UUDISED

Priit Kuusk

FILM

 

KUNSTIMUUSEUMI VIIMANE NÄITUS ROTERMANNI SOOLALAOS

?Täna kell 18 avatakse Rotermanni soolalaos Eesti Kunstimuuseumi viimane näitus selles hoones ? Marko Mäetamme ja Kaido Ole ?Suur projekt?. Marko Mäetamm esitab 24 meetri pikkuse hiidpannoo ?I give everything to my friends. I always do? (?Annan oma sõpradele endast kõik. Olen seda alati teinud?). Eesti kunsti suurima teosega jätkab Mäetamm psühhobiograafilist tsüklit. Kaido Ole ?The Band II? (2005) viib ?The Band I? teema väljapoole taluvuse piire ja esitab 34st absoluutselt identsest kõlarist koosneva maaliseeria. Ole monumentaalne, minimalistlik maalipannoo loob live-efekti maalikunstis.  18. V kella 19 ? 24 toimub muusikaline live-keskkond ?Museum of Sleep? (?Uinuv muuseum?), hüvastijätt soolalaoga Ki wa, Joel Tammiku, Tanel Paliale, Masina, Porti, El Roboticos Digitablosi ja  Fabrique?i ning Villu Jõgeva ja Kaarel Kurismaa objektide osavõtul.

?11. V avati Adamson-Ericu muuseumis Karin Lutsu (1904 ? 1993) näitus sarjast ?Eesti esimesi naiskunstnikke?. Lutsu päevikute ja kirjavahetuse põhjal on valminud spetsiaalselt selle näituse jaoks Tiia Kriisa monoetendus ?Mälestused. Unenäod. Mõtted?. Kaastegev on kunstnik Alice Kask, lavastuse on kujundanud on Aime Unt. Etendused toimuvad veel 15. V kell 15, 19. V kell 16 ning muuseumiööl 4. VI kell 21. Seminar ?Naiskunstnik ja tema aeg? algab 23. V kell 13.30, esinevad kirjandusteadlane Leena Kurvet-Käosaar, kunstiteadlased Tiiu Talvistu, Mare Joonsalu ja Reet Varblane ning kultuuritegelane Sven Alur Reinans. Kogu näituse jooksul saavad õpilased osaleda muuseumitunnis ?Südamega kunstist?, juhendab Kai Tuvik. Näituse kuraator on Kersti Koll, selle on kujundanud Andres Tolts.

?16. V kell 16 avatakse G-galeriis  Mare Vindi ja Peter Riederi ühisnäitus ?Pliiats lõuendil ja õli paberil?. Avamisel musitseerib  Austria bassklarnetist Rudolf Pillinger. Näituse pealkiri kajastab kunstiteoste loomise tehnilist külge: Austria kunstnik  Peter Rieder on teostanud uue, esmaeksponeeritava  maalisarja ?Lendlev sulg? paberil; Mare Vint eksponeerib juba 2001. aastal alustatud suursarja ?Lõunamaa linnad? järge.

?9. V avati Draakoni galeriis Ene Kulli isikunäitus ?Enesevaatlus?. Väljas on digitrükid. Kull on jõudnud arusaamisele, et on võimalik oma elamise-olemise ja vajaduste üle iseseisvalt otsustada, laskmata kuulekalt ümbritseval endaga manipuleerida.

?10. V avati teeneka teatrikunstniku Eldor Renteri 80. sünnipäeva puhul  Estonia talveaias tema dekoratsiooni- ja kostüümikavandite näitus. Renter on Estonia kunstnikuna töötanud 1951. aastast, tal on teinud üle 140 lava- ja kostüümikujunduse ooperi-, balletti- ja operetilavastustele. Praegu on tema kujundatud lavastustest repertuaaris ?Nabucco?, ?Macbeth?, ?Padaemand?, ?Barbara von Tisenhusen? (kostüümid), ?Luikede järv?, ?Viini veri? ja ?Öö Veneetsias? (kostüümid).

?11. V avati Ungari Instituudi galeriis ungari skulptori ja medalikunstniku András Kiss Nagy (1930 ? 1997) medalite ja pisiplastika näitus. Ta on pronksi jäädvustanud nii üldinimlikke teemasid kui ka ungari ja euroopa kultuurilugu. 1960.-70 aastate vormiuuendajana on ta kujundanud hulgaliselt mälestusmedaleid.

?10. V toimus EKA aulas rektori professor Signe Kivi inauguratsioon. Tseremooniat juhtis prorektor Lylian Meister.

?Juuni lõpuni on sisekaitseakadeemias vaadata EKA magistrantide Jaana Kukk-Alliku, Kristi Neideri, Kristina Normani ja Tiina Maria Pesoneni näitus ?Suprealism 2005?. Näitus tugineb professor Leonhard Lapini suprealismi kontseptsioonile.

?11. V avati Kastellaanimaja galeriis EKA avatud akadeemia vabade kunstide eriala diplomandide Ellen-Reet Türi ja Anniki Kari maalinäitus ?Need Türi ja Kari?. Türi esitab figuraalkompositsioone ja Kari tõlgendab Berndt Notke ?Surmatantsu?.

?Täna linnakunstiürituse ?Tricht­linn­burg? raames Hobusepea galeriis filmiprogramm kl 10 ? 11. 25 ?Maaletulek? (Kaljo Kiisk, 1972), kl 11. 30 ? 12 ?Defitsiit? (Eesti Telefilm, 1985, vene keeles), kl 12. 05 ? 13. 40 ?Saja aasta pärast mais? (Kaljo Kiisk, 1986), kl 13. 45 ? 15. 05 ?Viini postmark? (Veljo Käsper, 1967), kl 15. 10 ? 15. 40 ?Jõulud Leninita? (Eesti Telefilm, 1994 ; film Narvast), kl 15. 45 ? 16. 40 ?Intiimne linn? (Kristiina Davidjants, 2003), kl 16. 45 ? 17. 15 ?Defitsiit? (Eesti Telefilm, 1985; vene keeles). Laupäeva ja pühapäeva filmiprogrammi vt www.cca.ee.

Kl 12 algab jalutuskäik Iru linnamäele, kogunemine Teaduste Akadeemia bussipeatuses kell 12, buss nr 68, jalutuskäigu pikkus ca 3 tundi; kl 16 Toomas Paaveri juhtimisel jalutuskäik ?Tallinna taga-tagahoov? lennuvälja taha; marsruut täpsustub matka käigus, kogunemine lennujaama ees, matka pikkus ca 4 tundi. 14. V kl 10 algab jalgrattamatk Paljassaarde, kogunemine bussi nr 59 lõpp-peatuses, matka pikkus ca 1,5 tundi; kl 21 ? 24 Hobuveskis õhtu ?Love City?, Eestist esinevad Jasper Zoova ja Raul Keller.  15. V kl 12 Harju ja Niguliste tn nurgal Marthe van Desseli (Holland) projekt ?Õhupall?; kl 16  Tallinna sadama planeeringute näituse avamine Politseimajas Admiraliteedi basseinis lähedal; kl 16.30 Hobusepea galeriis kohtumine horvaatia kunstniku Sanja Ivekovićiga; kl 17.30 algab Raekoja platsilt ühistantsimine ?Sabatants?. Jalutuskäikudeks registreerida e-posti teel: mare@skkke.ee.

13. ? 15. V Hobusepea galeriis foto- ja videoväljapanek, saadaval bro?üür ?Tallinna praktikad? ja Sirami ajaleht ?Ilus Elu?.  Tallinna vanalinnas liigub läti kunstniku Eriks Bo?ise velotakso projekt ?Asud siin?; Viru keskuse  II korrusel Sanja Ivekovići (Horvaatia) video ?(If) I Lived Here?; Kaarel Kurismaa objektid ?Saturn? ja ?Mobile VI? ning Tallinna sadama D-terminali I korrusel objektid ?Alma raudtee? ja ?Sinise valguse objekt?; Raekoja platsil Silja Saarepuu ja Villu Plingi installatsioon ?Plats?; Katariina kai tipus Paljassaares Marko Nautrase installatsioon ?Tallinn anno 1154?; Hirvepargis, Kaarli puiesteel, trammides Tiina Tammetalu  aktsioon ?Seirajad?.

?Täna kell 19.30 avatakse reisisadama endises politseimajas (Lootsi 13)  ranna-ala arenguvõimalusi tutvustav näitus ?Tagasi mere juurde. Mereõhk teeb vabaks?. Väljapanek on linnadevahelise projekti ?Grands Travaux?  osa. Projektis osalevad veel Rooma, Ateena, Varssavi, Firenze, Limasol, Leipzig, Valencia.  Väljapaneku on koostanud Tallinna linnavalitsuse ja AS Tallinna Sadam ühistellimusel disainibüroo ZiZ & YoYo.

?12. V peeti Soome Instituudis Kalevala Koru aineline ettekannete päev.  Kalevala Koru tegevjuht Marja Usvasalo andis ülevaate Kalevala Koru ajaloost, disainer  Kirsti Dougas tutvustas uusi ehteid ja Miikka Westman ja Markku Mäkelä ehete valmistamist. Läänemaa muuseumi peavarahoidja Eve Otstavel kõneles eesti vanadest ehetest, Kadri Mälk kaasaja eesti ehtekunstist. Avati ka Kaleva Koru ehtenäitus.

?16. ? 19. V tutvustab Kiasma kunstibuss mitmel pool Eestis oma tööd, et näidata, kuidas kaasaegset kunsti saab siduda kooliainete õpetamisega. Ringreisi on korraldanud Soome Instituut ja Sally stuudio kunstiteadlikkuse keskus.  16. V kl 18 ? 20 Soome Instituudis tutvustatakse eesti kunstiõpetajatele Kiasma õppematerjali (vt http://www.kiasma.fi/kiertokoulu/kiertokoulu.php). 17. V kl  13 ? 16.30 toimub Sally stuudios sissejuhatav esitlus ja n-ö matemaatikatund. 18. V toimuvad workshop?id Rakvere gümnaasiumis,  19. V kl 13 ? 16.30 Tartu kunstimuuseumis.

?11. V avati Tartu kunstimuuseumis Liina Siibi foto- ja videonäitus ?Dexiosis?. Osa ekspositsioonist on väljas ülikooli botaanikaaias. Kunstnik toob talle ainuomase esteetilisusega esile, kuidas igipõlised teemad on inimese mõttemaailma muutudes kasvatanud topelttähendusi ja ajaloolise kultuuritaaga tõttu paljuski minetanud oma esialgse mõtte.

?11. ? 13. V toimuvad Tartu Saksa Kultuuri Instituudis Johann Gottfried Seume juubeliüritused ?Seume Dorpatis?.  1805. aasta suvel asus Johann Gottfried Seume, suur kulunud hülgenahkne seljakott seljas, pikale teekonnale iseenda minevikku vene leitnandina. Seume matkas jalgsi läbi Poola, Leedu, Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi ja Taani. 1806. aastal ilmub tema raamat ?Minu suvi 1805?.

11. V avati näitus ?Seume maailm?, 12. V toimus juubelikonverents ?Seume ja Dorpat? ja täna kl 10 algab Raekoja platsilt purskkaevu juurest linnaekskursioon ?Seume jälgedel?. Ürituste koordinaator on Karl W. Biehusen, korraldajad  Seume selts Arethusa (Grimma/ Saksamaa) ja Tartu Saksa Kultuuri Instituut, kaaskorraldajad Tartu ülikooli saksa filoloogia õppetool, Tartu ülikooli raamatukogu, Eesti Goethe-Selts, Akadeemiline Baltisaksa Kultuuri Selts Tartus, Robert Boschi Fondi saksa keele ja maiskonnaloo täienduskoolituskeskus Tartus, Tallinna Saksa Kultuuriinstituut/Goethe Instituut.

?9. V avati Tartu linnakodaniku muuseumis metallikunstnik Udo Voolu näitus ?Voolujooneline?. Väljas on ehted ja joonistused.

?Pühapäeval kell 12 algab Tartu kõrgemas kunstikoolis visuaalkultuuri teoreetiku prof James Elkinsi loeng ?Visuaalne kontroll tänapäevases maailmas? ja  kell 17 ?Pildid, mis ei ole kunst?. Elkins on maailma üks juhtivaid  kunstiteadlasi, kelle uurimuste ampluaa hõlmab nii maali- ja kunstikriitika problemaatikat kui ka moodsaid pildiuuringuid. Ta on töötanud külalisprofessorina Chicago, California ja Nortwesterni ülikoolis.

?Homme avatakse Viinistu kunstimuuseumis kaks näitust: Marje Üksise isikunäitus ?Läbi õhu ja vee? ja Jüri Haini fotonäitus ?Kolmas silm?. Esitatud loodusainelised tööd ei ole looduse otsene peegeldus, vaid kunstniku siseilma refleksioon. Kunstiteadlane Jüri Hain on aastakümneid pildistanud kunstnikke ja teisi kultuuriloojaid. Käesolev väljapanek on retrospektiivne.

?Aprilli lõpus ja mai alguses osales rühmitus Avangard teist aastat järjest Chicagos toimunud eksperimentaalsel kunstifestivalil ?Version?, seekord alapealkirjaga ?Invincible Desire?. Nagu korraldajad manifesteerisid, testib festival sekkuva kunsti strateegiaid ja esteetikat, ristab visuaal- ja perfomance?i-kunsti aktivismi ja uue meediaga. Avangard tegi videopresentatsiooni ning näitas oma fotoseeriat ?The Bomb ? back with vengeance?.

?Saksamaa juveelikompanii Hafner korraldatud ehtekonkursil pälvis parima noore ehtekunstniku preemia EKA värske magister Julia Maria Pihlak. Tänavuse konkursi kriteeriumideks olid kaasaegne vormikeel ja uuenduslikkus ehtekunsti tehnoloogiates. Preemia suurus on 7000 eurot. Lisaks katab kompanii poole aasta õppekulud ülikoolis, mille premeeritu saab valida Euroopa ehtekoolide seast, ta varustatakse ka kulla-hõbedaga 1000 euro ulatuses.

 

TEATER

 

?Eesti Nukuteater autasustas 9. V noorte näidendivõistluse ?Pööning? paremaid noori näitekirjanikke. Nukuteater korraldas näidendivõistluse teist korda, sellest aastast on võistlusel ka pealkiri ?Pööning?, mis tuleb sõnast ?pöönima?.

Näidendivõistlus toimus kolmes vanuserühmas: Väikepööning (kuni 10aastased), vahepööning (11 ? 14aastased) ja tipp-pööning (15 ? 22aastased). Võistlusnäidendeid hindas 11liikmeline ?ürii: Andres Dvinjaninov, Heidi Aadma, Marin Heier, Urmas Lennuk, Ilona Martson ja nukuteatrist Vahur Keller, Laura Nõlvak, Meelis Pai, Leino Rei, Andres Roosileht, Anna-Liisa Õispuu.

Parimaks väikepöönijaks osutus Priit Põldma Rakverest, tema näidendid ?Koerad? ja ?Sõbralik vaenlane? jäid jagama I ja II kohta. ?ürii otsusel jäi vahepööningu vanuserühmas peapreemia välja andmata. Parimaks  tipp-pöönijaks nimetati näidendi ?Kui mind ei oleks, oleks maailm teine? autor Kristiina Jalasto (Tallinn). ?ürii tunnustas ka tipp-pööningu ?Valgusaasta (ehk ette nähtud tulemus)? autorit Janari Kintsirauda (Tallinn) kui vaimukaimat tippfabuleerijat ja näidendi ?Ühe suve lugu ehk Lugu elust enesest? autorit Kristel Hansenit (Tallinn) kui osavaimat tippdialoogijat.

Kui eelmisel aastal jäi grand prix välja andmata, siis II ?Pööningul? otsustas ?ürii ühehäälselt tulipöönija aunimetuse anda näidendi ?Kui mind ei oleks, oleks maailm teine? autorile Kristiina Jalastole.

 

?Konverents ?Eesti teatrimajad?, toimub Vanemuise suures majas 13. V kella 12 ? 16.  Sellega tähistatakse 100 aasta möödumist Vanemuise teatrimajale nurgakivi panekust. Konverentsi avaettekandes annab ajaloolane Hillar Palamets ülevaate elust Tartus XX sajandi algul. Kunstiteadlane Karin Hallas-Murula räägib teemal ?Vanemuise teatrimaja (1906) ja XX sajandi alguse teatriarhitektuur Eestis? ning teatriloolane Kalju Haan teemal ?Karl Menning ja kutselise Vanemuise sünd?. Rakvere teatri direktor Indrek Saar kõneleb teatrimajade renoveerimisest Rakvere teatri näitel. Vanemuise teatrijuht Aivar Mäe tutvustab konverentsil 2006. aasta kevadel algava Vanemuise väikese maja renoveerimise eskiisprojekti ja põhisuundi. Konverentsi lõpetab üllatusetteaste ?Kuidas näeb välja näitleja unistuste teatrimaja?. Pärast konverentsi kell 17 avatakse Vanemuise teatri suure maja küljes mälestustahvel, millega märgitakse 100 aasta möödumist nurgakivi panekust 1906. aastal valminud Vanemuise teatrimajale.

 

MUUSIKA

 

ELLERHEINA KOORID VÕITSID

Ellerheina tütarlastekoor (dirigent Tiia-Ester Loitme) osales esimese eesti koorina IV rahvusvahelisel koorikonkursil Ankaras (Türgi, 4. ? 9. V) ning pälvis I koha nais- ja meeskooride kategoorias ning II koha folkloorikategoorias. Eesti heliloojate loomingust kõlasid Ellerheina esituses Tormise, Sisaski ja Kreegi teosed. Konkursil elasid Ellerheinale kaasa ka Eesti Türgi suursaadik Märt Volmer ja I sekretär Linda Kolk. Kokku võistles Ankaras 15 koori 8 riigist. Ellerheina lastekoor Anneli Mäeotsa juhatusel saabus eile tagasi ?Harmonie? festivalilt Lindenholzhausenis (Saksamaa, 4. ? 8. V) III kohaga rahvamuusika kategoorias. Selles kategoorias võistles 13 koori, esindatud olid kõik kooriliigid. ?Harmonie? festivalil võistlesid koorid kokku 13 kategoorias, osales üle 6000 laulja ca 40 riigist. Koore hindas rahvusvaheline ?ürii, sh eestlastelegi hästi tuntud Josep Prats (Kataloonia), Robert Sund (Rootsi) ja Ausma Terkevica (Läti).

Ellerhein laulis konkursil Riho Pätsi seatud rahvalaule plokkflöötide, viiuli ja rütmipillide saatel. Rahvapillide kaasamine oli folkloorikategooria nõue.

?16. V kell 19 esietendub Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis Alo Põldmäe koomiline mono-ooper ?Kontrabass-kuningatütar?. Ooperi libreto (Enn Vetemaa) põhineb Patrick Süskindi näidendi ?Kontrabass? ainetel, lavastajaks on Hardi Volmer. Osades saab näha Kontrabassimängijana Villu Valdmaad (bariton) ning Kontrabass-kuningatütrena Margharete Fischerit (sopran, Saksamaa). Neid saadab ansambel koosseisus Mati Lukk (kontrabass), Kristjan Hallik (viiul), Tarmo Velmet (fagott), Anto Õnnis (löökpillid) ja Helen Põldmäe (digi-klaver). Piletid müügil kohapeal.

AIDSI REEKVIEM RAHVUSMEESKOORILT

Enne esinemisi Eesti suvefestivalidel ning kahte kava juunis annab Eesti Rahvusmeeskoor 19. mail kontserdi Tallinna Metodisti kirikus, kus tuleb ettekandele ameerika helilooja, pianisti ja dirigendi James Adleri kõigi aidsiohvrite mälestuseks kirjutatud  ?Memento mori: An AIDS Requiem? (1996). Üheksaosalise suurteose aluseks on ladina, heebrea ja inglise tekstid. Teos on ka plaadil (Albany Records) ning pälvinud kiitvaid arvustusi mitmetelt mainekatelt väljaannetelt (Opera News, American Record Guide jpt). Eesti esiettekandel teevad RAMiga kaasa solistidena Pille Lill (sopran), Iris Oja (metsosopran), Raul Mikson (tenor), Mareks Lobe (bariton), klaveril Siim Selis ja süntesaatoril Siim Poll; dirigeerib Ants Soots. Kontserti toetab Tervise Arengu Instituut.

Ülehomme kl 14 esineb koor koos Tallinna Saksofonikvartetiga Haimre mõisa pargis kavaga ?Saksofonidega kevadesse? (Liszt, Iturralde, G. Ernesaks, K. Türnpu, A. Kruusimäe), dirigent on Andres Heinapuu.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming