Uudised

Karl Kadakas; Reeli Kõiv, näituse kuraator; Priit Kuusk, Villi Ehatamm

UUS KULTUURILEHT 18. V esitleti Viru keskuses uue ajalehe Epifanio avanumbrit.

Epifanio on ajatu kultuurileht, mille lugeja on eatu inimene, kes eelistab minevikule ja tulevikule sündmusi, mis toimuvad siin ja praegu. Eesmärk on tutvustada arhitektuuri, kujutavat kunsti, moodi, kirjandust, filmikunsti, teatrit, muusikat jt valdkondi lisaks asjassepühendatutele ka kultuurikaugemale lugejaskonnale. Tekstid on lihtsad, palju on pilte.

Leht ilmub kolm-neli korda aastas ja ühendab uute mõtetega inimesi meilt ja mujalt. Eesti- ja ingliskeelse ajalehe esimeses numbris kirjutavad mitmete erialade esindajad mitmetest linnadest nagu Taipei (Marco Casagrande), Perm (Kaarel Mikkin), Paide/Amsterdam (Eve Arpo), London (Harry Pye), Budapest (Karli Luik), Istanbul (Karin Laansoo) ja Tallinn (Toivo Tammik). Linna olemusest kirjutab Udo Kultermann New Yorgist, kodutute elust aga Angela Nkya Iowast. Luuletajatest on esindatud sõna olemust tajuv Andrus Elbing, uus talent kirjandusmaailmas. Lehte kujundab Angelika Schneider ja toimetab August Künnapu.

Tasuta väljaanne levib Viru keskuses, Noku klubis, Ku-ku klubis, Radisson SASis, Eesti Instituudis, Briti Nõukogus, Põhja-Eesti regionaalhaiglas, kunstiakadeemias, Hausi galeriis, Chocolateries jt  kohvikutes, galeriides ning raamatukauplustes Tallinnas, Tartus, Londonis ja Paides.

 

KUNST

 

EKLi volikogu koosolekul

Eesti Kunstnike Liidu volikogu koosolek peeti 16. V Ku-Ku klubis. Tallinna linnavalitsuse ja EKLi volikogu liikmetest koosnev ?ürii määras tänavused Kristjan Raua preemia laureaadid 2004. kalendriaasta kunstisaavutuste eest. Esitati 34 kandidaati, teiste seas Peeter Allik, ERKI moe-show, Jutta Matvei, Jüri Ojaver, Andres Tali, Virge Jõekalda, Peeter Ulas, Inge Teder, Olga Terri, Toomas Vint, autorite kollektiiv Reet Mark, Mare Joonsalu ja Tiiu Talvistu, Jüri Hain jt. Laureaadid avalikustatakse preemiate üleandmise piduliku tseremoonial 23. V Tallinna raekojas.

EKL võttis vastu viis uut liiget. Kadri Alesmaa (1970) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafikuna, esinenud arvukatel graafikanäitustel nii Eestis kui välisriikides. Vilja Kõiv (1979) on omandanud kunstialast haridust Academia Non Gratas ja lõpetanud EKA, on Eesti Litograafiakeskuse eesvedajaid. Lisaks graafikale tegutseb ka performace?i-kunstnikuna, aastast 1997 osalenud järjepidevalt Pärnu ?IN graafika? näitustel. Karl Nagel  (1977) on lõpetanud EKA maaliosakonna, osaleb aktiivselt näitusetegevuses 1996. aastast. Tõnis Saadoja (1980) on EKA lõpetanud maalikunstnik, fotorealismi uue põlvkonna juhtivamaid esindajaid. Jaak Visnap (1975) on EKA graafikaosakonna lõpetanud kunstnik, Eesti Litograafiakeskuse asutajaliige.

Kuulati ära ja kinnitati EKLi 6. aastanäituse projektid: Leonhard Lapini kureeritud ja Tallinna Kunstihoones toimuv aastanäitus pealkirja all ?Tehnobia? keskendub viimasel kümnendil väga aktuaalseks muutunud süvaökoloogiale, mis idealiseerib vabu metsikuid ökosüsteeme, justkui saaks evolutsiooni tagurpidi pöörata. Selline biotsentrism vastandub varem valitsenud antropotsentrismile, milles peeti evolutsiooni tipuks inimest. Kunstnikud on oodatud analüüsima seda uut situatsiooni nii klassikalise kunsti kui ka uue meedia tehnoloogiates, välja võib pakkuda ka seni kunstiilmas kasutamata võimalusi.

Elin Kard tutvustas Hobusepea ja Draakoni galeriisse 2006. aasta kevadeks planeeritud aastanäituse projekti ?Kurja lilled? ja selle baudelaire?likel keelatud naudingutel põhinevat kuraatorikontseptsiooni.

Võeti vastu pöördumine Tallinna linnapea, linnavolikogu esimehe ja linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni poole Tallinna võimuparteide Res Publica ja Keskerakonna koalitsioonileppes sisalduva punkti asjus, mis näeb ette Tallinna lahte skulptor Tauno Kangro Kalevipoja kuju püstitamise. Lepiti kokku, et 3. VI toimub EKLi suvepidu Ku-Ku klubis ja Kunstihoone hoovis.

?Rahvusvahelisel muuseumipäeval 18. V avati Tartu Kunstimuuseumis Raekoja plats 18  järjekordne mahukas ülevaatenäitus ?Tartu kunsti lood?. See on juba kaheksas eesti kunsti valik Tartu Kunstimuuseumi näituste maja 18 tegutsemisaasta jooksul. Näitus on vaheaegadega avatud 2007. aastani.

Näitus esitab Tartu kunsti arenguloo rohkem kui poolteise sajandi lõikes siin õppinud, õpetanud või tegutsenud kunstnike ja rühmituste kaudu. Kuigi suurema osa kuulub maalikunstile, on esindatud ka skulptuur ja graafika. Ekspositsioon algab baltisaksa kunstnike romantiseerivas laadis maalide ja vaategraafikaga omaaegsest Tartust ja jõuab kaasaega Kursi koolkonna ja TÜ maaliosakonna lõpetanute loomingu tutvustamisega ülakorrusel.

Lugusid jutustatakse näitusi komplekteerides ja kunsti tutvustades ju alati: nii iga kunstiteose oma ajaloo ja tõlgendamise kaudu kui ka kuuluvuse laiemasse ajastu konteksti. Tartu kunstimaastikul joonistuvad välja siin tegutsenud koolkondade (Pallas, Tartu sõpruskond, Visarid), kunstiperekondade (Hagen, Kits jt.), kunstireiside piirjooned, otsitakse kontakte maailma kunstiga ning jäljendatakse seda loovalt. Valikuga viidatakse seostele kunsti arenguteedes, tekitatakse saalides nii ajastusiseseid kui -üleseid dialooge ja intrigeerivaid vastandumisi.

Näitusega kaasnevad muuseumitunnid ja töötoad igas vanuses lastele ja noortele. Kord kuus reedeti on võimalik näitust külastada koos kuraatoriga.

?Aimar Kristerson (varem tuntud kui Kreg-a-Kristring) avas 19. V Tallinna Linnagaleriis näituse ?Kuup kuubis?. Aga seekord ilma avamisrituaalita. Ka näitus ise on seni peamiselt maalikunstnikuna tuntud Kristringu kohta ebatavaline. Kunstnik keskendub siin installatsiooniformaadis põhjalikult ruumile ja väga konkreetsele ruumile, nimelt Linnagaleriile ja selle arhitektuursele eripärale. Kunstnikku huvitab nii ruumi spirituaalne ja religioosne kui ka ajalooline mõõde, suhe vanalinnaga. Näitus on avatud kuni 5. VI.

 

?13. ? 26. V on Stockholmis Eesti Majas avatud Eesti moekunstniku Saima Poll Priksi isikunäitus ?Tagasi juurte juurde?. Tegu on linasest materjalist disainrõivaste ja uusimate mudelite fotoväljapanekuga. Näitus on pühendatud kunstniku emale. Disainerlik lähenemine, põhjamaiselt karge, minimalistlik ja lakooniline  loomelaad on autorit iseloomustanud aastakümneid. Värvigamma on seekord looduslähedane: must, valge, loodusvalge, sinine, väheke ka punast. Kaunistusvõtted nagu pilutamine, põimimine, narmad on autor teostanud  oma käega. Näituse kujundas kunstnik samuti ise. Näituse avas Eesti Kultuuri Koondise esimees Enno Penno. 

?18. V  avati Hobusepea galeriis kolme kunstiakadeemia diplomandi Katrin Koskaru (1977), Alvar Reisneri (1979) ja Elis Saarevälja (1980) maalinäitus ?Ajukepp 3?.

Nagu juba pealkirjastki järeldada võib, on tegu samanimelise näituse kolmanda tulemisega. Mitte et noored inimesed samu maale mööda Eestit ringi tassiksid, vaid ikka pigem seepärast, et valitud teema ennast aiva lahkama sunnib, õnnelikku lõppu ja sobivat lahendust leidmata. Oma sõnul on kunstnikke tagant tõuganud meid päevast päeva viledamaks kulutav ja iseenesest üsna mõttetu ringitallumine, liigikaaslaste rohkus ja reetlikkus, suhete keerukus ja sageli ka võimatus jne ehk ühesõnaga igapäevane rutiinne realiteet. Tegu on peaaegu väljasurnud liigi, romantiliste idealistide kolmeliikmelise esindusega, kes ikka veel usub ja loodab, et just maalikunst on see, mis õigluse jalule suudab seada ja pimedad nägijaiks teeb.

 

KIRJANDUS

 

?24. V kell 17 toimub rahvusraamatukogu V korrusel Soome saalis  kirjandusõhtu sarjast ?Tagatoa jutud?, kus esitletakse kirjastuses Ilo välja antud Aino Thauvón-Suitsu teost ?Minu mälestuste Eino Leino. Kannatav inimene?, mille on soome keelest tõlkinud Ene Kaaber ja Mari Maasik.

Aino Thauvón-Suitsu ?Tuntemani Eino Leino: kärsivä ihminen?, ilmus kirjastuses WSOY 1958. aastal. Autor, Gustav Suitsu lesk, oli siis juba 74aastane. (Kuus aastat hiljem ilmus Rootsis eestikeelsena tema teine raamat ?Gustav Suitsu noorus?.) ?Minu mälestuste Eino Leino? on südamlik lugu suure ja viljaka soome kirjaniku elust ja eluväsimusest ning kahe hõimurahva kultuuriinimeste tihedast läbikäimisest 1920. aastate alguse Soomes ja Eestis. Eesti lugejale on kindlasti eriti paeluv Leino 1921. aastal tehtud Eesti reisi üksikasjalik kirjeldus. Luulehuvilised leiavad teosest ka Eino Leino luuletusi, kõrvuti on esitatud nii algupärased värsid kui ka nende tõlge; mitmedki luuletused ilmuvad eesti keeles esmakordselt.

?Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) toimub 26. ja 27. V Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Teaduste Akadeemia korraldusel  kõnekoosolek ja konverents ?Noor-Eesti 100?. 26. V kell 12 leiab aset pidulik kõnekoosolek, esinevad Ain Kaalep, Ain-Elmar Kaasik, Jan Kaus. Noor-Eesti tõlgenduse aastal 2005 esitab Treffneri kooliteater Helgi Teringu juhendamisel. Esitletakse raamatu ?Wõitluse päiwil? 2. trükki (Arhiivraamatukogu varamu 2). Kell 14 algab konverents ?1905 ? 1915: Noor-Eesti kümme aastat: aeg ja kirjandus?, juhatab Krista Aru. Ajast ja kunstist räägivad Kaido Jaanson (?XX sajandi algus Eesti poliitilise ajaloos?), Eero Medijainen (?1905. aasta ja 1918. aasta?), Epp Preem (?Eesti kunstnikud Noor-Eestiga?), Kersti Koll (?Noor-Eesti kunsti Tuglase kogust?), Tiina Kirss (?Sajandialguse naine?). 27. V kell 10 juhatab konverentsiosa teemal ?Jäägem eestlasteks??  Sirje Olesk. Räägivad Peeter Olesk (?Noor-Eesti tulevik?), Mirjam Hinrikus (?Modernistliku identiteedi konstrueerimine. F. Tuglase ?Felix Ormusson? ja A. H. Tammsaare üliõpilasnovellid?), Jaanus Kulli ?Noor-Eesti asjaajaja Bernhard Linde?, Epp Annus (?Noorte püüded ja rõõmus ajalugu?), Virve Sarapik (??Kunstitöö on hääleta elav sõna…? Sõnad kunstist?), Cornelius Hasselblatt (?1905 eesti kirjanduses?).

Kell 14.30 juhatavad arutelu teemal ?Saagem eurooplasteks!? Marin Laak ja Katre Talvistu. Kõnelevad Katre Tal­vistu (?Prantsuse bukett nooreestlaste seades: Noor-Eesti albumites esindatud prantsuse autorite valiku tagamaid Prantsusmaal ja  tagajärgi Eestis?), Katrin Tombak (?Noor-Rootsi ja Noor-Eesti?), Lea Pild (?Vene kirjanduse retseptsioonist Tuglase ilukirjanduslikus loomingus?), Sirje Olesk (?Soome roll Noor-Eesti kujunemisel?), Liina Lukas (?Saksa kirjandusest ja selle retseptsioonist Eestis Noor-Eesti ajajärgul?), Mari Tarvas (?Mõtisklusi R. M. Rilkest?).

26. V ? 25. VIII on kirjandusmuuseumi saalis avatud näitused ?Noor-Eesti lugu autograafides, fotodel ja trükistes? (kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv ja arhiivraamatukogu), ?Noor-Eesti perioodi kunsti Friedebert Tuglase kogust? (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakond) ja ?Ideaalne ja reaalne. Sajandialguse naine? (Eduard Vilde muuseum).

 

FILM

 

?Joonisfilm ?Frank ja Wendy? võitis T?ehhis Trebonis 5. ? 11. V peetud rahvusvahelisel animafilmide festivalil ?AniFest? auhinna parima telefilmide ja -seriaalide kategoorias. Tänavu stuudios Eesti Joonisfilm valminud seriaali stsenarist on Priit Pärn ning re?issöörid Kaspar Jancis, Ülo Pikkov ja Priit Tender. ?ürii kommentaar: ?Naersime end ribadeks ? üllatav, anarhistlik, räme ning hariv ? ei mingeid piiranguid. Paljastab kõik kommunistlikud saladused. Postsovetlik eneseteraapia.?

?Riho Undi nukufilm ?Kapsapea? valiti Cannes?i rahvusvahelise filmifestivali kõrvalprogrammi ?International Critics? Week? haruprogrammi ?Europe in Shorts?. 1994. aastal valminud ?Kapsapeast? tehti uus, parandatud heli ja pildiga koopia, mida näidati eile õhtul Cannes?is. ?Europe in Shorts? on kuuest filmist koosnev programm, mida pärast Cannes?i näidatakse ka teistel suurtel filmifestivalidel ja mille on kokku pannud festivale ühendav organisatsioon Coordination of European Filmfestivals. ?Critics? Week? on Cannes?i filmifestivali kõrvalprogramm, mille eesmärgiks on uute ja huvitavate re?issööride tutvustamine.

?Maailma suurimal, Cannes?i filmiturul linastub tänavu kaks sel aastal Eestis valminud mängufilmi: Rene Vilbre lastefilm ?Röövlirahnu Martin? ja Peeter Urbla ?Stiilipidu?.

?Ilmar Raagi kirjutatud täispika mängufilmi stsenaarium ?Veel üks croissant? võitis rahvusvahelisel Hartley-Merrilli stsenaariumivõistlusel 3. koha. Esialgu ainult Ida-Euroopa stsenaristidele korraldatud võistlus on laienenud Lõuna-Aafrikasse, Vietnami ja Iirimaale. Tänavu osalesid võistlusel 30 riigi esindajad. ?Veel üks croissant? on inimsuhete draama tegelasteks kaks eesti naist Pariisis. Neist üks tahab surra ja teine ei tohi seda lubada.

 

MUUSIKA

 

OLARI ELTSI HOOAJA LÕPP RIIAS

Eile õhtul juhatas peadirigent Olari Elts Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri ees hooaja lõpetuseks A. Schönbergi vokaalsümfoonilist suuroopust ?Gurre-laulud?. Kontserdil, mis kuulus sarja ?Ekspressionismi radadel?, olid Riia Suure Gildi saalis kaastegevad riiklik akadeemiline koor Latvija ning Läti Raadio koori ja kammerkoori Ave Sol meeslauljad, kandvateks solistideks läti bass Kri?janis Norvelis, sopran Sonora Vaice, tenorid Kārlis Zariņ? ja Viesturs Jansons, samuti leedu metsosopran Inese Linaburgitė, Leedust oli ka jutustaja Sigitas Dikse.

Üleeile alanud Tubina festivalile toob Olari Elts Läti Rahvusorkestri esinema 14. VI, kui solistiks tuleb siiagi läti sopran Sonora Vaice.

Rondo Volmerist ja Talist

Soome muusikaajakiri Rondo (nr 4) on avaldanud Arvo Volmeri ja Anu Tali uute heliplaatide arvustused. Tunnustades Oulu linnaorkestri, Oulu kammerkoori ja solistide tööd peadirigent Arvo Volmeri käe all Leevi Madetoja järjekordse plaadi, helilooja ühe parema teose ballett-pantomiimi ?Okon Fuoko? (1930) kogu muusika esmaplaadistuse väljatoojana (Alba Records), märgib ajakirja peatoimetaja Harri Kuusisaari, et Volmer jätkab ka selles ?oma seniste plaatide kõrget profiili?, kus kõla ja ansambel on tundlikult tasakaalus. 

Samas saab hinnangu Anu Tali ning Põhjamaade Sümfooniaorkestri uus plaat ?Action passion illusion? (Warner Classics), millel E.-S. Tüüri ?Zeitraum?, Sibeliuse ja Rahmaninovi oopused. Riitta Pietilä: ?Anu Tali ettekanne ilmestub viisil, mida võiks kujutleda peaaegu et maagilisena. Igatahes on tulemus hinge puudutavalt köitev: Talil on anne toetada muusikalisi liine ja ehitada neist aina suuremaid ja avaramaid arhitektoonilisi tervikuid.?

Kaia Urb laulab taas USAs

Eile, täna ning veel kahel järgmisel päeval laulab meie sopran Kaia Urb Neeme Järvi kutsel taas Ühendriikides. Kontserdid toimuvad koos New Jersey Sümfooniaorkestriga (kus Neeme Järvi sügisest peadirigendina tööle asub) Neeme Järvi juhatusel orkestri residentsis Newarki Prudential Hallis (täna ja ülehomme), New Brunswicki State Theatre?is ning Trentoni Patriots Theater?is. Kavas on Beethoveni Kolmikkontsert (1804) klaverile, viiulile ja t?ellole (solistideks Eroica Trio liikmed Erika Nickrenz, Adela Peña ning Sara Sant?Ambrogio T?aikovski-konkursi võitjana) ja G. Mahleri Sümfoonia nr 4, kus solistiks Kaia Urb. Meie lauljatar ei esine USAs Järvi kutsel esmakordselt, varem on ta üles astunud ka Detroiti Sümfooniaorkestri solistina.

EINO TAMBERG 75

25. V kell 19 on professor Eino Tambergi 75. sünnipäeva tähistamise puhul Estonia teatris ?Cyrano de Bergeraci? uuslavastuse esietendus. Sellele eelneb Estonia talveaias kell 17 Eesti Muusika Infokeskuse Eino Tambergist kirjutatud raamatu presentatsioon ning juubilari õnnitlemine.

Samuti toimub tema sünnipäeval 27. V kell 17 Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis kontsert ?Jubilate 2005 ? Eino Tamberg 75?.

Pilet 25 krooni (EMA üliõpilastele ja õppejõududele tasuta).

 

TEADUS

 

?5. V toimus Rakveres Wesenberghi konverentsikeskuses teaduspäev, mis äratas Lääne-Virumaa rahvas elavat huvi. Selle korraldasid Eesti TA koos Lääne-Virumaa maavalitsusega. Maavanem Urmas Tamm käsitles põhjalikult Lääne-Virumaa majandussaavutusi ja innovaatilise arengu probleeme, Eesti TA ülesannetest ja tegevusest kõneles akadeemia asepresident Ain-Elmar Kaasik. Virumaalt pärit akadeemikust folklorist Arvo Krikmann rääkis oma uurimuste põhjal naljanditest, vanasõnadest ja metafooridest. Samuti Virumaa juurtega akadeemik Arved-Ervin Sapar, Tartu observatooriumi tunnustatumaid astronoome, viis kuulajad astrofüüsika radadele. Akadeemik Udo Margna käsitles Rakverest pärit esimese eesti naisprofessori farmaatsiateadlase akadeemik Alma Tomingase elu- ja teadusteed, lugedes teda oma esimeseks farmaatsiaõpetajaks. Põllumajandusteadlane akadeemik Loit Reintam rääkis Virumaa mullauuringutest. Rakveres toimunud teaduspäev oli juba kuues omataoline.

?Prantsuse TA poolt kokku kutsutud Euroopa Liidu uute liikmesmaade teaduste akadeemiate nõupidamiselt saabusid äsja Eesti TA asepresidendid Ain-Elmar Kaasik ja Jüri Engelbrecht.

Euroopa vanimaid teaduste akadeemiaid, 1666. aastal asutatud Prantsuse TA võttis enda kanda uute Euroopa Liidu liikmesmaade teaduste akadeemiate koordineeriva nõupidamise korraldamise. 10. ja 11. V olidki Pariisis koos 10 riigi esindajad. Nõupidamist juhtis Prantsuse TA president M. Edouard Brézin.

Akadeemiate juhid tutvustasid oma maa akadeemia tegevust ja probleeme. Eesti TA arengukäigust pärast Eesti iseseisvumist kõneles asepresident Jüri Engelbrecht. Tähelepanu äratas Eesti kogemus instituutide teadustegevuse integreerimisel ülikoolidega, samuti intensiivne kirjastustegevus. Eesti TA asepresident Ain-Elmar Kaasik märkis selle nõupidamise kasulikkust, kuna see aitab kaasa lähedase olukorraga akadeemiate probleemide lahendamisele. Väga oluline on, et teoks saaks kavandatav Euroopa Teadusnõukogu loomine.

Arutlusel oli teadus- ja arendustegevuse rahastamine

12. V toimus Eesti TA riigikogu kultuurikomisjoni ja TA korraldatud seminar üldnimetusega ?Teadus- ja arendustegevust rahastavad kogud ja institutsioonid ? arengusuunad, strateegiad, probleemid?.

Seminaril esitasid analüüsivad ettekanded Eesti teaduse- ja arendustegevuse olukorrast ja perspektiividest riigikogu kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja TA president Richard Villems. Oma seisukohtadest kõnelesid TÜ rektor Jaak Aaviksoo ja teaduskompetentsi nõukogu esimees Martin Zobel. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse seisukohad kandis ette Ülo Jaaksoo. Kuulati ära ka uurimisfirma Praxis töö tulemused käsitletud küsimustes.

Seminar korraldati seoses Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia koostamisega aastateks 2006 ? 2013.

?Eesti TA president Richard Villems osales 17. ja 18. V Moskvas Venemaa TA üldkogu töös. Venemaa TA üldkogu koosolek oli aastakoosolek, kus tehti kokkuvõtted 2004. aasta tegevusest ja seati sihte edasiseks. Paljudel Eesti teadlastel ja teadusasutustel on traditsiooniliselt head teadussidemed Venemaa kolleegidega ning teaduskoostöö edasine areng teenib ka üksteisemõistmise huve kahe riigi vahel.

?26. ? 28. V toimub Tartus esimene Eesti filosoofia aastakonverents ?Filosoofia võimus ja võimutus?. Konverentsi kutsutud avakõneleja on Soome Filosoofia Seltsi esimees, Helsingi ülikooli rektor, teoreetilise filosoofia professor Ilkka Niiniluoto, kes peab Tartus kaks ettekannet:

26. V kell 16 ?The Challenge of Interdisciplinarity?, neljas nn Granö-loeng SA Domus Dorpatensise ruumides (Raekoja plats 1 / Ülikooli 7) ja 27. V kell 14 ?Karl Popper?s World 3 as an Ontological Theory of Culture? Tartu ülikooli aulas. Korraldajad on Tartu ülikooli filosoofia osakond ning Tartu ülikooli eetikakeskus. www.ut.ee/flfi/teated/konverents.htm

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming