UUDISED

Ia Remmel, Priit Kuusk, Villi Ehatamm

KUNST  

Eesti  Päevaleht ja Vaal uurivad ajalehe ja kunsti seoseid

31. III avati Vaalas koostöös Eesti Päevalehega kunstinäituste sari ?Ajaleht eesti kunstis?. Näitusel on kõrvuti väljas kunstiklassikat ja noorimat kunsti: ühendav lüli on ajaleht või ajalehe tõlgendus kunstis. Praeguses Eestis on lisandunud karmid iroonilised noodid kollase seltsiajakirjanduse aadressil. Väljas on Ants Laikmaa, Eduard Viiralti, Leo Lapini, Enn Põldroosi, Lepo Mikko, Jüri Arraku, Rein Tammiku, Mall Nukke, Alice Kase tööd.  Vaala galeriis on näitus vaadata kuni 9. IV, edasi rändab väljapanek Pärnu Linnagaleriisse (20. IV ? 7. V), Tartu Kunstimajja (24. V ? 4. VI), Viljandi Linnagaleriisse (12. VIII ?  27. VIII), Rakvere Linnagaleriisse (5. IX ? 25. IX), Adamson Ericu muuseumisse (8. X ? 13. XI) ja Narva Kunstigaleriisse (18. XI ? 11. XII).

?31. III avati Hobusepea galeriis Mirja-Mari Smidti (1977) ja Allan Tõnissoo (1974) ühisprojekt ?Kunstinäitus?. Väljapanekut võib nimetada sürrealistlikuks lausa Bretoni mõttes: kunstnike joonistused ning maalid on valminud une- ja ärkveloleku piirimail, rollimängud on mängitud läbi joonistades, teineteist jäljendades.

?31. III avati Tallinna Kunstihoone galeriis Külli K. Kaatsi ja Daniele Mosca näitus ?Salajased aiad?. Eesti kunstniku Külli K. Kaatsi ja itaalia kunstniku Daniele Mosca ühisinstallatsioon on alguse saanud lapsepõlvemängust, ?salaasjade? peitmisest ning salakoha usaldamisest vaid kõige lähematele sõpradele.

?29. III avati Vivian Napa galeriis Peterburis ja Tallinnas tegutseva rahvusvaheliselt tuntud fotograafi Vladimir Balabnevi näitus ?Amsterdam ? Peterburi?. Peterburis on ta arenenud terava pilguga linnafotograafiks, kelle suurprojektid on samas formaadis esinduslikud fotoalbumid ?Pariis ? Peterburi?, ?Veneetsia ? Peterburi?, ?Amsterdam ? Peterburi?. Albumite paarislehekülgedel on analüüsitud sarnaseid motiive ja meeleolusid.

?29. III avati Kastellaanimajas  Owe Büttneri näitus ?Mütoloogilised maalid 1987 ? 2005?. Aastaid maalirestauraatorina töötanud Büttneri arvates on ajaloolised maalitehnikad tähtsad:  ta valdab suurepäraselt nii akadeemilist laseermaali kui XX sajandi algusaastaist tuttavat puäntillistlikku maalitehnikat jm.

?29. III avati Deco galeriis kristliku kunsti näitus. ?Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu? (Johannese evangeelium 1, 11). Näituse idee pakkus välja Erki Tamm. Jüri Arraku, Eeva Jänese, Kristiina Kaasiku, Urve Küttneri, Ane Raunami, Uno Roosvalti, Mare Saare ja Epp Viirese tööd  kujundas tervikuks Andres Tolts.

?Täna kell 15 avatakse EKA galeriis tudengite 2004. aasta ekspeditsiooni näitus ?Seto täämbä?. 6. IV algab kell 10.15 ettekannete päev EKA aulas. Ekspeditsioonilt toodi kaasa üle 250 etnograafilise joonistuse-mõõdistuse ja üle 2500 fotokaadri inimestest, igapäevaelust ja olmest, ümbruskonna loodusest, arhitektuurist ning esemetest.

?4. IV kell 16 avatakse G-galeriis Henno Arraku näitus. Retrospektiivsel väljapanekul on pearõhk vabagraafikal, tehnikas teostatud graafiliste lehtede punktjoon markeerib kunstniku loomingulist teekonda 1960ndate alguse jõuliselt ekspressiivsetest linoollõigetest läbi opkunsti elementidega plastikaatlõigete kuni peenekoeliste puugravüürideni.

?Kuni 9. IV on Draakoni galeriis vaadata Maiu Moosese maalinäitus ?Pühapäev?. Pöördvõrdeliselt laiapõhjalise kunstiharidusega on Moosese maalid olnud ühesugused ja muutumatud, kantud põhiliselt truust Mudisti lembusest. Siit ka maalimiseks valitud värvid ja viis, piimjas valgus. 

?Kuni 30. IV on rahvusraamatukogu haruldaste raamatute saalis vaadata näitus ?Balti merevaik Palanga merevaigumuuseumist?. Näeb nii unikaalseid arheoloogilisi merevaiguleide kui ka nüüdisaegseid kunsti-ja tarbeesemeid. 21. ? 24. III oli merevaigufirma Amber näitusmüük raamatukogu fuajees; firma skulptuurikollektsiooni põhjal avati 1996. a Vilniuses ainulaadne merevaiguskulptuuride muuseum.

?30. III andis Eesti Tekstiilikunstnike Liit Estonia talveaias üle aasta tekstiilikunstniku preemiad. Preemiale võisid kandideerida kõik liidu liikmed, valiku tegi ?ürii (Maasike Maasik, Mare Kelpman, Terje Kallast, Kai Lobjakas, Merike Alber, Karin Paulus, Anu Kalm). Aasta tekstiilikunstnikuks nimetati Tiina Puhkan. Preemiaga kaasneb isikunäitus Lühikese jala galeriis: Puhkani näitus avatakse 3. IV kell 15. Esimest korda anti välja aasta noore tekstiilikunstniku preemia, selle pälvis Piret Valk. MTÜ Lühikese Jala Galerii aasta tekstiiliteoseks valiti Milvi Thalheimi söövitustrükitehnikas kangas. EKA tekstiilidisaini osakonna Mari Adamsoni nimelise preemia sai  magistrant Annike Laigo.

?Täna kell 18 kõnelevad kunstikeskuses Kaleri (Tartu mnt 43/Kreutzwaldi 24) Stuart Bailey ja Peter Bilak disainiajakirja DotDotDot viiest kuulsusrikkast aastast. Samas avatakse ka näitus  ?DDDA. Edasi olevikku?.

?24. III avati Tartu Kunstimuuseumis Ado Lille maalide ja joonistuste näitus ?Androgüün?.  1990ndate keskpaigast on kunstnik keskendunud inimese kujutamisele. Antud väljapanekuga on kunstnik keskendunud inimese ürgsemasse olemusse, vajadusse hingelise ja kehalise läheduse järele.

?Homme algusega kell 12 saab ERMi näitusemajas õppida mööbli viimistlustehnikaid. Seekordses töötoas õpetatakse tammepuidu imiteerimist ning tehakse ettevalmistusi aaderdamiseks. Töötuba juhendab Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbliosakonna meister Annes Hermann. Avatud on ka näitus ?Mööbel. Uksed. Pööning?.

?3. IV kell 17 avatakse Viinistu kunstimuuseumis Erki ja Merle Kannuse heli tekitava kunsti näitus ?Tee ise?. Parempoolses tünnis eksponeeritava Erki Kannuse interaktiivse installatsiooni  ?Kammerkoor? instrumendid on  elektrooniliselt võimendatud vanad kääksuvad uksed: kunstnik kutsub vaatajaid oma muusikalist loovust arendama.

?25. III kohtusid Tallinna kunstnikud Narva kunstigaleriis näituse ?Identiteedid? raames Narva publikuga.  Väljas on valik Tallinna Kunstihoone aastanäituselt ?Identiteedid?. Kunstnikud tutvustasid nii oma kui ka kolleegide töid.

?Kuni 7. IV on Salzburgi kunstnike majas Berchtoldvilla väljas  kaks näitust: ?Ars Baltica? ja ?100openwindows?. Esimesele on kuraator Peter Rieder valinud 16 Baltimaade kunstniku tööd, nende hulgas esinevad Urve Küttner, Eneken Maripuu, Sirje Eelma, Katrin Pere, Peeter Pere ja Rait Prääts. Maja III korrusele on installeeritud valik Sirje Eelma (60 akent) rahvusvahelisest fotonäitusest ?100akent/100openwindows?.

 

?Kuni 10. V on Uus-Meremaal Aucklandis Gus Fisheri galeriis Avangardi/Pinkpunki retrospektiivnäitus ?Avant-Garde or Death?. Väljas on videod, fotod ja performance?i-dokumentatsioonid. Näitusel töötas kaks nädalat ?Kuum kunstiliin?, mille telefonineidudeks olid kohalikud noored kunstnikud Yuk King-Tan, Shriwhana Spong ja Rebekkah Coogan. Avangard esitles Wellingtonis Enjoy galeriis oma slaidiseeriat ?The Bomb?. Lisaks viidi läbi tänava-performance?id ning peeti loenguid ülikoolides.

 

MUUSIKA

 

IRINA ZAHHARENKOVA

KONKURSIEDU ÉPINALIS

Irina Zahharenkova pälvis Prantsusmaal Épinalis 11. ? 20. III toimunud 20. rahvusvahelisel pianistide konkursil teise preemia (esimest välja ei antud).

?Valgus tuleb idast!? kõlas konkurssi kajastavas kirjutises ootamatu tõdemus. Küllap on see omajagu õige, sest võistluse finaali jõudsid pianistid Koreast, Jaapanist, Venemaalt ja Eestist. Irina Zahharenkova jagas teist preemiat korea pianisti Sang Il Haniga. III preemia kuulus Yukako Morikawale, IV Natalia Zagalskajale.

40 osalejast pääses teise vooru 19, kolmandasse seitse ja finaali neli võistlejat. Prantsuse press iseloomustas Irina Zahharenkovat kui süvenevat, väliselt vaoshoitud, kuid suure sisepingega mängijat.

Irina Zahharenkova pälvis ka eripreemiad parima nüüdisteose (Ligeti etüüd ?L?escalier du Diable?) ja prantsuse muusika (Raveli ?Couperini haud?) esituse eest. Zahharenkova nüüdismuusika esitust on tunnustavalt mainitud ka Hispaanias eelmisel aastal talle võidu toonud konkursil ?Premio Jaén?.

?Klassikaraadio tähistab 1. IV oma kümnendat sünnipäeva piduliku kontserdi ja eesti muusika kogumikplaadi ilmumisega.

Klassikaraadio sünnipäevakontsert toimub Estonia kontserdisaalis täna kell 19. Esineb ERSO Lev Markizi dirigeerimisel, kavas Schumanni avamäng ?Manfred?, Brahmsi kolmas sümfoonia ja esiettekandes Eino Tambergi tuubakontsert, solist Jens Björn-Larsen Taanist.

Eile esitles Klassikaraadio Raadiomaja Valges saalis sünnipäevaplaati. Duubelalbumil ?Klassikaraadio 10 / Eesti klassika, folk ja d?äss? on valik populaarsest eesti muusikast ja esitajatest, keda Klassikaraadiost tihti kuuleb. Klassikaraadio alustas tööd 1. IV 1995. aastal ja on praegu suurima auditooriumiga ööpäev läbi toimiv kultuurimeedium Eestis. Klassikaraadiost saab kuulata mitmesugust väärtmuusikat barokist jazzini ja etnomuusikast nüüdismuusikani. Oluline osa Klassikaraadio kavast on elava muusika vahendamine: otseülekanded ja lindistused kontserdisaalidest Eestis ja kaugemalt. Auditooriumiuuringute andmeil on Klassikaraadiol praegu 52 000 kuulajat nädalas.

?Neeme Järvil on taas orkester Euroopas: äsja kirjutas alla lepingu neljaks aastaks tööks Haagi Residentie Orkesti peadirigendina hooajast 2005/06. Järvi töötab orkestriga aastas kaheksa nädalat, teeb kaasa turneed ning plaadistab. Novembris 100. aastapäeva tähistanud Residentie Orkest resideerib 1987. a püstitatud moodsas, üle 2000 kohaga Dr Anton Philipszaalis. 2000. aastast oli orkestri peadirigent Jaap van Zweden, peadirigentide hulgas on olnud ka Jevgeni Svetlanov.

Juhatanud veebruaris kolme kontserti Detroiti SO ja nelja kontserti New Jersey SO ees, dirigeeris Järvi 10. ? 12. III kolm kontserti Göteborgi Sümfoonikutega, esimeses kavas kõlas ka Eduard Tubina I viiulikontsert Gao Xiangi soleerimisel, teises oli Dvořáki t?ellokontserdi solistiks Jian Wang, lisaks T?aikovski keelpilliserenaad ja III sümfoonia ning Sibeliuse VI sümfoonia.

Eile, täna ja homme on maestrol kolm kontserti T?ehhi Filharmoonia orkestriga Prahas Dvořáki-nimelises saalis. Kuu keskel on ta taas Detroitis (kokku viie kontserdiga), kus tal partneriteks nooruke läti viiuldaja Baiba Skride (?ostakovit?i I viiulikontsert) ja taani viiuldaja Nikolaj Znaider (Prokofjevi II viiulikontsert) ning kavas ka Tubina V sümfoonia.

?Austraalia Adelaide?i Sümfooniaorkestri (ASO) uus muusikadirektor (aastast 2004) Arvo Volmer alustas oma esimest täishooaega orkestri ees 19. III ASO galakontserdiga Adelaide?i festivaliteatris, kus kavas ka Sibeliuse ?Finlandia?, Alfvéni ?Rootsi rapsoodia? nr 1, muusikat Straussi ?Nahkhiirest? ja Delibes?i ?Coppeliast?.

Taas on Arvo Volmer orkestri ees alates järgmisest nädalast, hooaja kahel avakontserdil (8. ? 9. IV) on kavas Brahmsi ?Saatuselaul? (?Schicksalslied?) ning Beethoveni IX sümfoonia sajaliikmelise koori (Adelaide Symphony Chorus) kaastegevusel.

Oma Oulu Linnaorkestri ees dirigeeris Volmer veebruaris ka Eduard Tubina X sümfooniat ning märtsis Brahmsi II klaverikontserti (sol Michel Dalberto) ja ?ostakovit?i X sümfooniat. Volmeri töö Oulus peadirigendina (alates 1994) lõpeb juulis ning ta järglaseks on valitud Moskvast pärit pianist ja dirigent, ka Soomes õppinud Dmitri Slobodenjuk.

Oulu LOga on Volmer teinud aga järjekordse plaadi (Alba Records) Leevi Madetoja loomingust. Dirigendile on see juba viies plaat Madetoja muusikast selle orkestriga.

?Lihavõttesarja kontserdil Vaasa peakirikus mängis Vaasa Linnaorkester Kokkoneni teose ?…durch eine Spiegel? ja Bachi ?Brandenburgi kontserdi? nr 6 kõrval ka Mozarti ?Sinfonia concertante?t?, kus solistideks Vaasa LO kontsertmeister ja Estonia külaliskontsertmeister Maano Männi ning Vaasa LO vioolarühma kontsertmeister Heili Eespere. Kontserti juhatas orkestri peakülalisdirigent Dmitri Slobodenjuk.

?Ülemaailmne Richard Wagneri Ühing jagab igal aastal üle maailma noortele ja andekatele muusikutele stipendiume. Eesti Richard Wagneri Ühingu poolt edastatud Richard Wagneri stipendiumi noorele muusikule pälvis tänavu Estonia solist Heli Veskus.

Stipendium võimaldab Heli Veskusel vaadata Bayreuthi festivalil kolme Wagneri ooperit, sel aastal on need ?Lohengrin?, ?Tristan ja Isolde? ning traditsiooniliselt Wagneri viimane ooper ?Parsifal?. Lisaks saab stipendiaat osa võtta festivali muudest üritustest nagu loengud, kohtumised jms.

Heli Veskus on lõpetanud 1997. aastal EMA Ludmilla Dombrovska-Keisi juures ja õppinud Sibeliuse akadeemias Anita Välkki-Aro lauluklassis. 1998. a jõudis konkursi ?Con brio? finaali. Rahvusooperis Estonia debüteeris ta donna Elvirana Mozarti ?Don Giovannis? 1999. aastal, rahvusooperi solist on ta 2001. aastast.

?Täna kell 19 pakub sarja ?Diplomaatilised noodid? Valgevene kontsert ?Paganini & jazz? Mustpeade majas nii nalja kui virtuoossust, lüürilist fantaasiat ja improvisatsiooni.

Kontserdi algul on kavas itaalia vararomantism (Paganini, Munier, Calace), jazzilikumas pooles lisab valgevene triole koosseisus mandoliinid ja klaver värvi löökpillimängija Tanel Ruben. Mandoliinimuusikat tõlgendavad Fine 5 tantsijad. Muusikaõhtul astub mandoliinikonkurssidel ja jazzifoorumitel pärjatud Trio Minsi koosseisus üles ka ansambli aastaid Eestis elanud liige Alina Sakalouskaja. Tallinna kontserdile saabub ta aga otse Peterburist, kus toimus soolokontsert, kus ligi pool kuulajaist jäi piletipuudusel ukse taha.

 

 FILM 

 

?Vahelduvad ?üriid tunnistasid eesti filmi päevade parimateks: rajajate reedel ?Jüri see mulk? (re? Enn Säde); lindpriide laupäeval ?Vali kord? (re? Andres Maimik); portreefilmide pühapäeval ?Söerikastaja? (re? Peeter Simm); eetrilugude esmaspäeval ?Kaetajad? (re? Priit Valkna); tulevikulootuste teisipäeval ?Jumalaga? (re? Kullar Viimne); kulka kolmapäeval ?Jäägermeister? (re? Elen Lotman); noorteka neljapäeval ?O.M.V.K.? (?Oled mulle väga kallis?, re? Kristin Raup); riigiabi reedel ?Sest ma nagu linnukene? (re? Jüri Sillart); lõpetamise laupäeval seriaali ?Frank ja Wendy? osa ?Hungerburger? (re?, stsenarist ja kunstnik David Snowman).

 

TEATER

 

?24. III esietendus Rakvere teatri väikeses saalis Merle Karusoo dokumentaalprojekt ?Misjonärid?. Lavastus valmis koostöös MTÜ Ühendus R.A.A.A.Miga. ?Misjonärid? aluseks on Afganistanis sõdinud meeste intervjuud ja Dee Browni indiaanisõdade raamat ?Mata mu süda Wounded Knees?.

?Homme toimub Tartu ülikoolis Eesti Teatriuurijate Ühenduse ja TÜ kirjanduse ja rahvaluule kateedri organiseeritud konverents ?Etenduse analüüs ? võrrand mitme tundmatuga?. Ettekannetega esinevad Luule Epner (?Mängitud maailmad?), Juta Vallikivi (?Kehalisus ja mõistmine teatris?), Sirle Põdersoo (???mis see näitlus tähendab?? Kehast, tajust ja näitlemisest?), Kristel Nõlvak (?Katarsis ? karje või vakatus??), Anneli Saro (?Unenäopoeetika etenduse analüüsi meetodina?), Maris Peters (?Mida teha Shakespeare?iga??), Enn Siimer ?Kas etenduse kirjeldus on analüüs??), Ilona Kolberg (?Impressioonist süvakäsitluseni: etenduse analüüsi võimalikkusest ajalehearvustuses?) ja Ester Võsu (?Kultuurietenduse analüüs?).

?Homme esietendub Eesti Draamateatri suures saalis Priit Pedajase lavastuses Oskar Lutsu ?Kevade?.  Lavastuse kunstnik on Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Osades Rasmus Kaljujärv, Taavi Teplenkov, Lauri Lagle (külalisena EMA kõrgemast lavakunstikoolist), Riina Maidre, Tiit Sukk, Ott Sepp, Margus Prangel, Risto Kübar (külalisena EMA kõrgemast Lavakunstikoolist), Anti Reinthal, Tõnu Kark, Veikko Täär (külalisena), Lembit Ulfsak, Aleksander Eelmaa ja Laine Mägi.

?3. III kell 19 etendub Teatris NO99 nimeka vene tantsulavastaja Sa?a Pepeljajevi uusim töö ?Idioodid Dostojevski järgi?.  Soome teatriakadeemia tudengitega valminud lavastus esietendus alles 17. III Helsingis, välisturneed alustataksegi Eestist, seejärel siirdutakse Stockholmi ja Kopenhaagenisse. Eestis antakse vaid üks etendus. Sügisel lavastab Sa?a Pepeljajev teatris NO99 Anton T?ehhovi ?Kajaka?.

?5. IV toob Eesti teatri aastaauhinna laureaat parima tantsulavastuse eest, ZUGA ühendatud tantsijad, Kanuti gildi saalis publiku ette oma uusima lavastuse ?ZUGA müüt ja tegelikkus?. Uue töö autoriteks-esitajateks on ZUGA asutajaliikmed Kaja Kann ja Tiina Mölder ning Mairika Plakso.

?7. IV kell 16 alustab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum noortele mõeldud ürituste sarja ?NooredHingedPikadSammud? teemaõhtuga ?Kaidu?.  Sel kevadel pöörab teatri- ja muusikamuuseum oma näo laste ja noorte poole ning tuleb välja uudse noorteprogrammiga ?NooredHingedPikadSammud? ehk NoHiPiSa. Teemaõhtuid, etendusi ja kohtumisõhtuid teatrierialade inimestega hakkavad läbi viima noored ise, kes on koondunud nimetuse alla Assauwe Teater.

Esimene teemaõhtu on pühendatud 1950. ? 70. aastatel peamiselt Vanemuises tegutsenud lavastajale Epp Kaidule, kel on aprillis 90. sünniaastapäev (1915 ? 1976). Õhtu teises pooles tuleb esitusele kahevaatuseline noortenäidend A. H. Tammsaare jutustuse ?Noored hinged? põhjal. Üritus toimub muuseumi sinise laega saalis Müürivahe 12. Pileti hind on 25 krooni. Sama piletiga saab vaadata ka muuseumi püsiekspositsiooni.

 

VARIA

 

?1. ja 2. IV toimub Tallinna ülikooli (Narva mnt. 25) aulas algusega kell 9.30 rahvusvaheline argiajalookonverents ?Modus vivendi: linlaste igapäevaelu, mentaliteet, kultuur II?. Konverentsi idee autor ja peakorraldaja, ülikooli linnakultuuri õppetooli juhataja prof Raimo Pullat on konverentsi avapäevaks üllitanud järjekordse numbri kogumikust ?Vana Tallinn? XVI (XX) kõigi sõnavõtjate teemakohaste artiklitega ning seda Eesti oludes erandlikku raamatut lehitsedes võib teha järeldusi ka selle kohta, kuidas on see viimastel aastakümnetel aktuaalne uurimissuund maailmas ja Eestis arenenud. Esimene rahvusvaheline ajaloolaste foorum toimus samas kaks aastat tagasi 14. ja 15. juunil.

Konverents on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele, eriti aga neile, kes õpetavad ajalugu koolides või töötavad muuseumides ja arhiivides, puutudes iga päev kokku ajalooteoreetilise problemaatikaga. Argiajaloo põhiprobleemiks on läbi aastakümnete jäänud inimese subjektiivse kogemuse suhe ühiskondlike protsesside, institutsioonide ja struktuuridega. Eestis on see huvisuund just lähiaastail aktualiseerunud, maailmas aga saavutas sõjajärgse perioodi ajalooteadvuses huvi keskendumine inimkesksetele probleemidele oma kõrgpunkti 1970. aastail, mil üldkäibivaks said mõisted nagu mikroajalugu, mentaliteediajalugu jne. Euroopas ja USAs hoogu võtnud naisuuringute liikumine on andnud argiajaloo arengusse olulise ja arvestatava panuse, hakati senisest rohkem väärtustama suulisi mälestusi, levis nn oral history ja käivitusid mälestuste kogumise arvukad projektid, tänu millele on nüüd uurijate käes hindamatud andmepangad.  Konverentsiga tähistab Tallinna ülikool ühtlasi teeneka linnakultuuri uurija prof Raimo Pullati 70. sünnipäeva.

?30. III toimus Eesti Teaduste Akadeemias akadeemik Peeter Saari avalik akadeemiline loeng ?Füüsika ja turvalisus?. Loengus pöörati pilk tulevikku. Kõne all olid kolm globaalse tähendusega turvaprobleemi: lähenev energiakriis ja sellega seonduv toidu, joogivee ja teiste elutähtsate ressursside defitsiit; organiseeritud vägivaldsus ja teabekaitse uue, kvantmehaanilise infotehnoloogia-paradigma tingimustes. Rikkaliku pildimaterjali ja animatsioonide toel tõi akadeemik näiteid sellest, mis on tehtud ja teoksil, lähtudes füüsika määravast rollist nendest probleemidest jagusaamisel.

?Täna algab kell 11 ETA majas Toompeal (Kohtu 6) rahvusvaheline konverents ?Ferdinand Johann Wiedemann 200?. Eesti suure keeleteadlase 200. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi avasõnad ütleb ETA president Richard Villems. F. J. Wiedemanni teaduspärandist eesti keele ja rahvaluule uurijana kõnelevad Tartu ülikooli ja Eesti Keele Instituudi teadurid akadeemikud Huno Rätsep ja Arvo Krikmann ning prof Karl Pajusalu ja dok Urmas Sutrop. F. J. Wiedemanni töödest läänemeresoome keelte, samuti mari, ersa ja permi keelte uurimisel räägivad prof Alho Alhoniemi Göttingeni ülikoolist ja magister Nikolai Kuznetsov Tartu ülikoolist.