprojekti: Amiron OÜ ?Veel üks croissant? ja Taska Productionsi ?Doktori õpilane? said Euroopa Liidu audiovisuaalvaldkonda toetava programmi MEDIA Plus arendustoetuse. Mõlemad toetust saanud Eesti projektid osalesid MEDIA Plusi taotlusvoorus ?New Talent?, kuhu saadetud 47 projektist sai toetust 22. Kummalegi eraldati projekti arenduseks 40 000 eurot.

Ilmar Raagi kirjutatud ?Veel üks croissant? on lugu 50. eluaastale lähenevast naisest, kes tunneb, et ta elu on ummikseisus. Lahutatud, lapsed täiskasvanud, Alzheimeri tõbe põdev dementne ema. Väljapääs näib tulevat Pariisist, kus meditsiini õppiv poeg teeb emale pakkumise hooldada 80aastast suitsiidikalduvustega vanaprouat.

Kristian Taska kirjutatud stsenaarium ?Doktori õpilane? baseerub Jaan Krossi romaani ?Kolme katku vahel? esimesel köitel ja viib meid XVI sajandi Tallinna tänavatele. Luteri pastoriks õppinud noormees Balthasar saab tööd rikka doktori majas. Kohe jääb poisile silma isanda kaunis ja koketne kaasa Katharina…

Kokku jagati ?New Talent?i? taotlusvoorus 22 projekti vahel 775 000 eurot.

 

TEATER

 

?Mõned päevad pärast Eurovisooni lauluvõistluse kisa-kära lõppemist sai Kiievis kaasa elada Eesti koreograafi Renate Keerdi esietendusele. Esimest korda tuli publiku ette koreograafi tantsulavastus ?MESTA?. Esietendus sai teoks 7ndat korda korraldataval rahvusvahelisel Kyiv Travnevy teatrifestivalil, kus Renate Keerd esindas sellel aastal Tallinnat.

Festivali esinejate koossseis on muljetavaldav: Marcel Marceau (Prantsusmaa), Vilniuse väike teater, Fontanka teater Peterburist, ?Russian Imperial Ballet? Moskvast, Taganka teate Moskvast ja paljud teised.

26. V toimunud Renate Keerdi etendusel tuli esitlusele ka ta varasem lavastus ?Salapärased kõlad nii norskavas öös?. Mõlemas etenduses osalesid Renate Keerd ning näitleja Helgur Rosental.

Eesti publik saab uut tantsulavastust näha juba mõned päeva hiljem. Etendused Kanuti Gildi saalis toimuvad 30. ja 31. V kell 19.30 ning 2. ja 3. VI Vanalinna Päevade raames algusega kell 23.00.

?MESTA? tegevus toimub Renate Keerdi sõnade kohaselt ?Issanda loomaaias, mis on suur ja kirev?. Tantsulavastus on valminud mitmes järgus, kuid põhitöö toimus pikaajalises residentuuris Monty teatris Antwerpenis. Renate Keerdi võib õigusega pidada üheks lootustandvamaks koreograafiks Eestis, kelle looming on tähelepanu äratanud nii Eestis kui ka välismaal. Kohe pärast etendusi Tallinnas Vanalinna Päevade raames on Renate Keerd kutsutud Easter Sounds festivalile Nürnbergis.

?Täna kell 19 esietendub Endla teatris ooper ?Deemon?. Ooperilavastust mängitakse kokku vaid neljal korral: 27., 28., 31. mail ja 3. juunil. Etendused on vene keeles, eesti- ja inglisekeelsete subtiitritega ning jõuavad publiku ette Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festivali raames. Anton Rubinsteini loomingu peateos, Mihhail Lermontovi samanimelise poeemi alusel loodud ooper ?Deemon? on lüürilis-psühholoogiline ooper, milles  peatähelepanu keskendub Deemoni ja lihtsureliku neiu Tamara armastusdraamale. Deemon, uhke ja alistamatu vaim, on mässulise meele  pärast taevariigist välja aetud. Kohtumine Tamaraga äratab temas aga  lootuse inimliku armastuse kaudu hinge uuestisünniks headusele. Deemon on  lugu hea ja kurja heitlusest inimeste sees ja sellest kuidas patuseks loodu tahab muutuda heaks ning et vooruslikkust veetleb pahelisus.

Ooperi muusikaline juht on Rahvusooper Estonia dirigent Erki Pehk, lavastaja Mati Unt ja kostüümikunstnik Reet Aus. Ooperi nimiosas astub  üles Leedu Aasta Laulja tiitliga pärjatud bariton Laimonas Pautienius, peaosades laulavad ka Anastasia Bakastova, Moskva Suure Teatri tenor Sergei Gaidei, Teele Jõks ja Merle Silmato. 3. juuni etendust dirigeerib Paul Mägi.

Mati Undile pakub ettevõtmine erilist väljakutset, nimelt on ?Deemon? ühtlasi teeneka teatrimehe debüüt ooperilavastajana. Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival toimub esmakordselt ja on edasiarendus 1996. aastal alguse saanud rahvusvahelisest Klaudia Taevi nim. Noorte Lauljate Konkursist.

2005. aastal juba neljandat korda toimuva Konkursi raames projektooperi lavastamine on muutumas traditsiooniks. Laimonas Pautienius on III Klaudia Taevi nim. Noorte Lauljate Konkursi võitja ja sellekevadine suurroll ?Deemonis? on üks osa tema 2003. aastal võidetud auhinnast. Tookord toodi  konkursi raames välja Linnar Priimäe lavastatud ?Rigoletto?. IV Klaudia Taevi nimeline Rahvusvaheline Noorte Lauljate Konkurss toimub 2005. aasta 1.?5. VI Pärnus. Seekordse konkursi laureaate autasustatakse lisaks rahalistele preemiatele peaosadega 2007. aastal lavastatavas ooperis.

 

VARIA

 

?26. ? 28. maini toimub Tartus esimene Eesti filosoofia aastakonverents ?Filosoofia võimus ja võimutus?, kus peaesinejaks on Soome Filosoofia Seltsi esimees, Helsingi ülikooli rektor prof Ilkka Niiniluoto. Aastakonverentsi korraldavad TÜ filosoofia osakond ja TÜ eetikakeskus.

Konverentsi avavad täna kell 14.15 Tartu ülikooli aulas ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo ja filosoofia osakonna juhataja prof Margit Sutrop. Konverentsi avasõnadele järgneb Soome Filosoofia Seltsi esimehe, Helsingi ülikooli rektori prof Ilkka Niiniluoto loeng teemal ?Karl Popper?s World 3 as an Ontological Theory of Culture?.

Rahvusvaheline filosoofiakonverents on jagatud neljaks ettekandesessiooniks: filosoofia ajalugu, praktiline filosoofia, teadusfilosoofia ja teoreetiline filosoofia. Ettekannete kõrval toimub konverentsil ümarlauad filosoofia tõlkimise ning gümnaasiumides õpetatava filosoofia teemal.

Konverentsi ajal tutvustatakse kolme näitusega Eesti filosoofide teoseid, eesti keelde tõlgitud filosoofiat ja filosoofia-alaste doktoritööde projekte.

Konverentsi toetavad Tartu ülikool, Soome Instituut Eestis, Turu ja Tartu ülikooli Granökeskus, Volkswagen Stiftung, SA Domus Dorpatensis ning TTÜ humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut. Kõik huvilised on oodatud kuulama ja osalema.

?Täna kell 20 toimub Kloostri Aidas (Vene tn 14) mustlasfolklooriõhtu  laulude ja tantsuga, esineb Karavan.

Mustlasfolklooriansambli Karavan asutas legendaarse mustlasansambli  Romanyi Rota laulja ja pillimees István Nagy 2002. aastal koos oma abikaasaga, sama ansambli laulja ja tantsija Ilona Farkasiga. 2004. aastal  hakkasid ansamblis kaasa lööma abielupaari kaks teismelist last: 14aastane István mängib kitarri ja löökriistu ning laulab, 12aastane Nikolett laulab, tantsib ja mängib kitarri. Nii nagu Euroopa mustlasmuusikute seas tavaks, on ka Karavanist kujunenud ehtne pereansambel.

Karavan ei mängi mitte ainult Ungari, vaid ka Balkani, Transilvaania, Venemaa ning Hispaania traditsioonilist, ehedat  mustlasmuusikat, täiendades seda oma tõlgendusega.

?Põhjamaade-Balti-Venemaa regioo­ni läänemeresoome piirkondlike ja vähemuskeelte koostöövõrgustiku projekti raames toimub 26. ? 29. maini Võrumaal Vaskna talus rahvusvaheline seminar ?Läänemeresoome paikkondlikud keeled?.

Võrgustik, mis on loodud väikeste läänemeresoome keelte aitamiseks ja arendamiseks, on toiminud kuus aastat. Töös osalevad Eesti poolt Tartu ülikool ning Võru Instituut. Seminaril kohtuvad võru, karjala, rootsi-, norra- ja karjalasoome, meä, kveeni, saami, vepsa, setu, vadja ja liivi keele arendajad, uurijad ja õpetajad. Projekti juhib Oulu ülikooli professor Helena Sulkala.

Seekordse seminari peateemaks on väikeste läänemeresoome keelte  õpetamine. Külastatakse võru keele tunde kolmes Võrumaa koolis.  kolmas sektor, turismiettevõtlus, kohalik omavalitsus, meedia.

Täna õhtul kohtuvad Võru linnapea korraldatud vastuvõtul seminarist osavõtjad ajaloolise Võrumaa võtmeisikutega (Võru ja Põlva maavanem, ettevõtjad ja koolijuhid), kes tutvustavad lühidalt kohaliku keele kasutamist piirkonnas.

?7. ja 8. V  toimub Tallinnas Reval Hotell Olümpia konverentsikeskuses konverents Venemaa ajakirjanduse vabadusest, hetkeseisust ja tulevikust. Viimastel aastatel on Venemaa ajakirjandusvabadus hakanud muret valmistama enamikule lääneriikide valitsustele ja inimõigusorganisatsioonidele. Venemaa naabrid jälgivad Venemaal vabale ajakirjandusele tehtud piiranguid suure murega. Freedom House on liigitanud Venemaa mittevabaks maaks ja maailma ajakirjandusvabaduse indeksis paikneb ta Jeemeni ja Kameruni vahel. Sellele vaatamata on ametlik Moskva säilitanud hoiaku, nagu oleks Venemaal ajakirjandusvabadusega kõik korras. Eesti avalikkus jälgib murega Vene ajakirjanduses loodavat pilti Eestist kui vaenulikust riigist. Konverentsil, kus arutatakse Venemaal kujunenud meediasituatsiooni, saab kuulata nn viimast soliidset Vene teleajakirjanikku Vladimr Poznerit, Anna Politkovskajat, venekeelse BBC juhti Konstantin Eggertit, aastaid ajakirjanduses avaldatu eest vangis istunud Grigori Paskod, Ma?a Slonimit ja teisi. Parimad lääne eksperdid annavad olukorrale hinnangu.

Konverents saab teoks Eesti Televisiooni, Eesti Päevalehe ja Pärnu Konverentside koostööna. Programmi nõustajaks on ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Kadri Liik.

Konverentsist osavõtt maksab 1900 krooni + käibemaks, mis hõlmab kahepäevast programmi, kohvipause ja lõunat. Registreerimiseks saata vastavasisuline e-kiri aadressil: anu.eltermann@konverentsid.ee.

?Eesti linnad hakkavad juunis valmistuma Euroopa kultuuripealinna tiitli saamiseks. Kultuuriministeerium koostöös Eesti Linnade Liiduga kuulutab kõigile Eesti linnadele välja konkursi, mille võitja saab Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2011.

Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja asetäitja Eike Elleri sõnul otsustati kohtumisel linnade liiduga, et konkurss toimub kahes etapis. Oktoobris selguvad need linnad, kelle ideed on kõige huvitavamad ning kes on võimelised Euroopa tasemel suurüritust läbi viima. Teises etapis tuleb osalevatel linnadel esitada täpsustatud programm ja eelarve koos taotlust illustreerivate materjalidega.

Pärast konkursi väljakuulutamist toimub kultuuriministeeriumis teabepäev, kus selgitatakse osalemise tingimusi. Kultuuripealinna programmil peaks olema pikaajaline mõju, see peaks tugevdama kohalikku ja regionaalset identiteeti ning rõhutama kultuuri rolli.

2007. aasta kevadel tutvub kultuuripealinna Euroopa ?ürii kõigi kandidaatlinnadega ning esitab oma ettepaneku Euroopa Komisjonile, Parlamendile ning Nõukogule. ?üriisse kuulub seitse sõltumatut kultuuriala väljapaistvat eksperti, kellest kaks on määranud Euroopa Parlament, kaks on Nõukogust, kaks Komisjoni ja üks Regioonide Komitee poolt.

2011. aastal on Euroopa kultuuripealinnad üks Soome ja üks Eesti linn. Eestil on esmakordselt võimalus esitada Euroopa kultuuripealinna kandidaatlinn.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming